Surm on organismi elu loppemine.

Proosa [ muuda ]

• B21. Surm on see, mida arkvel olles naeme ja mis magades on uni .
• B27. Inimesi ootab parast surma see, mida nad ei looda ega arva.
• B76. Tuli elab maa surmast ja ohk elab tule surmast, vesi elab ohu surmast, maa vee omast.
  • Herakleitos , Vikitekstidest

• II. Surm on meie jaoks eimiski . Sest lagunenu on tajudeta , aga see, mis on tajudeta, on meie jaoks eimiski.
  • Epikuros , "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Utlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

• 30. Moned valmistuvad kogu elu kestel elamiseks tarvilike asjade nimel, moistmata, et koigile meile on sisse kallatud surmavat sunnirohtu.
• 31. Kaitstust voib saavutada teiste asjade puhul, ent surma tottu elame meie, inimesed , koik muurideta linnas .
  • Epikuros, "Utlused", I ("Peamised arvamused. Utlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

• Lord Ruthveni elujoud vahenes kiiresti. Kahe paeva parast tekkis gangreen ja surm nais lahenevat kiirete sammudega. Tema kaitumine ja valjanagemine ei muutunud, ta ei nainud tajuvat valu ega teda umbritsevat ruumi, kuid viimase oo saabumisel muutus tema meel silmnahtavalt rahutuks ja tema pilk peatus sageli Aubreyl, kes pakkus talle erakordselt innukalt koiksugust kaeparast abi.

"Aita mind! Sinu voimuses on mind paasta, sa void teha palju rohkemgi. Ma ei pea silmas mitte elu , sest mu surm ei hairi mind rohkem kui hariliku paeva ohtusse joudmine. Aga sa void paasta mu au , oma sobra au."

"Kuidas? Utle mulle, kuidas? Ma olen nous tegema ukskoik mida," vastas Aubrey.

"Mulle piisab vahesest… mu eluvaim on haabumas… ma ei saa koike seletada… aga kui sa varjaksid koike, mis sa minu kohta tead, siis jaaks mu au maailma silmis ruvetamata… ja kui mu surm jaaks Inglismaal moneks ajaks saladuseks… ma… ma… ainult elu."

"See jaab saladuseks!"

" Vannu !" karjatas surija ja ajas end meeleheitlikult istukile. "Vannu koige nimel, mida su hing kalliks peab ja mida su loomus kardab! Vannu, et aasta ja uhe paeva jooksul ei raagi sa uhelegi hingele minu kuritoodest ega surmast, mis iganes ei juhtuks voi mida iganes sa ei naeks." Mehe silmamunad naisid silmakoobastest valja huppavat.

"Ma vannun!" utles Aubrey ja lord Ruthven vajus naerdes padjale tagasi ega hinganud enam.

• Aubrey tobi suvenes ja rohke verejooks andis tunnistust lahenevast lopust. Ta kutsus oe eestkostjad voodi ette ja kui kell loi keskootundi , jutustas neile luhidalt loo, millega lugejad on juba tuttavad. Kohe parast seda ta suri.

Eestkostjad jargnesid kiirustades noorpaarile , et kaitsta preili Aubreyt hada eest, kuid kohale joudes selgus, et juba oli hilja. Lord Ruthven oli jaljetult kadunud ja Aubrey ode oli langenud saagiks sellele deemonlikule olevusele, keda nimetatakse VAMPIIRIKS!

• John William Polidori , "Vampiir" , tlk Silver Sara, Algernon, detsember 2006

• Viimaks tuli tund, mis lopetas mr. Earnshaw' maised mured. Ta suri vaikselt oma tugitoolis kolde korval uhel oktoobriohtul, kui tuul umber maja viigus ja korstnas moirgas. See kolas nagu tormi ulg, kuid meil polnud kulm ja me olime koik koos: mina istusin oma kudumisega natuke tulest eemal ja Joseph luges laua aares piiblit (teenijad istusid uldiselt eestoas, kui neil too oli tehtud). Miss Cathy oli olnud haige ja seetottu istus ka tema vaikselt. Ta toetus isa polve vastu ja Heathcliff pikutas porandal, pea Cathy sules. Maletan, et enne kui harra tukkuma jai, silitas ta tutre ilusaid juukseid ? talle meeldis hirmsasti, kui tutar orn oli ? ja utles: "Miks sa ei saa alati hea tudruk olla, Cathy?" Ja Cathy tostis nao ules tema poole ja vastas naerdes: "Miks sa ei saa alati hea mees olla, isa?" Aga kui ta nagi, et isa jalle pahaseks sai, suudles ta tema katt ja utles, et laulab talle unelaulu . Ta hakkas hasti tasakesi laulma, kuni isa sormed tema omad lahti lasksid ning pea rinnale vajus. Siis ma kaskisin Cathyl lopetada ja mitte liigutada, sest ma kartsin, et ta voib isa ules aratada. Me istusime koik hiirvaikselt tervelt pool tundi ja oleksime nii edasigi oodanud, kui mitte Joseph, kes oma peatuki oli lopetanud, poleks tousnud ja utelnud, et ta peab harra palvuseks ja magamaheitmiseks ules ajama. Ta astus lahemale, huudis mr. Earnshaw'd nimepidi ja puudutas teda olast. Kuid harra ei liigutanud end, Joseph vottis kuunla ja silmitses teda lahemalt. Sain aru, et midagi on korrast ara, kui ta kuunla maha pani. Votsin molemal lapsel kaest kinni ja sosistasin, et nad ules laheksid ja palju larmi ei teeks: nad voivad tana ohtul uksi palvetada, sest isal on tegemist.

