Rein Taagepera (sundinud 28. veebruaril 1933 Tartus) on USA ja Eesti politoloog ja poliitik.

• See on paguluse iroonia, tragoodia ja paratamatus ? elada mottega, et kord saab koju tagasi. Pikapeale aga arenevad kohalikus keskkonnas juured. Selle ullatuse ees seisid juudid , kui Iisraeli riik loodi. Igal aastal loodi klaase kokku sonadega "jargmisel aastal Jeruusalemmas". Nuud on Iisraeli riik poolenisti juutide kaes, mida kuradit peale hakata? Samas olukorras oli Eesti pagulaskond: kui unistus vabast Eestist lopuks teoks sai, oli Eestis sundinute jaoks enamasti liiga hilja.
• 1993, parast kahte ja poolt aastat pooleldi Eestis elamist, kaalusin jaamist vaga tosiselt. Tagasitulemine muutus voimalikuks parast seda, kui sain varase pensioni California ulikoolist. Enne seda oleks Eestis elamine Eesti palgaga ja ilma Eesti tutvusringkonnata tahendanud nalga suremist. Noukogude aja lopu ebaametlikku majandust iseloomustas utlemine: ega me ela oma palgast, elame sissetulekust. Pagulasel, kes tuleb tagasi ja puuab elada palgast ilma sissetulekuta, ei oleks olnud voimalik hakkama saada.
• Respublikaanidel oli voimekust saada jargmise polve riigimeesteks, aga kahjuks oli neil liiga kiire saada kohe headele kohtadele riigiasutuse noukogudes ja mujal. Nad murdsid uhe valimislubaduse teise otsa kaugelt liiga luhinagelikult. Enamik neist korbes pohja. Aga eks ma hinnanudki onnestumise voimalust ainult 25%-le.
• Paljusidki juhtkujusid voib pidada haiglaseks. On raske aru saada, miks inimesed nende ule lihtsalt ei naera. Votame naiteks Hitleri , tavalise tururauskaja. Voi moelgem, kuidas paases voimule Stalin voi Saddam Hussein jne. Mingi hulk hullumeelsust voib mingile hulgale inimestele mojuda prohvetlikkusena. Inimene raagib taiesti segast juttu ? kas ta on siis peast segi voi jumalast juhitud? Naib, et selline psuhhoos on kullaltki ulatuslik.
• Mina pean end rahvuslaseks ja liberaaliks samal ajal. Et olla rahvuslane , ei pea olema tagasivaataja, aga paljud rahvuslased on. Et olla rahvuslane, et pea asju ramedalt lihtsustama, aga paljud kalduvad seda tegema.

Vaeste ja rikaste vastuolu oli saja aasta eest vagagi terav, riigid aga kaldusid ulemaarase rahvusluse poole. See pohjustas kaks maailmasoda. See pool maailma, mis jai puutumata noukogude pseudosotsialismist, otsustas teha omavahel koostood ja see on olnud hammastavalt edukas. Enam ei tunnetata, mis oli selle uksmeele tekkimise pohjus.

