Riigivanem, kaitsevagede ulemjuhataja ja vabariigi valitsus Koplis uue korgema oppeasutuse avaaktusel. ― Homme algab oppetoo. [ muuda ]

Tallinna tehnikainstituudi pidulik avamine teisipaeval [15. septembril 1936], millest osa votsid riigivanem K. Pats ja kaitsevagede ulemjuhataja kindral J. Laidoner, kujunes sundmuseks Tallinnale, eriti aga Koplile.

Pohja-Eesti eesotsas Tallinna linnaga on ammu vajanud korgemat oppeasutust. Kord tootanud Tallinna tehnikum pidi luhikeste kaalutluste jarele lopetama siin oma tegevuse, ning tehnilisel alal oppijad siirdusid ajutiseks Tartu ulikooli tehnikateaduskonda. Avatud tehnikainstituudi vastu kujunes huvi ootamatult suureks.

Pidupaeva puhul oli insttuudi peahoone, tohutu suur majamurakas Koplis, seatud piduruusse. Instituudi hoone korges tornis lehvis rahvuslipp, koridore ja sissekaikekaunistasid loorberipuud. Suur maja, millest teine kord on veel monda aega kesktehnikumi kasutuses, on nagu loodud korgema tehnilise oppeasutuse peahooneks. Pikad, tervet maja labistavad koridorid kahel pool asuvate loengute- ja joonistussaalidega, professorite kabinettidega ja mitmesuguseks muuks tehnilistel aladel oppimiseks noutavate ruumidega, milliseid kasutatakse laboratooriumideks ja muuks otstarbeks, ootavad juba homme algavat oppetood. Asjaloppenud sisemine remont aitab tunduvalt kaasa uldmulje tostmiseks. Koik see sisendab tunde, et on loodud midagi suurt, niisugust, millel on pusi ja millel on edu.

Kolmandal korral asuvas suures saalis, mille mahutavus ulatub sadadese ja sadadesse inimestesse, toimub instituudi pidulik avamine ja esimene uliopilaste vastuvott. Ligi nelisada on neid, kes siin alustavad opinguid. Enamus, ligi kolmsada, on neid, kes juba varem on oppinud tehnilisel alal ning kes siin opinguid jatkavad. (Koigi nende nimed leiavad lugejad meie tanases lehes teisal ― 6. lhk.). Esimeseks tehnikainstituudi nimekirjas seisvaks uliopilaseks, kelle nimi paksus “Eesti vabariigi Talinna tehnikainstituudi Album Academicum'i” nime kandvas raamatus seisab matrikli nr. 1 jarele, osutub Arnold Abel. Et tema matrikkel kannab number “1”, on taiesti juhuse asi, kuna nimede sissekandmist alustati tahestiku jarele endises tehnikateaduskonnas oppinuist.

Instituudi mustal tahvlil olid 14. sept. juba valja pandud prof. Kopvillem'i, prof. J. Nuut'i ja prof. Maddisson'i poolt nende loengute algused ja ajad. Teiste professorite omad lisanduvad neile tana-homme. Selgub, et oma esimese, seega ka ajaloolise, koosoleku on pidanud juba ka tehnikainstituudi uliopilaskond. 12. sept. peeti nimelt rektori kutsel esimene tehnikainstituudi uliopilaste koosolek, kus arutati piduliku aktuse korraldamise kusimuses uliopilaskonnale langevat osa. Koosolek otsustaski kummekond uliopilast maarata piduliku aktuse korrapidajaiks. Teisi kusimusi loomulikult arutusel ei olnud, kuna kogu uliopilaskond ei olnud veel koos.

Tehnikainstituudi avamistalitus algas kell pool 12 paeval. Juba aegsasti kogunesid insttuudi saali kutsutud aukulalised. Vabariigi valitsuse liikmetest olid kohal eesotsas peaministri asetaitja K. Eenpaluga ministrid O. Sternbeck ja J. Muller, siis veel riigikontrolor K. Soonberg, piiskop H. B. Rahamagi, metropoliit Aleksander, kaitsevagede staabiulem kindral N. Reek, kaitsevae uhendatud oppeasutuste ulem kol. A. Kasekamp, riigimajandusnoukogu ja pollutookoja esimees A. Jurman, Tartu ulikooli oppejoud eesotsas prorektor prof. Perlitziga, konservatooriumi direktor prof. J. Aavik, rohkesti Tallinna seltskonnategelasi, eriti insenere ja korgema tehnilise haridusega isikuid ning tehnikainstituudi oppejoud ja uliopilased.

Riigivanem K. Pats saabus koos kaitsevagede ulemjuhataja kindral J. Laidoneriga. Neid saatsid haridusminister kol. A. Jaakson, kaitseminister kindral P. Lill ja tehnikainstituudi rektor prof. Kogerman.

Tehnikainstituudi avamistalitus algas vaimuliku talitusega piiskop H. B. Rahamagilt ja metropoliit Aleksandrilt. Seejargi asus konetooli rektor prof. Kogerman ja andis ulevaate korgema tehnilise hariduse arengust Eestis, oeldes uhtlasi tanusonu riigivanem K. Patsile ja praegusele vabariigi valitsusele iseseisva tehnikainstituudi asutamise eest.

Seejargi kuulutas riigivanem K. Pats pidulikult tehnikainstituudi avatuks. Jargnesid tervitused ja esimene uliopilaste immatrikulatsioon.