"Mina soovin isale enne head ood," utles Catherine ja pani kaed isa kaela umber, enne kui me joudsime teda takistada. Vaeseke sai otsekohe aru, missugune kaotus teda on tabanud, ta karjatas: "Oh, ta on surnud, Heathcliff! Ta on surnud!" Ja molemad hakkasid sudantlohestavalt nutma. (lk 43-44)

• [Mrs. Dean mr. Hindley naisest:] See naine polnud nende killast, kes enda parast majarahu oleks hairinud. Sellest hetkest peale, kui ta ule lave astus, nais teda roomustavat iga asi, mida ta silmas, samuti koik, mis ta umber toimus, valja arvatud matusteks ettevalmistamine ja leinajate sealviibimine. Mulle jattis ta veidi lapsiku mulje, kui ma nagin, kuidas ta end matuste ajal ulal pidas. Ta jooksis oma tuppa ja tahtis, et ma kaasa tuleksin, kuigi ma oleksin pidanud lapsi riidesse panema. Ja seal ta istus ja varises, kaed kokku surutud, ning kusis kogu aeg: "Kas nad on juba lainud?" Siis hakkas ta husteerilise erutusega kirjeldama, kuidas talle mojus musta nagemine. Ta vobises ja vabises ja hakkas lopuks nutma, ning kui ma kusisin, mis tal viga on, siis ta vastas, et ta ei tea, aga ta kartvat nii vaga surma! Minu arvates oli tema surm niisama vahe toenaoline kui mu enda surm. Ta oli usna kohn, kuid noor ja varske jumega ning tema silmad sarasid nagu kalliskivid. Ma muidugi markasin, et trepist ulestulek pani ta hingeldama, et koige tuhisemgi ootamatu haalekola pani ta ule keha varisema ja et teda monikord vaevas koha . Kuid ma ei teadnud, mida need sumptoomid tahendavad, ning mul polnud mingit soovi talle kaasa tunda. Meil siin, mr. Lockwood, ei ole kombeks vooraid armastada, kui just nemad meid esimesena armastama ei hakka. (lk 45)
• Emily Bronte , " Vihurimae ", tlk Ester Jaigma, 1974

• [Aramis:] "... arge muretsege, mul on kindel kavatsus teid teise ilma saata, aga tahan teha seda vaikselt, uksildases varjatud kohas, kus te oma surmaga kellegi ees hoobelda ei saa."
  • Alexandre Dumas vanem , " Kolm musketari ", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 45

• "Seisa ja ara liiguta ennast! Mina olen sind sigitanud, mina su ka tapan!" utles Tarass, astus sammu tagasi ja vottis pussi olalt. Andri oli naost valge nagu louend; oli naha, kuidas ta huuled tasakesi liikusid ja kuidas ta sositas kellegi nime ; kuid ei olnud see isamaa, ema ega vendade nimi ? see oli kauni poolatari nimi.

Tarass tulistas.

Nagu viljapea, mille sirp on maha loiganud, nagu noor talleke, kes tunneb sudame all surmavat terast, nii laskis Andri pea longu ja vajus maha rohule, lausumata ainsatki sona. (lk 142-144)

• Nikolai Gogol , " Tarass Bulba ", tlk Johan Tamm, 1955

• Kui me oleme toepoolest suremas, siis antagu meile kuulda meie viimast korinat ja tunda jasemetes kulma hingust, kui me oleme elus, siis votkem end kokku ja jatkakem.
  • Henry David Thoreau , "Walden"

• Surra pole midagi, hirmus on mitte elada.
  • Victor Hugo , " Huljatud "

• Olen unistanud surmast kui erootilisest uleelamisest. Olen soovinud, et hinge lahkumise silmapilgul mu armsam mind suudleks, nii et ma, tarretanud suudlus huultel, ule libiseksin igavese tarretuse riiki, hinges malestus elu lopmata ondsusest . Olen unistanud oma hauast : lillepeenrast kahe noore pihlaka vahel, valgel hauakivil prantsuskeelne armastusesalm. Kuid nuud ma tean, et see koik vale oli, ainult kultuuri-inimese petlikud ettekujutused. Kui variseb hinge umbert viimane kulgeopitud tundmuste ja igatsuste kest, siis seisab surma ees paljas eesti hingeke koiges oma algelises abituses ja ootab oma eesti hinge saatust . Ei ole tema jaoks ei Hadest ega Paradiisi , ei suudlusi ega prantsuskeelseid salme. Tema ees seisab hulkumine tuhjadel valjadel, kulm ja nalg, mida vahemalt uheksa kuud tuleb kanda. Selle aja jooksul halbib temast koik malestus endisest elust ja puhastatuna votab ta aset praegusundinud lapses , et sellega uut maapaalist elu alata.
  • Helmi Neggo , "Eesti hingekese surmakaebtus". Naiste Too ja Elu nr 3, 1919, tsiteeritud rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt onne". Koostanud Hando Runnel , Ilmamaa, 2013, lk 286

• Kalade surmas on kole see, et nende silmad jaavadki lahti. Neil pole lauge! (lk 38)
• Vaglad vihastavad meid, sest nad on esimesed loomad, kes meid sooma hakkavad. (lk 39)
• Surma ei ole kuulda, sest tuppa tulles paneb ta jalga sussid. (lk 39)
• Ainuke paha asi surmas on see, et meie luukere voib segi minna mone teisega. (lk 41)
• Kustudes paastab lamp meid surmast, kes on tulnud meile jarele. (lk 43)
  • Ramon Gomez de la Serna , "Gregeriiad", tlk Juri Talvet , LR 2/1974

• Surnud mere aares asus vaike valge vaikne linnake. Linn oli tuhi. Selles ei liikunud kedagi. Tuled polesid mahajaetud poodides paev labi. Poeuksed seisid lahti, nagu oleksid inimesed minema jooksnud votmeid kasutamata. Ajakirjad , mis olid toodud Maalt hoberaketis kuu aega tagasi, laperdasid koltunuina ja puutumatult traatvorestikel vaikivate rohukaupluste vastas.