• Populistidele on iseloomulik seada kahtluse alla koike, millel on toepohi all. Ilma mingisuguse toestuseta asju peetakse millegiparast kindlaks ilma igasuguse kahtluseta. Ja siis oeldakse: toesta, et see ei ole nii! Toendamaks, et metsas leidub janeseid , tarvitseb vaid uks janes kinni puuda. Aga katsu sa toendada, et metsas ei ole janeseid.
• Elu on lainud nii heaks, et peaaegu keegi ei sure enam nalga , mis saja aasta eest oli tavaline. Tol ajal ei puudutanud poliitika mitte ainult inimeste rahakotti, vaid toidukotti. Praegu voib populismiga mangida: rahakotti voib see mojutada, aga toidukott on ikka veel kindel. Asi peab minema nii halvaks, et toidukott on ohus, enne ei loobuta tulega mangimast.
• [L]oppeks on koik kinni arusaamas, et lapsi tuleb muretseda .
• Seitsmest lapselapsest kaks valdab eesti keelt . Oma laste eest saab igauks vastutada, lapselaste eest enam mitte. Kaks mu lastest on segaabielus. Segaabielus suudetakse monikord elus hoida kolme keelt ? ema keel, isa keel, uhiskonna keel. Ent monikord seda ei suudeta. Lastelastega on lainud nii, nagu on lainud. Pole motet kahetseda. Valjaspool Eestit on lapsi eestlaseks kasvatada vaga raske, segaabielus veel eriti raske.
• Koolis on nii, et enne tehakse too ja siis saadakse diplom . Abielus saadakse diplom enne ja siis abielu ehitamise too alles algab. Meil oli hea lahtepunkt, aga abielu hoidmine noudis kova tood.
• Skaut jatab laagriplatsi metsas lahkudes puhtamaks, kui see oli enne. Abielus on vastav norm, et kumbki katsub teha natuke rohkem kui poole kodustest toodest. [---] Kui jagada pool ja pool, siis tekib kergesti tunne, et mina teen rohkem.
• On arutlused ja vaidlused . Arutelus ei katsuta mitte voitu saada, vaid selgust. Vaidluses voetakse tihti alguses uks hoiak ja tuntakse kohustust jaada seda kaitsma isegi siis, kui vastuargumendid hakkavad ulekaalu saavutama. Seda soovitan valtida nii tool kui ka kodus.
• Saan aru inimeste vajadusest mustika jarele, sest tunnen ka ise seda vajadust ? et oleks midagi parast surma. Aga minu vajadus ei tahenda, et nii ka on. Mul ei ole selle kohta mingeid toendeid . Koik, mis ma naen, on see: teadvus asub ajus ja kui aju lakkab tootamast, siis on lopp. Rikkilainud arvutist voib kovaketta valja tosta ja kuskile mujale sisse torgata. Ajuga pole see voimalik.
• Kui inimene tahab kindlaid vastuseid, siis peab ta poorduma religiooni poole. Teadlase elu juurde kuulub pidev kahtlemine. Kui ma saaksin kindlaid toendeid, et Marest on parast fuusilist surma midagi jarele jaanud, ei takistaks mitte mingisugune voltsuhkus mind oma arvamust muutmast. Ainult et ma soovin toendeid. Kull oleks tore, kui need toendid tuleksid.
• Mitte midagi ei ole pusivat, aga see ei ole pohjus mitte midagi teha.
• Me oleme juhuslikult tekkinud, aga iga inimesega on nii. Et just see sperma just selle munarakuga kokku sattus ja et kromosoomid nimelt niimoodi kombineerusid, on juhus . Me koik oleme juhuslikud, aga see ei tahenda, et me ei peaks ennast tosiselt votma.
  • Vilja Kiisler , "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda paevas utlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?"" EPL, 25.09.2020

"Teadlane miinivaljal" (2018) [ muuda ]

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama .

Tsitaadid valjaandest: Virgo Siil , "Teadlane miinivaljal. Lahen utlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019.

