한국   대만   중국   일본 
Tarkus ? Vikitsitaadid Mine sisu juurde

Tarkus

Allikas: Vikitsitaadid
Vanakreeka tarkusejumalanna Pallas Athena Rembrandti maalil ( ca 1655).

Tarkus on voime moelda ja toimida teadmiste , kogemuste , terve moistuse ja moistmise toel.

Piibel [ muuda ]

  • Ja ma puhendasin oma sudame tarkuse moistmisele, ka meeletuse ja sogeduse moistmisele: ma moistsin, et ka see oli vaimunarimine.
Sest kus on palju tarkust, seal on palju meeleharmi, ja kes lisab teadmisi , see lisab valu .


  • Siis ma nagin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nonda nagu valgus on pimedusest kasulikum.
    • Koguja raamat, 2:13


  • Kes on nagu tark, ja kes oskab asja seletada? Inimese tarkus valgustab ta nagu ja ta nao karmus muutub.
    • Koguja raamat, 8:1


  • Tarkus on parem kui ramm , aga vaese tarkust polatakse ja tema sonu ei voeta kuulda.
    • Koguja raamat, 9:16

Luule [ muuda ]

Moistus , koiklabistav rontgen
    tundmatut avastav
    olevat lahastav
    valitseb meeli torkjaid.
     Nautima harjutab
    kibestusvarjuta
    tarkuse marju morkjaid.

  • Paul Viiding , "Lopmatult kasvav", rmt: koguteos "Arbujad", 1938, lk 272


Ei ole juhus , et inimene on koigesooja ,
sest seda on ka varblane .
Inimene nopib tarkust tahistaevast .
Lind nokib teri.

  • Liepa R?ce , "* Meie seltskonnas koik alati...", tlk Contra , rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 200

Proosa [ muuda ]

  • XVI. Juhusel on vahe moju targale, suurimaid ja tahtsaimaid asju on korraldanud motlemine ning korraldab seda ka praeguses ja edaspidises elus.
  • XXVII. Sellest, mida tarkus voimaldab kogu elu kestvaks onneks, on kaugelt suurim sopruse omamine.
    • Epikuros , "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Utlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)


  • Sogedad ja arukad on uhtviisi kahjutud. Aga poolnarrid ja pooltargad ? need on koige ohtlikumad. (lk 12)
  • Kui targad ei eksiks, peaksid narrid meelt heitma. (lk 20)
  • Poleks vaeva vaart seitsekummend aastat vanaks saada, kui koik maailma tarkus oleks Jumala ees narrus . (lk 31)
  • Koik targa asja vastased peksavad vaid susi ; need lendavad laiali ja sutitavad seal, kus nad muidu poleks mojule paasenud. (lk 69)


  • "Jumalaga siis, kapten," sonas Aramis oma nokkival toonil. "Kui meile peaks midagi juhtuma, poordume teie poole."
"Harra," vastas Planchet, "nii selles asjas kui koiges muus jaan ikka teie teenriks."
"Sel vennikesel on nuppu!" utles Aramis sadulasse hupates, "ja usna rohkesti."
"Ja miks tal ei peakski seda olema," vastas Athos, istudes omakorda sadulasse, "ta on ju nii kaua harjanud oma isanda kubaraid ."


  • Kes oskab inimestele kenasti ja monusalt selgitada asju, mida nood niigi teavad, omandab koige kiiremini targa inimese kuulsuse . (lk 16)
  • Tarkusega voitud inimest ei tohi kunagi lasta soojaks minna, muidu hakkab ta tilkuma . (lk 36)


  • " Janes on ikka tark kull," lausus Puhh motlikult.
"On jah," oli ka Notsu nous. "Taitsa tark kohe."
"Ja moistust on tal kah."
"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on."
Tukk aega vaikisid molemad.
"Eks selleparast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lopuks.



  • Tark olla tahendab teada, mida pole tark teada.



  • Inimesi sunnitakse targad olema. Inimene on kohustatud ajama "tarka juttu". Mis on "tark jutt"? "Tark jutt" on see, kui sa raagid seda, mida koik arvavad, lisad juurde mone fakti, utled mone prantsuskeelse fraasi, tapsustava arvu. Kui hakkad raakima sisuliselt, mis ei lahe kokku tavaarvamusega, siis oeldakse, et see on nii loll jutt, et tahaks vastu pead anda.
  • [...]teaduses on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, utlema heebrea keeles, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nadala eest laksin ka paari hea sobra, eesti kirjanikuga vaidlema. Ja siis akitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt oudne. Kusimus on selles, et koik me oleme elamise puhul professionaalid. Koik lihtsalt ei oska raakida ? uks oskab rauda taguda, teine oskab souda. Aga arvata, et mina olen teistest targem ? kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste moistmise enda eest lukku.
  • Koik see, mis aitab vahendada olendite kannatusi, on uks naide tarkusest. Neid on veel. Ma utleks ikkagi, et igauhele joudumooda. Mis tarkusest saab juttu olla, kui sa oled inimene? Kirkegaard on maaratlenud nii, et sa vaevled, piinates ennast ja puudes otsustada, mis on oige. Sa ei tea seda ja ei saagi otsustada, mis on oige, ning see vaev meeleheitlikult otsustada, mis on oigem, teebki inimesest inimese. Minu meelest on see vaga ilusti oeldud. Me oleme kottlollid ja tahame otsustada, mis on oige, aga see pole voimalik ? me ei tea. Muidugi, moned on iseenda suurest tarkusest ilmutuse saanud. Ma ei tea, millised on targad, mul pole seda kogemust.