Linn oli surnud. Selle voodid olid tuhjad ja kulmad. Ainus heli oli undamine elektritraatides ja dunamotes, mis omapead edasi tootasid. Vesi jooksis unustatud vannidesse, voolas elutubadesse, verandadele ja alla labi pisikeste aialappide, et toita hooletusse jaetud lilli . Valgustamata teatrites hakkas narimiskummi paljude istmete all kovaks minema, hambajaljed alles nahtaval. (lk 154)

• Ray Bradbury , " Marsi kroonikad ", tlk Linda Ariva , ptk "Detsember 2005: Vaiksed linnad", 1974

• Georg kuurutas madalamale, olgugi et maa jalge all vajus. Vois juhtuda, et ta vajub sohu, enne kui tohib lahkuda sellelt kohalt. Kuivanud oksad torkisid ta sormi, mis olid muutunud veretuks, niiskeks ning jaakulmaks. Talle nais, nagu vajuks ta uha kiiremini ning sugavamale, talle tundus, et soo oleks pidanud ta juba ammugi neelama. Kuigi ta oli pogenenud, et paaseda kindlast surmast ? ei ole kahtlust, et nad oleksid lahemail paevil hukanud nii tema kui ta kuus kaaslast, ? paistis talle surm soos usna lihtne ja uldse mitte kohutav, nagu oleks see teistsugune surm kui see, mille eest ta pogenes. See oleks surm tihnikus, taiesti vabana, mitte surm inimkae labi.
  • Anna Seghers , "Seitsmes rist", tlk Agnes Kerge, 1982, lk 14

• Sel hommikul suri vanaema .

Ta oli juba enne heinaaega voodisse jaanud ja nii ta ise kui ka koik teised raakisid ja ootasidki, et ta varsti sureb. Ka mina ootasin. Ma tahtsin naha, mis asi see suremine on ja kuidas vanaema sureb. Ma tahtsin naha ta hinge, mille ingel pidi taevasse viima. Ma tahtsin teada, mis asi see hing on ? ma polnudki rumalam kui praegu. (lk 6-7)

• "Kutsu... Juak," kaskis ta.

Lasksin ta kae lahti ja jooksin onu jarele. Kui me moni minut hiljem tagasi joudsime, oli vanaema hing juba kehast lahkunud.

Vanaema oli surnud. Kui mulle seda oeldi, ei tundnud ma esimesel hetkel peaaegu midagi muud kui pettumust. Surm nais mulle liiga lihtsana! Ma ei moistnud, miks sellest enne nii palju raagiti. Ma polnud nainud ei inglit ega vanaema ega vanaema hinge. Ja vanaema ise oli ju alles. Magas nagu. Ainult, et ta ei lootsutanud enam magades.

Alles siis, kui vanaema juba reheall varsketest olgedest tehtud asemel lamas, hakkasin tundma, et siiski oli midagi juhtunud. Midagi, millest ma aru ei saanud. (lk 10)

• Alma Teder , "Elu opilane", 1. osa, 1995

• Uhe inimese surm on katastroof , miljoni inimese surm aga statistika .
  • Erich Maria Remarque , "Must obelisk" (1956); ekslikult omistatud ka Jossif Stalinile .

• Ukskord palju hiljem ma moistsin, miks moned mehed, naiteks voidusoitjad ja teised nendetaolised muutuvad kiiruse narkomaanideks . Meie hulgas on inimesi, kes eales ei nae surma enda ees, vaid alati ainult selja taga: see varitseb igas peatumise ja jarelemotlemise hetkes . (k 387)
• Iga surm esitab ellujaanuile ranga suudistuse kuriteole kaasaaitamises; iga surm on isemoodi, selle suu kustutamatu, selle kurbus surematu; heledaist juustest kaevoru umber luu . (lk 492)
  • John Fowles " Maag ", tlk Henno Rajandi , 2005

• "Mul on kulm," niutsus Snowden. "Mul on kulm."

"Pole midagi," pomises Yossarian mehaaniliselt, liiga vaikselt, et teda kuulda olnuks. "Pole midagi." Ka Yossarianil oli kulm ja ta varises kontrollimatult. Ta vaatles lootusetult seda sunget saladust, mille Snowden oli koikjale mooda rapast porandat laotanud ja kattus ule kere kananahaga. Tema soolikates peituvat sonumit oli lihtne lugeda. Inimene on mateeria , see oligi Snowdeni saladus. Pilla ta aknast valja ja ta kukub. Pane ta polema ja ta poleb. Mata ta maha ja ta madaneb, nagu igasugu muugi prugi . Ilma vaimuta on inimene prugi. See oligi Snowdeni saladus. Koik soltub kupsusastmest .

