Vanakreeka tarkusejumalanna Pallas
Athena
Rembrandti maalil (
ca
1655).
Tarkus
on voime moelda ja toimida
teadmiste
,
kogemuste
,
terve moistuse
ja
moistmise
toel.
Piibel
[
muuda
]
- Ja ma puhendasin oma
sudame
tarkuse moistmisele, ka meeletuse ja sogeduse moistmisele: ma moistsin, et ka see oli vaimunarimine.
- Sest kus on palju tarkust, seal on palju meeleharmi, ja kes lisab
teadmisi
, see lisab
valu
.
- Siis ma nagin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nonda nagu
valgus
on pimedusest kasulikum.
- Kes on nagu tark, ja kes oskab asja seletada? Inimese tarkus valgustab ta
nagu
ja ta nao karmus muutub.
- Tarkus on parem kui
ramm
, aga
vaese
tarkust polatakse ja tema
sonu
ei voeta kuulda.
Moistus
, koiklabistav
rontgen
tundmatut
avastav
olevat lahastav
valitseb meeli torkjaid.
Nautima
harjutab
kibestusvarjuta
tarkuse marju morkjaid.
- Paul Viiding
, "Lopmatult kasvav", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 272
- Liepa R?ce
, "* Meie seltskonnas koik alati...", tlk
Contra
, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 200
Proosa
[
muuda
]
- XVI. Juhusel on vahe moju targale, suurimaid ja tahtsaimaid asju on korraldanud motlemine ning korraldab seda ka praeguses ja edaspidises elus.
- XXVII. Sellest, mida tarkus voimaldab kogu elu kestvaks onneks, on kaugelt suurim sopruse omamine.
- Epikuros
, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Utlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
- Sogedad ja arukad on uhtviisi kahjutud. Aga poolnarrid ja pooltargad ? need on koige ohtlikumad. (lk 12)
- Kui targad ei eksiks, peaksid narrid meelt heitma. (lk 20)
- Poleks vaeva vaart seitsekummend aastat vanaks saada, kui koik maailma tarkus oleks Jumala ees
narrus
. (lk 31)
- Koik targa asja vastased peksavad vaid
susi
; need lendavad laiali ja sutitavad seal, kus nad muidu poleks mojule paasenud. (lk 69)
- "Jumalaga siis, kapten," sonas Aramis oma nokkival toonil. "Kui meile peaks midagi juhtuma, poordume teie poole."
- "Harra," vastas Planchet, "nii selles asjas kui koiges muus jaan ikka teie teenriks."
- "Sel vennikesel on nuppu!" utles Aramis
sadulasse
hupates, "ja usna rohkesti."
- "Ja miks tal ei peakski seda olema," vastas Athos, istudes omakorda sadulasse, "ta on ju nii kaua harjanud oma isanda
kubaraid
."
- Kes oskab inimestele kenasti ja monusalt selgitada asju, mida nood niigi teavad, omandab koige kiiremini targa inimese
kuulsuse
. (lk 16)
- Tarkusega voitud inimest ei tohi kunagi lasta soojaks minna, muidu hakkab ta
tilkuma
. (lk 36)
- "
Janes
on ikka tark kull," lausus Puhh motlikult.
- "On jah," oli ka Notsu nous. "Taitsa tark kohe."
- "Ja
moistust
on tal kah."
- "Jah," kostis Notsu. "Seda tal on."
- Tukk aega vaikisid molemad.
- "Eks selleparast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lopuks.
- Tarkust peaks kulluses leiduma, sest seda
kasutatakse
ju nii vahe.
- Tark olla tahendab teada, mida pole tark teada.
- Inimesi sunnitakse targad olema. Inimene on kohustatud ajama "tarka juttu". Mis on "tark jutt"? "Tark jutt" on see, kui sa raagid seda, mida koik arvavad, lisad juurde mone fakti, utled mone prantsuskeelse fraasi, tapsustava arvu. Kui hakkad raakima sisuliselt, mis ei lahe kokku tavaarvamusega, siis oeldakse, et see on nii loll jutt, et tahaks vastu pead anda.
- [...]teaduses on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, utlema heebrea keeles, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nadala eest laksin ka paari hea sobra, eesti kirjanikuga vaidlema. Ja siis akitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt oudne. Kusimus on selles, et koik me oleme elamise puhul professionaalid. Koik lihtsalt ei oska raakida ? uks oskab rauda taguda, teine oskab souda. Aga arvata, et mina olen teistest targem ? kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste moistmise enda eest lukku.
- Koik see, mis aitab vahendada olendite kannatusi, on uks naide tarkusest. Neid on veel. Ma utleks ikkagi, et igauhele joudumooda. Mis tarkusest saab juttu olla, kui sa oled inimene?
Kirkegaard
on maaratlenud nii, et sa vaevled, piinates ennast ja puudes otsustada, mis on oige. Sa ei tea seda ja ei saagi otsustada, mis on oige, ning see vaev meeleheitlikult otsustada, mis on oigem, teebki inimesest inimese. Minu meelest on see vaga ilusti oeldud. Me oleme kottlollid ja tahame otsustada, mis on oige, aga see pole voimalik ? me ei tea. Muidugi, moned on iseenda suurest tarkusest ilmutuse saanud. Ma ei tea, millised on targad, mul pole seda kogemust.