• Politoloog kinnitas, et teaduses ongi 90 protsenti "tootest" praak . Ulejaanud kumme protsenti on aga sedavord vaartuslik, et korvab suurema osa praagist. Moni muu toostusharu, kus toodetaks sellises mahus vahevaartuslikku kraami, laheks Taagepera arvates pankrotti ja kui naiteks panna toostusliku tohususe ekspert ulikoole hindama, siis tuleks ulikoolid kinni panna. Selleparast ei saagi teadustood juhtida majandusliku loogikaga ? "praaki" valja praakides kaotaksime tahtmatult tuleviku tarbeks tarvilisi teadmis'. (lk 53)
• "Ajal, kui Galilei hakkas tegema mootmisi raskustungi kohta, oleks iga Toscana talumees voinud talle oelda, et mis sa, tola, teed, ma ju tean, mis suunas asjad kukuvad ? allapoole. Mida sa veel uurid? Ja ma kohtan seda suhtumist ajakirja retsensentide hulgas ? retsensent utleb mulle talupoja moodi, et seal pole midagi uurida." (lk 57)
• "Noored sotsiaalteadlased ei valda gumnaasiumi tasemel matemaatikat ja niipea kui nad jouavad bakalaureuse tasemele, hakkavad respektaablid sotsiaalteaduste programmid neile statistikat tuupima. Loogika peab olema ratsanik ja statistika selle hobune. Aga tihti naen ma sotsiaalteadustes hobuseid , kes jooksevad ilma ratsanikuta . Statistika on tahtis, aga mitte esmajarguline, statistika ise ei loo ratsionaalset ega loogilist mudelit ." (lk 58)
• Samas voib juhtuda, et kui teadlane avaldab kindlalt pohistatud arvamust teemal, mille kohta tal on andmeid , pisendatakse tema arvamust. Taagepera meenutas, kuidas ta kommenteeris ajalehes uht poliitilist teemat, esitades sinna juurde andmestiku ja jareldused. "Ajaleht toi ara ainult jareldused ja mitte andmestiku ning minu jareldused olid tehtud vordseks mone poliitiku voi nii-oelda kohutunde arvamusega ? uks utleb ja teine utleb. Justnagu oleksid nad vordsed. See, et uhel on ka andmestik, jaeti ara." (lk 60)
• "Teatasin, et kuulge, kas te kujutate ette, et kusimus oleks silla ehitamises ule Muhu vaina , poliitikud teevad silla joonised valmis ja lahevad siis inseneridelt heakskiitu kusima? See on ikka natuke tagurpidi. Te peaksite tulema oma sooviga inseneri juurde ja siis insenerid kavandavad silla." Teadlane lisas, et talle ei meenugi juhtumit, kus poliitikud oleksid protsessi oiges jarjekorras alustanud, paludes politoloogilt probleemilahendust. "Ikka on nii, et enne moeldakse oma tarkusega voi tarkuse puudumisega lahendus valja ja siis tullakse politoloogi juurde heakskiitu kusima." (lk 61)

Luule [ muuda ]

"Demograafiline vetsupott" [ muuda ]

"Demograafiline vetsupott" EPL, 30.08.2005.

• Et rahvast taastoota, vajab Eesti 22 000 sundi aastas. Juba ligi 15 aastat on aga olnud neid alla 15 000. [---] Demograafiline auk on selline auk, mille pohjas on omakorda auk. Nagu vetsupotil. Kumne aasta parast vaheneb sundide arv jalle jarsult, sest jarsult vaheneb ka lastekasvatamise eas meeste ja naiste arv. Kui nendel on sama vahe lapsi kui praegustel vanematel, siis kahaneb sundide arv 10 000-le. Miljoni eestlase asemel hakkab siis kujunema rahvaarv 600 000 ? kuni veel 25 aastat hiljem langeme vetsupoti jargmise jonksu juurde. August saab valja ronida. Augu auku langeda ? see on tagasivoetamatu.
• Kui korgele tippu jouab sundide arv enne, kui see kumne aasta parast jalle kukub, on veel meie teha. Jargnevat uut langust valtida enam ei saa, sest tulevased lapsevanemad on juba sundinud. Voi sundimata jaanud. Kui meie hoiakud vahepeal nii palju muutuvad, et laste arv touseb taastootmise tasemele (mis on 2,3 last mehe ja naise kohta), siis suudab rahvas jarjekordse languse ule elada. Muidu tombame endile ise vee peale. Niigi oleme kriitilise massi piiril, et mandri-Euroopas omakeelset korgkultuuri ulal pidada. 600 000 seda ei voimalda.
• Moodahiilimist tahendab ka taiesti toele vastav nending, et sundimuse puudujaaki on naha ule terve Euroopa . Teised rahvad voivad veel aru pahe votta, kui neile mitte puust, vaid puusargist ette tehakse, et Euroopa mandri vaikseim omakeelne korgkultuur on juba haabunud. Aga puusargis oleme meie.
• Vaja on loobuda moodahiilimise noksudest ja todeda, et eesti rahva pusimine on praegu suuremas ohus kui kuinagi Noukogude okupatsiooni ajal parast suurkuuditamiste lakkamist. Praegu on nii, nagu meilt kuuditataks igal aastal 7000 last. On vaja meeleheidet selle parast ja samal ajal ometi meelekindlust uskumaks, et suudame, kui katte votame.