• Joseph Heller , "Noks-22", tlk Tiina Randus , 2020, lk 565

• Olin moelnud tema surmast, kuid nuud, ihates teda karistada, moistsin, et mina olin see, kes surema pidi. Siis ei saaks ta kunagi enam end peeglist vaadates oelda neid sonu, mida ta armastusest kullastununa ikka utles: Ma olen taiuslikumaks saanud. (lk 16)
• Ta vaatas alla, oma toolauale, justkui oleks surm tema meelest marge paberitukil, mote , mille olin temalt varastanud. (lk 18)
• Armastus ?? see on proovilepanek , pidev torkimine imepisikese terava noelaga , lakkamatu mang silmanarvidel, mida kraabivad nahtamatud kuuned . Te suudistate oma armastatu sopru ja vaidate, et nad ihkavad tema surma, sellal kui teie olete tema ainus sober . Ja ometi olete tegelikult ainuke inimene, kes toesti ta surma ihkab; teised tahavad temalt vaid raha laenata. (lk 21)
  • Joyce Carol Oates , "Ma olin armunud", tlk Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane , 1977, lk 9-26

• Ei ole midagi parata, kord saabub ohtu ja sul on kaks katt rinna peal risti.

Tolli Tidrikule saabus see ohtu kull liialt jarsku, ei antud talle mahti videvikutundi pidada ega mahedat paikeseloojangut vaadata. Kolhoosi takkudega oli tegemist kuni viimse tunnini, nende kabjaraudade ja krihvinaelte parast tuli muretseda viimse minutini. Koige vihasema lahingu pidas Tidrik maha just enne ohtut, soimas esimehel kere tais ning porutas: "Voi temal pole hobust vaja! Aga mina utlen, et tuleb veel aeg, kus sa hobuse jalajaljele suud annad!" Porutas niiviisi ja pooras esimehele selja. Laks labi talliks kohendatud rehealuse poolpimedasse rehetuppa , istus seal ajahambast jaratud pingile ja sirutas sonnikused kummikud valja. Tundis, kuidas tuline viha temas kees inimese vastu, kel jatkub voimu ja vage suurte hingetute rauakolakate ostmiseks , aga natukest ei jatku mone kumne krihvinaela jaoks. Hobused kondigu libedaga palja jalu, komistagu vormituks kulunud kapjadega jaisel teel, kukkugu virtsa-aami ees kas voi polvili! Ptui, kurat! Tidrik sulitas kummikuninade vahele, tahtis hinge kergeks sulitada, aga mitte ei aidanud ? poues pressis ja kirmendas. Laskis korraks silmad kinni, et ehk siis see vihaviirg vaibub ? ja ei jaksanudki neid enam lahti teha. Oligi ohtutunnike kaes.

Nuud lamas Tolli Tidrik oma viimses sangis , palju uhkemas ja palju kallimas, kui tal iganes oli olnud. Kolhoos oli selle ostnud, See maksis hoopis rohkem kui peotais kabjanaelu, mida vana Toll oli noudnud. (lk 47)

• Aga kui uhel hommikul oli su parem hobune karjamaakraavis selili, jalad pusti, polnud sul enam isu unistada. On ju hobune nii sandisti loodud, et tal seliliasendis kuigi kaua hing sees ei seisa. Ka kunnivaos voib ta koolda, kui ta puherdades sinna juhtub sattuma. Iga paev seda onnetust muidugi ei juhtu. Aga sinul tuli see pauk nuud vastu votta. (lk 55)
• Kas sa maletad nendest paevadest oma naist? Kas sa maletad teda, kes langes kokku nagu kott, kibedad suudistussonad suus:

"Sinu, patuse parast, sinu, roojase parast pidi tema surema..."

Sa ei vaielnud vastu ega kusinud, miks siis uhe patuse parast kahte suutut karistatakse. Sa tundsid, et oled suudi , oled suudi selles, et ei moistnud poega kasvatada seesuguseks, keda poleks suutnud vaarata pussikuul ega surmatuul. (lk 63)

• Veera Saar , "Surnuist ei raagita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70

• Gusts ei vastanud, lamas vaid kinnisilmi.

"Kas sa kuuled?" kais naine peale.

"Jah," vastas vana mees vaevaliselt ja avas vasaku silma. "Ma vist... suren..." jatkas ta viiv hiljem lakke vaadates, nagu raagiks endaga ja mitte uldse naisega.

Vilma vaikis. Seni polnud nad suremisest konelnud, kuigi teadsid hasti, et elu on labi, teised nendevanused olid ammu mulla all. Voib-olla kartsid nad vikatimeest valja kutsuda, temast valjusti raakides? Nuud astus Gusts sellest vaikivast kokkuleppest ule ja Vilma arvates oli see niisama hea kui endale hingekella luua.

" Haua las kaevavad naabrid . Sugava... Plats vota... oma aranagemise jargi."

Nii muidugi, sealsamas puhkab kord ka tema, motles Vilma ja puhkes nutma. Ei, elu Gustsiga ei olnud kerge, polnud tal varandust ega osanud ta midagi otsustada, koik jai enda teha ja utelda, aga nuud, kus mehe araminek oli nii lahedal, tundis Vilma, et uksi ei joua ta elada. Lehm . Hein . Puud . Vesi . Ei, seda ta ei suuda. Ja kellega sa sonakese vahetad?

" Peied tehke... sooklas . Surnuaialt... on lahem. Viinaga ... ara ole kitsi."

"Kas mul pidude puhul millestki kahju on olnud?" solvus Vilma. "Ema matustel joodi kolm paeva, isa saatsime ara nagu paruni, ega nuudki halvemini saa..."

" Opetajat ... ei taha. Las koneleb Litavnieks... ta tunneb mind."

Ainult endast, ainult endast koneleb, enda eest kannab isegi surres rohkem hoolt kui minu eest, kes ma pean edasi elama, pahandas Vilma vaikselt.

" Talu ... las laguneb. Mine Skaidra juurde!"

