Eesti lipp
om
Eesti
rahvus
- ja
riigilipp
.
Lipp om ristkulik, mil om kolm vordsot horisontaalsot varmilaidu: sinine, must ja valge. Taa voeti edimalt pruukmisto
Tarto Ulikooli
Eesti Uliopilaisi Seldsi lipus ni puhitsedi arq
4. piimakuu paaval
1884
. Peran naati taad pidama eesti rahvusluso lipus ni ta sai riigilipus, ku
24. radokuu paaval
1918
kuulutodi valla Eesti Vabariik. Ammotligult voeti lipp riigilipus
21. martekuu paaval
1918.
Voro keelen pruugitas lipu kotsilo ka sonna "sinimustvalgo".
Novvokogo Eestin keeleti sini-must-valgo lipu pruukmino arq. Lipp tuudi jalq avaligult valla
1988
. aastagal ni tommati 24. radokuu paaval
1989
vahtsost ules
Pika Hermanni
torni. Riigilipus voeti ta ammotligult jalq
7. poimukuu paaval
1990.
Vabariigi Presidendi lipp
om riigilipp, mink kesken om suur riigivapp (kaeq
Eesti vapp
).
Eesti lipu varme tahendus:
- sinine ? Eestimaa taiva, jarvi ja mere varm, too ni rahvusmotto sumbol;
- must ? kodomaa mulla ja rahvaroiva pikasargi varm;
- valgo ? rahva puudmine onno ja valguso poolo.