Mida katte votta? Avastada, et lastest saab roomu tunda, kui nendele ja endale ei tee elu moruks ulearuse kaskimise-keelamisega. Avastada, et elu on kergem, kui julgeda olla nork selles mottes, et avada end pigem teisele inimesele kui pudelile. Avastada, et poisikesest saab mees mitte keppides, vaid laste kasvatamises osaledes. Kuus last kolme naisega ei anna mootu valja. Iga selline lause vajab lahtiseletamist ja tahendab murrangut paljude elus. Vahemast aga rahva sailimiseks ei piisa. Ega, muide, ka isikliku onnetunde suurendamiseks. Kui tunned end kullalt onnelikuna, naerata selle ule. Aga ara iseendale valeta.

"30 aasta plaan" (1971) [ muuda ]

"Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaulikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45.

• Eesti suudab olla maailmakultuuri uheks solmpunktiks 30 aasta parast, kui me sihikindlalt tegutseme. Ta voib ka olla laostuse aarel, kui me siht on udune ja onn halb. Meil on vaja plaani , et joude pikaajaliselt suunata. See on tee me koigi voimete ulimaks kasutamiseks. Igauhele meist on see tee valja halli argipaeva ringist. Homne paev ei ole enam tanase mottetu korre. Homne paev on uks kumnest tuhandest vaikesest sammust sihi poole, kuhu sammub miljon teist inimest.
• Kas seame sihi ja katsume selle poole ruhkida? Voi konnime uimasena juhuslikku kulgu ? tana samm uhele poole, homme ehk vastaspoole? Ja nii kumme tuhat paeva, uksteist tuhat tuhmi paeva? Kuni tuleb uus polv ja kusib ? miks te uldse olite? Aeg sihti seada on nuud.
• Me sihid on ja peavad olema utoopilised. Utoopia on see, mida pole ja mida asjade areng ka iseendast ei too. Praegu saavutamatuid sihte ei saavutatagi, kui neid ei maaritelda siis, kui nad on veel saavutamatud. Utoopia peab sundima utoopiana, enne kui ta voib kasvada tegelikkuseks.
• Tahame muidugi pusida. Kuid mitte ainult nurka pugedes ja lootes, et meid rahule jaetakse. Tahame muidugi elada inimese kombel ja meie sajandi tasemel. Kuid mitte ainult soogi, peavarju ja ajaviite piires. Sailimine sailimise parast, tarbimine tarbimise parast voib muutuda nii igavaks, et sellest paasemiseks sooritab rahvas enesetapu, naiteks surnuksjoomise teel. Tahame mitte ainult elada, vaid ka kirjutada aegade raamatusse. Tahame midagi luua. Midagi korda saata maailma rahvaste peres.

Tahame olla midagi rohkemat kui pelk nimi maadeteaduslikus loetelus. Rohkemat kui statisti osa maailma naitelaval, kelle asemele voiks panna kellegi teise, ilma et oleks margata vahet. Tahame mitte ainult anda panuse, vaid saada see maailma poolt ka vastu voetud ja tunnustatud.

• Me voimalused maarab me asukoht, suurus ja taust. Oleme asunud Euroopa kultuuri kahe haru piirimail, kullaltki tuulises kohas. Kummagi kultuuri seisukohast oleme aarepealsed, kultuuri loojaina ebaolulised. Meie huvides on, et need kaks Euroopa kultuuri haru taas uhinevad. Tuulise piiri asemel oleme siis vaikses, loovas keskpaigas. Praegu on me huvides olla mojusid vahendavaks sillaks kahe piirkonna vahel. Olla uhe voi teise kultuuri tokkepuuks ei ole me huvides.