Haige vaikis vasinult, viltusest suunurgast jooksis sulge . Vilma vottis kummutist taskurati ja puhkis ara. (lk 19-20)

• M?ra Sv?re , "Kuni mina magama ei lahe ...", rmt: "Odus ohtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23

• Ja Johanna votab ennast katte ja laheb ja laenab naabrite kaest ENE kuuenda koite, et loppude lopuks ometi jarele uurida, mis asi on pastinaak , aga ta jalg libiseb jaatunud trepil ja ta murrab reieluu ja haiglas tombab tuul palatist labi ja Johanna jaab kopsupoletikku , ja Riina, kes nuud arsti loal ema iga paev vaatamas voib kaia, saab esimest korda kuulda, et ema on nooruses tahtnud saada lovitaltsutajaks, ju siis on Johanna toesti haige, et ei tea enam, mida ta raagib, ja veel raagib ema vanaisast, kes istub lovipuuri ees loojuva paikese paistel, ja muretseb, kas lovidel on kullalt suua. Stecknadel , utleb Johanna, kissen , sosistab ta veel, aga kirchen ei tule enam ule ta huulte, ja ega seda ole tarviski, Riina ei saa nagunii enam midagi aru. Voibolla Johanna ei tahagi, et tutar aru saaks, ta tahab ehk ainult veel surivoodil oma saladusest raakida, aga nii, et see teiste korvu ei jouaks, ja tema auks peab utlema, et ta saab sellega hakkama. Johanna maetakse ilusal paikesepaistelisel talvepaeval ja tema haual mangib puhkpilli orkester . Koos Johannaga kaob Stecknadelkissenkirchen Austria kaardilt. Mis ongi vaga hea, sest sellise kummalise nimega kohta ei saa ju toepoolest olemas olla. Ja lovid ei soo mitte iialgi pastinaaki. Ja mis asi see pastinaak ikkagi on?
  • Astrid Reinla , "Johanna H. lugu", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987, lk 35

• Sunnipaevatelegrammid ehmatavad nagu surma omadki, meenutades, et igal peol on nii algus kui lopp .
  • Asta Poldmae , "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 120

• Ei salli ma seda vennikest, surma nimelt. Ta ei ole eesti mees. Kaib ringi, vikat olal. Aga vikat on peaaegu sama mis sirp , ja kus on juba sirp, sealt pole vasargi kaugel. Aga seda, mida tahendavad sirp ja vasar, pole tarvis lapselegi seletada. Seda jalkust ei joua kirjeldadagi!
  • Andrus Kivirahk , " Ivan Orava malestused ehk Minevik kui helesinised maed", 2008, lk 89

• Voidab see, kel on surres koige rohkem asju.
  • Whoever dies with the most stuff wins.
  • David Mitchell , "number9dream" (2001), 5. osa

• "Omaenda surmast ei saa kirjutada ."

Seda utles mulle psuhhiaater , ja ma olen temaga nous, sest surnust peast kirjutada ei saa. Aga endamisi ma motlen, et voin kirjutada ukskoik millest, isegi sellest, mis on voimatu ja mis pole tosi.

Enamasti ma rahuldun mottes kirjutamisega. Nii on kergem. Peas kulgeb koik raskusteta. Niipea aga, kui hakkad motteid paberile panema, nad muutuvad, moonduvad, ja koik muutub valeks. Sonade parast.

Kirjutan igal pool, kus ma olen. Kirjutan bussi peale kondides, bussis, meeste riietusruumis, oma masina ees.

Ainus viga on selles, et ma ei kirjuta seda, mida peaksin kirjutama, ma kirjutan ukskoik mida, asju, millest keegi aru ei saa ja millest ma isegi aru ei saa. Ohtul, kui ma seda paberile umber panen, mida ma paeva jooksul peas kirjutasin, kusin ma endalt, miks ma seda koike kirjutasin. Kelle jaoks ja milleks?

• Agota Kristof , "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001, lk 8-9

• Niisiis pole veel midagi juhtunud.

Monda aega ei juhtugi midagi.

Surm votab endale aega. Ta ootab natuke eemal, nahtamatuna ja tuleb alles siis, kui ta ise tahab. Sinnamaani veereb elu oma tavalist rada. Asja oide puhkenud kastanid...

• Maria Kuchen , "Onnelik hoor", tlk Mari Jesmin, 2002, lk 7

• Surm on kole asi. Ma olin oma luhikese elu jooksul nainud rohkem surma kui nii monigi teine. Enamik inimesi kais maailmas ringi ning soovis koikvoimalikke asju. Nad soovisid kellekski saada, nad soovisid kuidagi silma paista, nad soovisid midagi saavutada, kelleski huvi aratada. Alex oleks soovinud lihtsalt elada. Lihtsalt rahulikult oma asju ajada.
  • Diana Leesalu , "2 grammi hamaruseni", 2005, lk 160

• Vanaema hingas aeglaselt valja.

"Tule ja istu siia, kus ma sind naen ka. See on kena ja kombekas. Ja olgu otsekohe oeldud, et mina ei karda sind pormugi."

Pikk mustas ruus kogu kondis ule poranda ja istus kaeparast seatud tunni otsa, vikatit seina najale toetades. Siis lukkas ta kapuutsi tagasi. Vanaema pani kaed rinnale risti ja vahtis kulalisele rahulikult otsa, vastates ta pilgule silmast silmakoopasse.

SEE ON MULJETAVALDAV.

"Mul on usku ."

TOESTI? MILLISESSE JUMALASSE NIMELT?

"Lihtsalt usku, tead. Uldiselt."

