Proosa [ muuda ]

• "No naita oige ennast, poeg ! Sa ajad ju lausa naeru peale! Ja mis papikuued need teil seljas on? Voi kannavad akadeemias koik sihukesi?"

Niisuguste sonadega tervitas vana Bulba oma kaht poega, kes olid oppinud Kiievi bursas ja joudnud nuud koju isa juurde.

Pojad olid just alles hobuste seljast maha tulnud. Molemad olid pikad, tugeva kondiga noormehed , kes vahtisid veel altkulmu nagu hiljuti valjalastud seminaristid. Nende tugevaid, tervisest ohetavaid nagusid katsid esimesed karvaudemed, mida habemenuga polnud veel puudutanud. Pojad seisid liikumatult, silmad maas; nad olid jahmunud , et isa neid nonda vastu vottis. (lk 5, romaani algus)

• Nikolai Gogol , " Tarass Bulba ", tlk Johan Tamm, 1955

• Kaesurumine ja kaepigistus on labi ajaloo andnud tunnistust relva puudumisest ja kinnitanud haid kavatsusi , olgugi et kaepigistus kui levinud tervitus voeti tegelikult kasutusele alles Inglise toostusrevolutsiooni ajal, kui arimeestel tuli nii palju tehinguid solmida ja nende peale katt luua, et see liigutus kaotas oma erilise tahenduse ja muutus tavalise uhiskonnaelu osaks. Kaepigistus tahendab ikka veel lahjavoitu kokkulepet, millega oeldakse: teeselgem vahemalt, et me ajame asju ausalt. (lk 142)
  • Diane Ackerman , "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005

• "Halloo!" huudis ta.

"Halloo!" huudis marslane oma keeles .

Nad ei moistnud teineteist.

"Utlesid sa halloo?" kusisid nad molemad.

"Mis sa utlesid?" kusisid nad kumbki eri keeles.

Nad pornitsesid teineteist.

"Kes sa oled?" kusis Tomas inglise keeles .

"Mida sa siin teed?" marsi keeles; voora huuled liikusid.

"Kuhu sa lahed?" kusisid nad ning naisid hammeldunud.

"Mina olen Tomas Gomez."

"Mina olen Muhe Ca."

Kumbki ei saanud aru, aga nad koputasid nende sonade juures enesele rinnale ja siis sai asi selgeks. (lk 89)

• Ray Bradbury , "Marsi kroonikad", tlk Linda Ariva , ptk "August 2002: Oine kohtumine", 1974