Euroopa kultuuri kahe haru taasliitumine on juba sajandeid olnud teoksil, ja Eesti pinnal on olnud tahtis koht ses arengus. See on me ajalooline missioon ? olla sillaks, kuni vajadus silla jargi kaob, sest kuristik on taidetud. Soodsais oludes voib see teostuda jargmise 30 aasta jooksul koigis kultuuri aspektides. Olla edukas sild tahendab soetada sidemeid mitte ainult lahi-naabreiga, vaid voimalikult paljude rahvastega molemas piirkonnas. Hispaaniast Kirgiisiani. Me ei pea olema uhesuunaline sild. Molema piirkonna kultuurivaartustega tuleb meil harjuda, et neid teisele Euroopa poolele edasi anda neile arusaadaval kujul.

• Jalle kusimus, kas olla rahvas voi provints? Olla provints naib odavamana. Kuid kas on? Rahad, mida ei kasutata omal maal, imbuvad ikkagi valja. Iga kord, kui hangime mujalt valmistehnoloogiat ja -kunsti, maksame. Iga kord, kui aju-haju kannab meilt ara haritlase, kingime teistele tasuta. Kui teistel meilt mingit tehnoloogiat ega kultuuri saada pole, kui meie neilt tippjoude vastu ei saa, siis on vahetuses puudujaak meie kahjuks. Asudes loovate rahvaste perre kindlustame seevastu ka oma majanduslikku heaolu. Olla maailma valjaimetav provints laheb kalliks. Olgem rahvas!
• Oleme vaikseim rahvas mandritel, kes on labi murdnud moodsasse maailmakultuuri ilma selle traumata, mida kaasa toob omaenda keele ja tavade hulgamine. Meil on anda palju kogemusi arenevaile vaikerahvaile, udmurtidest burundlasteni. Olgu me sihiks kuunalt vaka alt valjas hoida!
• Kaugelt naen kodu kasvamas! Eestit, kes on sisemiselt kullalt tugev julgemaks valja pugeda oma koorest. Kes kannab oma osa maailmakultuuri loomisel, nii omal pinnal kui mujal. Kes kannab oma osa rahvustevahelisis suhteis silmapaistva vaikerahvana. Kelle kohta oeldakse: siin hakkasid Ida- ja Laane-Euroopa kokku sulama, siin on Euroopa suda. Eestit, kus iga uksiku isiku saavutus on terve rahva saavutuseks.
• Me kultuuriline areng on olnud kiire ja peaaegu pidev viimase sajandi jooksul ning on jatkumas praegu. Me demograafiline olukord on olnud ebakindel juba 60 aastat ja on seda ka praegu. Me maa praegune uhiskondlik susteem pohineb riigi- ja uhismajandeil pigemini kui eraettevotlusel, ja see on nii olnud 30 aastat. Meie maa poliitiline autonoomia on samal ajal olnud piiratum, kui see arenenud rahvaste puhul tavaks on.

Neist pohijoonist on kultuuri areng me sihtide saavutamiseks soodne ja ulimalt oluline. Demograafiline olukord sisaldab tosist ohtu. Uhiskondliku susteemi laad on me sihtide suhtes pohiliselt ebaoluline.