• Terry Pratchett , "Maskeraad", tlk Triinu Pakk-Allmann, 2005, lk 71

• " ... bingli-bingli-biip... " Desorganisaatori haal oli kaotanud oma roomsa siristava tooni ning kolas uniselt ja hammeldunult.

Koik poorasid pead.

" ... Seitse null-null hommikul... Organiseeri joevarava kaitse... Seitse kakskummend viis... Kasitsivoitlus Virsikupiruka tanaval... Seitse nelikummend kaheksa-kaheksa-kaheksa... Kogu ellujaanud :Satori valjakule... Tanased ulesanded: ehita-ehita-ehita barrikaade... "

Vimes tajus vaikset liikumist enda selja tagaja siis tundis kerget survet seljale. Ahmed seisis temaga selg-selja vastus.

"Millest see asjandus raagib?"

"Pole aimugi. Paistab, nagu oleks ta mingis teises maailmas..."

Vimes tundis, kuidas sundmused kauge kivimuuri poole tormavad. Higi voolas silmadesse. Ta ei maletanud, millal ta viimati korralikult magada sai. Jalad tuikasid. Kaed valutasid, raske vibupuss kiskus neid maa poole.

" ... bingli... Kaheksa null kaks hommikul, kapral Pisipepu surm... Kaheksa null kolm... seersant Detrituse surm... Kaheksa null kolm-kolmkolm ja seitse sekundit... konstaabel Kulasta surm... Kaheksa null kolm ja uheksateist sekundit... Surm-surm-surm... "

"Raagitakse, et Ankh-Morporkis tappis uks teie esivanematest kuninga," lausus prints. "Ja temal endal ei lainud ka sugugi hasti."

Vimes ei kuulanud teda.

" ... Konstaabel Dorfli surm... Kaheksa null kolm ja neliteist-teist-teist sekundit... "

Paistis, et troonil istuv kogu taidab kogu maailma.

" ... Kapten Porgand Rauaavastajassoni surm... biip... "

Ja Vimes motles: aarepealt ma polekski tulnud. Ma oleksin aarepealt Ankh-Morporki jaanud .

Ta oli alati moistatanud, mis tunne Vanal Kivinaol vois olla sel pakaselisel hommikul, kui ta vottis katte kirve , millel polnud ametlikku onnistust, sest kuningas poleks kohtuotsust tunnistanud, isegi kui vandekohtunikud oleks leitud; sel pakaselisel hommikul, kui ta valmistus pead maha looma kellelgi, keda rahvas pidas pooljumalaks ...

" ... biip... Tanased ulesanded: suremine ... " (lk 318-319)

• Gebra lahedal kondis ule kovakstallatud liiva uks kogu ja peatus, kui vaga maa lahedalt utles uks haal lootusrikkalt: "Bingli-bingli-biip?"

Desorganisaator tundis, et ta tosteti ules.

MIS ASI SINA OLED?

"Ma olen desorganisaator MK 2, paljude raskestikasutatavate voimalustega, Sisesta Nimi Siia."

NAGU NAITEKS?

Isegi desorganisaatori tilluke moistus hakkas kerget kohedust tundma. Selle haal, kes temaga raakis, ei tundunud paris selline, nagu peaks.

"Ma tean, mis ukskoik kus kell on," julges ta siiski oelda.

SEDA TEAN MINA KA.

"Ee... mul on ulimalt kaasaegne kontaktide markmik ..." Desorganisaator tundis liikumist, mis andis marku, et tema uus omanik on hobuse selga roninud.

KAS TOESTI? KONTAKTE ON MUL VAGA PALJU.

"No naete siis," utles deemon, uritades oma kiiresti kahanevat entusiasmi mitte taielikult kaotada. "Ma margin need ules ja kui te tahate nendega uuesti uhendust votta..."

SEE POLE TAVALISELT VAJALIK. ENAMASTI NAD JAAVADKI UHENDUSSE.

"Noh... akki on teil siis palju ulesandeid, mis tahavad meelespidamist?"

Kostsid kabjamutsud ja siis ainult tuule vihin.

ROHKEM, KUI SA OSKAD ETTE KUJUTADA. EI... MA ARVAN, ET SINU ANDED LEIAKSID VOIB-OLLA KUSAGIL MUJAL PAREMINI RAKENDUST...

Jalle vihises tuul ja siis kais lartsatus. (lk 338)

• Terry Pratchett, "Patrioot", tlk Allan Eichenbaum, 1997

• [Albus Dumbledore:] Lopuks on surm hasti korraldatud moistusele uksnes jargmine suur seiklus .
  • J. K. Rowling , "Harry Potter ja tarkade kivi", tlk Krista Kaer , 2000, lk 254
• [Albus Dumbledore:] Kui me vaatame surma ja pimedust, on tundmatus see, mida me kardame.
  • J. K. Rowling, "Harry Potter ja Segavereline Prints", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2005, lk 486

• Tollal ei olnud surm veel meie perekonda lahemalt puudutanud ja mul oli alles tundmata surma nagu . Tema jaine hingus, mis ei lasknud paikesepaistelisel paevalgi ligineda soojal. See oli hoopis midagi enamat kui Sompa soodest roomav ohtune kulmus , mis kadus mu lapsepolve hommikuteks ara. Surm oli alles teel meie poole ja tuli pool aastat hiljem, parast vanaema matuseid . Tuli havitama meie perekonnaelu. Ema, kellel jatkus alati koikidele tahelepanu , kais venna surma tottu leinalooriga aasta aega ringi ega nainud selle alt kedagi. Just nagu meid poleks olemas olnudki. See oli midagi voorast. Ma sain aru, kui ta tombas tanaval leinaloori silmade ette, et naidata oma osavotmatust umbritsevasse, aga kodus kais ta ju ilma loorita. Miks ta siis kodus meid ei nainud? Voi pidime me selleks surema, et ta meid markaks? (lk 11)
• Huvitav, et tollal vois surm olla valgus, mitte vari nagu praegu. Nagu poleks ma toona veel surma tahendust osanud moista. Nuud kukitab surm musta nahtamatu kogumina mu toanurgas, aga kui ma tema poole vaatan, on ta kadunud. Voi ehmatab mind teistviisi. Moni paev tagasi laksin mooda tanavat , pikk vari selja taga, aga akki uhel valguse murdumise hetkel oli vari minu ees ja ma vopatasin kohkunult: just nagu oleks surm mind katte saanud. (lk 26)
  • Heljo Mand , "Elu roheline haal", 2007