- "Armastust.
Saksamaalt
kaasa toodud sojasaagifilm. Trofee, noh.
Zarah Leander
laulab."
- "Sina ei tohi veel
armastusfilme
vaadata, sa oled alla kuueteistkumne."
- "Ja sina ei tohi neid enam vaadata selleparast, et oled ule kuuekumne."
- "Homme tantsib
Marika Rokk
."
- "Jalle
sojasaak
?"
- "Muidugi."
- "Saame meiegi kasu sellest, et voidukas
Punaarmee
Berliinist
palju haid sojaeelseid
filme
kaasa haaras ja siin raha teenima pani."
- "Stalinlik tarkus ja
ettenagemine
." (lk 15)
- "Suu kinni! Umberringi on silmad ja korvad."
- "Suur Siberimaa...?"
- Ja-jaa, me oleme oma nooruse kohta ullatavalt targad. (lk 16)
- Kundera romaane lugedes olen tundnud, et saan targemaks, mida iseenesest pole ka ju nii vahe, aga paraku pole seda siiski piisavalt - targemaks saab igal pool, Kunderal aga jaab puudu sellest pohilisest, poeetilisusest, ta ei kraabi ennast su naha vahele. On oeldud, et
muusikal
olla Kundera loomingus tahtis roll, aga just seda muusikat tema
lauses
naiteks kuigivord ei kuule ja ilmselt ei saa selles suudistada ka tolkijaid.
- Janar Ala
, "Kundera - kas vaese mehe Proust?" Postimees, 21. august 2020, lk 16
- See ongi see oht, et kui tarkust on vahe, siis rumalus ikkagi voidab. Nii et tarku ja haritud inimesi peab olema piisavalt palju, siis on
lootust
.
- Valitsuse
tarkust saab moota ainult selle jargi, kas
otsused
on moistlikud voi vahem moistlikud. Ega siin muud voimalust ei ole. See, et puutakse rahvale meeldida, naitab teinekord ka mitte vaga moistlikku lahenemist.
- Tarka
rahvast
ei saa ootele panna.
Draama
[
muuda
]
- ABRAHAM:
Inimestel
on vaga imelik, vaga ohtlik omadus: tahtmine targemaks saada. Teistel
loomadel
sihukest kihku ei ole. [---] Nende
aju
kasutab neid moistlikumatele asjadele:
suua
, sigida, moni vaike meelelahutus vahel sekka kah, seegi rohkem
sarvede
proovimiseks.
Vanasonad
[
muuda
]
- Au
ei anta asjata ega tarkust tasuta.
- Ei ole veel
Tartus
kainud.
- Ei ukski sunni targaks.
- Ettevaatamine
on koige tarkuse
ema
.
- Hada
koolitab (opetab) mehe targaks.
- Igauks takka tark, ette ei tea keegi.
- Inimene
laheb
aasta
vanemaks, kaks targemaks.
- Ise tarkus, ise
kavalus
.
- Kahju
teeb targaks.
- Kel kavalust, sel tarkust.
- Kel tarkus
peas
, sel ohjad peos.
- Kes enne nii tark kui parast.
- Kes targem, see tasugu, sonaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu.
- Kord kai umber toa, oled targem kui see, kes
maas
istub.
- Koik talupojad targad, koik
saksad
suurelised.
- Lopul igauks tark.
- Maailm
laheb vanemaks,
inimesed
targemaks.
- Mida pikem juus, seda luhem moistus.
- Mida vanemaks lahed, seda targemaks saad.
- Moistlik moistab, aruline saab aru,
rumal
katsub kapuga.
- Moistlikkude vahel
peab
olekors vastu, aga joledad kisuvad raudahelad katki.
- Moistsid alata, moista lopetada.
- Moistus mehe peas, aga mitte mehe kaes (rammu mehe peos).
- Pane moistlik kas liivakunka otsa, ta elab; pane moistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas!
- Parem tark vaenlane kui loll
sober
.
- Parast tarku palju, ette ei ole uhtegi.
- Rusikas igauhel, aga moistust ainult monel.
- Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad
sonad
.
- Takka jarele
Tallinna
mees
tark.
- Targad sodivad sonadega, rumalad rusikatega.
- Targem annab jarele.
- Tarkus laheb takkapoolt sisse.
- Tarkus on enam kui rikkus.
- Tarkus on hinge
tervis
.
- Tarkus tuleb takka jarele; ehk: takka ikka targem.
- Tasa ja targu, madalasti ja margu.
- Tasa ja targu soidad (teed), edasi jouad.
- Tasane kaib targu, madal margu.
- Ullil palju
vaeva
, targal palju motlemist.
- Ukski tark pole taevast tulnud.
- Ara utle: ma ei moista, vaid: ma ei taha.
- "Eesti vanasonad, suurest korjandusest kokku poiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929