  • "Mida tana naidatakse?"
"Armastust. Saksamaalt kaasa toodud sojasaagifilm. Trofee, noh. Zarah Leander laulab."
"Sina ei tohi veel armastusfilme vaadata, sa oled alla kuueteistkumne."
"Ja sina ei tohi neid enam vaadata selleparast, et oled ule kuuekumne."
"Homme tantsib Marika Rokk ."
"Jalle sojasaak ?"
"Muidugi."
"Saame meiegi kasu sellest, et voidukas Punaarmee Berliinist palju haid sojaeelseid filme kaasa haaras ja siin raha teenima pani."
"Stalinlik tarkus ja ettenagemine ." (lk 15)
  • "Suu kinni! Umberringi on silmad ja korvad."
"Suur Siberimaa...?"
Ja-jaa, me oleme oma nooruse kohta ullatavalt targad. (lk 16)


  • Kundera romaane lugedes olen tundnud, et saan targemaks, mida iseenesest pole ka ju nii vahe, aga paraku pole seda siiski piisavalt - targemaks saab igal pool, Kunderal aga jaab puudu sellest pohilisest, poeetilisusest, ta ei kraabi ennast su naha vahele. On oeldud, et muusikal olla Kundera loomingus tahtis roll, aga just seda muusikat tema lauses naiteks kuigivord ei kuule ja ilmselt ei saa selles suudistada ka tolkijaid.
    • Janar Ala , "Kundera - kas vaese mehe Proust?" Postimees, 21. august 2020, lk 16


  • See ongi see oht, et kui tarkust on vahe, siis rumalus ikkagi voidab. Nii et tarku ja haritud inimesi peab olema piisavalt palju, siis on lootust .
  • Valitsuse tarkust saab moota ainult selle jargi, kas otsused on moistlikud voi vahem moistlikud. Ega siin muud voimalust ei ole. See, et puutakse rahvale meeldida, naitab teinekord ka mitte vaga moistlikku lahenemist.
  • Tarka rahvast ei saa ootele panna.


Draama [ muuda ]


Vanasonad [ muuda ]

  • Au ei anta asjata ega tarkust tasuta.
  • Ei ole veel Tartus kainud.
  • Ei ukski sunni targaks.
  • Ettevaatamine on koige tarkuse ema .
  • Hada koolitab (opetab) mehe targaks.
  • Igauks takka tark, ette ei tea keegi.
  • Inimene laheb aasta vanemaks, kaks targemaks.
  • Ise tarkus, ise kavalus .
  • Kahju teeb targaks.
  • Kel kavalust, sel tarkust.
  • Kel tarkus peas , sel ohjad peos.
  • Kes enne nii tark kui parast.
  • Kes targem, see tasugu, sonaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu.
  • Kord kai umber toa, oled targem kui see, kes maas istub.
  • Koik talupojad targad, koik saksad suurelised.
  • Lopul igauks tark.
  • Maailm laheb vanemaks, inimesed targemaks.
  • Mida pikem juus, seda luhem moistus.
  • Mida vanemaks lahed, seda targemaks saad.
  • Moistlik moistab, aruline saab aru, rumal katsub kapuga.
  • Moistlikkude vahel peab olekors vastu, aga joledad kisuvad raudahelad katki.
  • Moistsid alata, moista lopetada.
  • Moistus mehe peas, aga mitte mehe kaes (rammu mehe peos).
  • Pane moistlik kas liivakunka otsa, ta elab; pane moistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas!
  • Parem tark vaenlane kui loll sober .
  • Parast tarku palju, ette ei ole uhtegi.
  • Rusikas igauhel, aga moistust ainult monel.
  • Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad sonad .
  • Takka jarele Tallinna mees tark.
  • Targad sodivad sonadega, rumalad rusikatega.
  • Targem annab jarele.
  • Tarkus laheb takkapoolt sisse.
  • Tarkus on enam kui rikkus.
  • Tarkus on hinge tervis .
  • Tarkus tuleb takka jarele; ehk: takka ikka targem.
  • Tasa ja targu, madalasti ja margu.
  • Tasa ja targu soidad (teed), edasi jouad.
  • Tasane kaib targu, madal margu.
  • Ullil palju vaeva , targal palju motlemist.
  • Ukski tark pole taevast tulnud.
  • Ara utle: ma ei moista, vaid: ma ei taha.
    • "Eesti vanasonad, suurest korjandusest kokku poiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929