• Poliitilise autonoomia kusimuses (ja muudeski) tuleb arvesse votta uldise kitsendava tingimusena me geopoliitilist asendit. Oleme uhe suurrahva kulje all, kuna teised on kaugel. Oleme tahes-tahtmata suure naabri huvi- ja mojupiirkonnas, ja mitte kellegi teise. Kui katsume eemalduda, tommatakse meid varsti valusasti tagasi.
• Aegade jooksul oleme peaaegu alati olnud Soomest tihedamalt seotud suure naabriga. Meie tasakaaluasend on Soome omast lahemal naabrile. Aga me ei ole veel ses asehdis ? oleme seotud naabriga tihedamalt kui vaja. See ulemaara tihe side paneb meid unistama sideme taielikust purustamisest, ja need unistused omakorda hirmutavad naabrit hoidma sidet ulitihedana.
• On selge, et meiegi valispoliitika ja valitsuse koosseis peavad olema vastuvoetavad naabrile. Meie sidemed laanepoolse Euroopaga saavad laieneda vaid sel maaral, kui suudame suurt naabrit veenda, et me ei kavatse neid sidemeid kasutada tasakaaluasendist kaugemale hiilimiseks. Sama vajalik on ka naidata, et meid ei saa tasakaaluasendist seespool hoida ulemaarase pingutuseta.
• Mida teha, kui suurel naabril tuleb kokkuporge omaenda suure naabriga? Ei ole me huvides, et me noored mehed hukkuksid Vargamae noore Andrese kombel. Kuid me ei kasuta ka suure naabri rasket olukorda ara, et katsuda ta mojusfaarist lahkuda. Me teeme talle selgeks, et enne kui me tasakaaluasend on saavutatud, on me abi passiivne ja torkuv. Kui aga moeldamatu peaks juhtuma ja tuuma-konflikt naabri ja kaugema suurvoimu vahel puhkeb, lomastub PohjaEesti. Ka selleni viia voivas jageluses pole me huvides kellelegi kastaneid tulest tuua ? ei voimalikele lomastajaile, ei ka neile, kelle Eestis-asuvad raketibaasid lomastamist valja kutsuvad. See kehtib eriti me hoiaku kohta koloniaal-aktsioonide puhul, olgu Louna-Aasias voi Kesk-Euroopas ? argem soosigem imperialismi kusagil.
• Saavutada neutraalsus on me sihtide oluliseks eeltingimuseks. Asume Pohja-Euroopa neutraalse ruhma veerel ? see on me tahtsuselt teine geopoliitiline koordinaat. Meil on vaja selle ruhmaga liituda, nagu Soome seda teinud on, ilma seejuures lodvendamata oma idasuhteid ega muutmata uhiskondlikku korda. Taolist erapooletust eeldab me edukas tegevus UROs. Me suure naabri huvid uhtuvad ses suhtes meie omiga, kuna ta siis evib URO neutraalide ruhmas ka oma uhiskondliku korra esindajaid.
• Teaduslik-tehniline revolutsioon haarab meidki. Esile kerkib uus haritlaste klass, ning "voim ja vaim" porkuvad kokku mitmeis paigus. Puudkem seda muudatusteaega Eesti osas leevendada, andes motlevale klassile vajalikku tunnustust ja omavalitsust nii palju, kui saame. Selge arusaam ajaloolise protsessi iseloomust, millist labime, aitab meil oiget suunda hoida teel koolitusuhiskonda.

Samaaegselt muutub kriitiliseks saastamine. Meil on ses suhtes edumaa mitme teise rahva suhtes ? meil uuritakse kusimust juba ajal, mil me vesi ja ohk pole veel meeletult saastatet. Sailitagem see edumaa! Piirakem iga uhistalundi saasta, hoidkem polevkivi kontrolli all, valtigem tooroli puhastamist me tihedalt asustet pinnal. Saastkem loodusvaru. Mets kasvab aeglaselt, polevkivi uldse mitte. Moelgem sellelegi, vaadeldes tousvaid toodangu-koveraid.