• Kas me nii liigumegi surma poole, motles Blue endamisi. Komberdav haihtumine iseteadliku finaali asemel? (lk 19-20)
• Perekond Lynchi lugu oli jargmine. Elas kord uks mees nimega Niall Lynch ja tal oli kolm poega . Uks neist armastas oma isa rohkem kui teised. Niall Lynch nagi hea valja, oli karismaatiline, rikas ja salaparane . Uhel paeval tiriti ta tumehallist BMW-st valja ja peksti veljevotmega surnuks. See juhtus kolmapaeval . Neljapaeval leidis poeg Ronan isa surnukeha sissesoiduteelt . Reedel lopetas pereema raakimise ega lausunud enam kunagi uhtegi sona. (lk 75)
  • Maggie Stiefvater , "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013

• Fran istus kinnisilmi. Vaike lennuk vahendas jarsult korgust, otsekui kavatseks taevast alla kukkuda, seejarel vottis korraks horisontaalasendi ja kallutas end siis nagu kunstratsutaja laadaplatsil. Ta avas silmad ja nagi ees halli kaljut. See oli nii lahedal, et ta nagi sellel valgeid linnusonnikuviirge ja eelmise kevade pesi. All kobrutas meri. Vee kohal lendles veepiisku ja tormi -iilidest kaasa haaratud valget vahtu.

Miks lendur midagi ei tee? Ja miks Jimmy lihtsalt istub ja vaatab, kuidas me koik surma saame?

Ta kujutles hoopi, millega lennuk kaljut tabab, vaandunud metalli ja moonutatud laipu. Mitte mingit lootust ellu jaada. Ma oleksin pidanud testamendi tegema. Kes Cassie eest hoolitsema hakkab? Siis taipas ta, et on esimest korda elus mures oma fuusilise turvalisuse parast ja et teda on haaranud arutu paanika , mis pitsitab ajusid ega lase moelda.

• Ann Cleeves , "Sinine valk", tlk Lauri Vahtre, 2018, lk 9, romaani algus

• Udulaam vajus lahemale, kuid kaugemal, neeme korgeimas punktis, vois Perez naha kangrut, mille ta oli Ravenswicki kividest kokku kuhjanud. Malestusmark naisele, keda ta armastas ja kelle surm endiselt tema sudametunnistust rohus, teda maadligi surudes. (lk 9)
• Autot ta ei nainud, koigest mingit tumedamat laiku, sest udu oli liiga paks. Markham hakkas selle poole minema, kavatsedes ukse lahti tommata ja tolle ohtliku juhi valja tirida. Siis toimus ta selja taga mingi liikumine, mida Markham pigem vaistlikult tajus kui kuulis, ja ta pooras ringi.

Veel mingi liikumine. Ohk . Liikuva ohu vilistav haal. Terav valu . Ja siis eimidagi. (lk 15)

• Ann Cleeves, "Surnud vesi", tlk Lauri Vahtre, 2019

• Kuna surm on koigest muutus ehk uleminek, siis ei tule parast surma midagi muud kui pikk, igavene, rahulik uni, aga und ei ole vaja karta. Nii voitegi taielikult igaveseks lahti saada hirmust surma ees.
  • Napoleon Hill , " Motlemist muutes rikkaks ", tlk Alvar Kuusmik, Virko Prits. Kirjastus ILO, 2009, lk 235

• "Uksildane" pole kunagi olnud sona, millega end kirjeldaksin voi mida peaksin osaks oma identiteedist . Kuid tana tundsin selles sonas midagi ara. Midagi suurt ja midagi sellist, mis ei tundu ajutisena, vaid lausa parisosana. Varasem uksindus kaldub nuud alatihti uksilduse poole. Eelmisel nadalal soitsin pooleldi juhuslikult lemmikloomapoodi ning tulin koju hamstriga . Panin talle nimeks Johnny. Tulin tooltki varem koju, et Johnnyga muusikat kuulata, sest ta ei teadnud midagi Aphex Twinist ega Jaan Tattest. Aga siis eile suri Johnny ehmatusse , kui ma veits liiglobusa peaga veinipokaali maha kukutasin. Googeldasin, mida teha surnud hamstriga.
  • Heneliis Notton , "Hingekellad, aisakellad, kaokellad, seinakellad ? luhike leinamisopetus" , Varske Rohk, 17.07.2023

Draama [ muuda ]

ABRAHAM: Pole vaja. Ongi juba parem. See haal ehmatas mind. ( Paus. Agedalt. ) Jah, aga kui inimene ei taha seda? Igal inimesel on ometi oigus surra...
ROBERT: Kas ikka on? Annad sa haigele, kes surra tahab, murki ? Hippokratese vanne , isa!...
ABRAHAM: Murki ei tohi anda, aga nii... nii ka ei tohi! Inimesel on puha oigus elule ja surmale.
ROBERT: Kuidagi vaga anarhistlik, vaga individualistlik, vaga uheksateistkumnenda sajandi parane on see surmakasitus. Uhiskond voib-olla ei taha, et vajalik inimene sureks. Voib-olla oleks uhiskond tahtnud, et moni suur inimene, neid voib palju nimetada, oleks veel loonud, tema aga tahtis puhkama. Kirikaiale, naisukese korvale. Katkestas oma elu ise.
ABRAHAM: Sul on kummaline huumorimeel .

