Keeristorm

Allikas: Vikitsitaadid
Thomas Fearnley, "Vesipuks Napoli lahel" (1833)

Piibel [ muuda ]

  • Eelija vottis nuud oma kuue , rullis selle kokku ja loi sellega vett: see lahknes siia- ja sinnapoole, ja nad molemad laksid ule kuiva mooda.
9 Ja kui nad olid ule joudnud, siis utles Eelija Eliisale: "Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ara voetakse sinu juurest!" Ja Eliisa utles: "Tuleks mulle ometi kahekordne osa sinu vaimust!"
10 Ta vastas: "Sa oled palunud rasket asja. Ometi, kui sa naed mind su juurest ara voetavat, siis sunnib sulle nonda; aga kui mitte, siis ei sunni."
11 Ja kui nad nonda uhtejarge laksid ja raakisid, vaata, siis sundis, et tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid nad teineteisest ja Eelija laks tuulepoorises taevasse.

Draama [ muuda ]

Faust: Kui voimsalt raju tiibu sirutab!
Mis lookidega rabab ta mu kukalt !
Mefistofeles: Nuud abi otsi vintskelt vosatukalt,
voi tuulispask su alla virutab.
Udu on tihe kui vall.
Kuula, kuis metsad nuud praksuvad all!
Ookullid kohkunult hoiguvad.
Sambad murduvad, koiguvad
igihaljais paleedes .
Otsekui nuttes ja needes
pragin ja tuvede tumin,
juurte oie ja umin.
Metsikus keerises hukkudes
ristati prantsavad kukkudes.
Risustel taarnatel, kuuled,
vinguvad, uluvad tuuled .
Meeletu kisa siin ja seal,
kaugel ja ligidal, all ja peal.

Proosa [ muuda ]

  • Noor ?imonis on sundinud Auk?tujais, kus talvel pauguvad pakase kaes aiateibad, lohenevad puude oksad; kus tuul undab ja vilistab korvus, pildudes liivapihutaisi silma otsekui vallatu jonglane; kus keeristorm kisub puud juurtega valja ning viib minema olgkatused; kus isegi kande juurides on inimesel kulm ja ta puhub pihku, puudes soojendada kohmetunud sormi.
Etmonas ?imonis on kasvanud Auk?tujais, kus paike voib halastamatult korvetada ja poletada; kus suvepalavusest suttib kanarbik , karjamaad tombuvad punakaks; kus kuumal liival ei saa kaia palja jalu, vaid ainult puukingades ; kus koigist neljast taevakaarest kerkivad kohutavad pilved , porkavad kokku Auk?tujai elanike peade kohal, muutuvad komisevaks koueks, ? naib, nagu oleksid porguvaed lahti paasenud.
  • Ieva Simonaityt? , "?imoniste saatus". Tolkinud Mihkel Loodus. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 47-48



Luule [ muuda ]

"Neid valgeid oisi aprikoosipuul ..."
nii kirjutasid kord sa eluaegu.
Neid oisi nahes hinges pooristuul
mu sudant piinarikkalt keerab praegu.

Valislingid [ muuda ]

Vikipeedias leidub artikkel