• On aeg tapsustada, kes on "rahvas". Me rahva tuumaks on need, kes konelevad eesti keelt, on sundinud ja ules kasvanud Eestis, ja asuvad Eestis enam-vahem pidevalt. Aga see on vaid tuum. Me rahva hulka kuuluvad ka need, kelle kohta kehtib vaid osa neid tingimusi. See haarab neid valjaspool Eestit, kes soovivad end eestlaseks nimetada. See haarab neid Eestis, kes on mujalt tulnud ja kes soovivad end pidada eestimaalaseks ning oppida eesti keelt. Kuidas on lood sisserandajatega, kes pole nii kaugele joudnud? Meie huvides on neidki ligi tommata. Suurrahvad on saanud suureks integratsiooni teel. Meie sihiks pole arvuliselt suureks saada, kuid pelgaks pusimisekski on integreerimisvalmidus hadavajalik. "Puhta vere" kultus pole mitte eetiliselt kusitav ja ajalooliselt koomiline, vaid ka rahva pusimisele lausa ohtlik. Meil on valida, kas olla segunev rahvas voi haabuv rahvas. Viis aastat on kodakondsuse saamise maar paljudes sisserannumaades. Oelgem meiegi neile, kes nii kaua on Eestis elanud: "Nuud olete eestimaalased" ja jatkem nende koormaks sellele vastu vaielda. Kutsugem neid eestikeelseile uritusile ja jatkem nende koormaks ebaviisakalt keelduda, integreerigem. Teisest kuljest on samuti selge, et maa integratsiooni-voimel on piirid nii majanduslikult kui kultuuriliselt. Sisserannu maara ja koosseisu tuleb vastavalt reguleerida. Kui valitsus ja domineeriv partei sellega hakkama ei saa, on olemas teisi meetodeid, grusiinlaste ja armeenlaste eeskujul. Oluline on aga, et tehtaks vahet "eestimaalaste" ja varskete uleliigsete sisserandajate vahel. Oleks soovitav, et sisserand oleks mitmekesine. Soomest Bulgaariani ja Poolast Tad?ikistanini ? see rikastab kultuuri ja holbustab integratsiooni.
• Kaua aega on meil peetud "normaalseks" 2-lapse-perekonda. Me peame hakkama pidama normaalseks 3-lapse-perekonda. See ei tahenda, et koik peaksid nii kaugele joudma. Aga see peaks olema moodupuuks. See tahendab, et kirjanikud-kunstnikud kujutaksid nii suuri peresid oma loomingus. (Seni on nad teadmatult propageerinud uhe- ja kahelapselisust.) See tahendab ka, et kavandataks ja ehitataks rohkem mitmetoalisi elamuid ja kortereid ning rohkem lasteaedu. Ka beebi- ja lasteriided peavad olema saadavamal. Ja mis siis, kui "nemad" seda ei tee? Suurel maaral oleme siiski ise need "nemad".
• Pohiline on arusaam, et lapsed on taiskasvanu hingelisele tasakaalule usna vajalikud. Muidu on tuhjus, mida ei korva ka pikim kohvikus istumine ega viies sada grammi. Kiikav laps seljas on tanulikum ettekaane kapuli kaimiseks.
• Inimlikkus ja sallivus on selle plaani pohialused. Me arendame eestlust inimluse raames, mitte selle kulul. Plaanile ei hakka me elusat inimest ohvriks tooma. Isearanis ei tohi see plaan kujuneda loogipuuks mingi kitsarinnaliste fanaatikute ruhma kaes, koigi teisitimotlejate vastu.
• Hoidkem oma tegevus kooskolas plaaniga, voi neutraalne. Olgem sallivad nende suhtes, kelle rajad kulgevad teispool keskteed. Krediitkassa ja Irboska, Tartu vanglakaev ja Naitusevaljak ei tohi korduda.
• Plaani asukoht me tegevuses on ajaliselt piiratud kahes suunas. Uhelt poolt ei esita ta rahvuslikku "loppsihti", vaid ainult sihte, mis on soovitavad ja saavutatavad jargmise 30 aasta jooksul. Teiselt poolt ei anna ta ka operatiivseid juhiseid luhiajaliseks taktikaks. Ta ei saagi neid anda, sest taktikad olenevad ju uksikisiku asendist kesktee suhtes. Plaan asetab aga me luhiajalised aktsioonid selgemasse perspektiivi ja voimaldab valtida neid, mis voiksid meile pikaajaliselt olla kahjulikud.
• Ja siis on aeg plaan tunnistada aegunuks. Ta ei tohi jaada veskikiviks meie jargneva polve kaela. Katsuda plaani kestvust pikendada tahendaks teda reeta. Jargnevad polved peavad olema vabad tegema oma plaani voi ka mitte mingit plaani; igal juhul peab toimuma uus kriitiline analuus. Meie polvkond on aga rahva olemise ja mitte-olemise kaalukeelel, ja meie eneseteostus nouab plaani. Me suudame. Ja meil on 30 aastat. 30!

Kirjandus [ muuda ]

• Rein Taagepera, "Voimestuskasvatus: kuidas lastest roomu tunda", 2018

Valislingid [ muuda ]

Vikipeedias leidub artikkel

Rein Taagepera