• Enn Vetemaa , " Jalle hada moistuse parast " (1975), III vaatus, IV pilt, lk 54

Luule [ muuda ]

• Paul Celan , "Surmafuuga" , tlk Ain Kaalep , Vikerkaar 8-9/2001

• Marie Under , "Tuul ajab taga teist", rmt: "Uneretk", 1968, lk 17

• Marie Under , "Kusagil", rmt: "Uneretk", 1968, lk 19

• Maarja Kangro , "Asja surm", rmt: "Heureka", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 36

• Viiu Harm , "*kibuvitsa roosa oitekuhi...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 35

• Heldur Karmo , "Oo Chicagos" , tuntud lauluna Mitch Murray ja Peter Callanderi viisil

• Cristin O'Keefe Aptowicz , "Mu ema tahab teada, kas ma olen surnud" ( "My Mother Wants to Know if I’m Dead" ), kogust "How to Love the Empty Air", Write Bloody Publishing, 2018

Allikata tsitaadid [ muuda ]

• Lahkumisest, uksiolemise kulmusest moodustub meie surm. Igat leppimise, soojuse ja sillaehitamise hetkest poimub igavene elu . Aga see on vagevam kui surm.
  • Carl Zuckmayer

• Surm on surematuse esimeseks tingimuseks.

• Elu vajab surma ja surm elu, et oma olemasolu toestada.

• Parast surma saad selleks, kes sa olid enne sundi .
  • Arthur Schopenhauer

• Surm lahendab koik mured - pole inimest , pole probleemi.
  • Jossif Stalin

• Surm pole elu vastand, vaid osa sellest.
  • Haruki Murakami

• Viimased eluaastad on kui maskiballi lopp, mil langetatakse maskid .
  • Arthur Schopenhauer

• Hirmus pole mitte surm, vaid teadmine tema saabumisest.
  • Anton Hansen Tammsaare

• Peamine on surra noorelt , aga nii hilja, kui voimalik .
  • Ashley Montagu

• See, et keegi sureb mingi asja nimel, ei tahenda veel, et asi oleks valtimatult oilis.
  • Oscar Wilde

• Ei maksa arvata, et ma surma kardan. Ma ei taha lihtsalt kohal olla, kui see juhtub.
  • Woody Allen

• Elavad ja surnud - neis kajastub uks ja seesama ning koikeholmav eksistents.
  • Manfred Kyber

• Kui inimesed surevad ja suunduvad valguse poole, ei taipa nad, et on juba ooliblikana umber sundinud.
  • Gary Delaney

Vanasonad [ muuda ]

• Koik, mis oitseb, peab ka narbuma.
  • India vanasona

• Enne surma ei paase keegi taevasse .
  • India vanasona

• Kui sa sundisid, siis maailm roomustas ja sina nutsid. Puua elada oma elu nii, et sinu surma korral maailm nutaks ja sina roomustaksid.
  • India vanasona

• Esimene hingetomme on surma algus.
  • Inglise vanasona

• Surnud mees ei lobise.
  • Inglise vanasona

• Surm on palju parem kui surmahirm.
  • Prantsuse vanasona

• Et sind kiidetaks, tarvitseb sul vaid surra.
  • Saksa vanasona

• Onn on uksikutele, surm koikidele.
  • Saksa

• Varandus jaab majja, sobrad ja sugulased peatuvad haua aares, aga head ja halvad teod jargnevad surijale.
  • Sanskriti vanasona

• Ega hiir viljasalve sure.
• Ega selg kaeru kasvata ega mees nahataiest sure.
• Ei voi kaht surma surra.
• Elust surma pisut sammu.
• Enne surma ei ole keegi tark.
• Haigus on surma kask.
• Heal ei ole iga, kurjal ei ole surma.
• Jalahoop surmahoop.
• Julgus ei varja sojameest surma eest.
• Kahele surra liig, kolmele elada vahe.
• Kes hauas, see hinnas.
• Korra kuri ikka kooleb, halb hauda laheb.
• Kus surm, seal muld.
• Kuus viga, seitsmes surm.
• Koik varandus ei aita surma vastu.
• Mis tabab taud tuhjast talust voi surm saunanurgast.
• Mul kaks head kosilast, kirikukirves ja raudlabidas.
• Paras surmale jarele saata.
• Parem sooja surra kui kulma koolda.
• Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad.
• Roobi suits ja tuki ving on saksa surm.
• Surm ei kusi aega taga.
• Surm jala all iga paev .
• Surm ligemal kui sark ihul.
• Surm suus , kalm kaelas.
• Surma eest ei voi ukski ara joosta.
• Surma ette ei saa keegi katt panna.
• Surma vastu pole rohtu.
• Surnu para ja naise vara ei kesta kaua.
• Surnu suu ei tunnista ja vangitorni muuridel ei ole korva.
• Vanal surm silma ees, noorel selja taga.
• Uhe surm, teise leib .
• Oo ees, surm selja taga.
  • "Eesti vanasonad, suurest korjandusest kokku poiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Vaata ka [ muuda ]

• Elu
• Jumal
• Sund