Joodik ehk alkohoolik on alkoholismi podev isik.

Proosa [ muuda ]

• ...need, kes iga paev oma puskarikest timmivad, elavad kull kauem, aga neil on vilets vanaduspoli ihuliikmete varisedes ja meelte notrudes, mis iga tund korratusse satuvad ja teenistust ules utelda tahavad, kui neid ei turgutata hommikunapsi, ennelounase napsi, soogiisunapsi, lauanapsi, parastlounase napsi, ohtunapsi ja uneruupega. Sest saherduse alkohoolse kraami ja meie pingul narvidega on peaaegu samad lood nagu vihma ja laevataglasega. Taglas on pingul ja vihma kaes laheb veelgi pingumale, vaata et rebenebki, aga niipea kui niiskus on ara kuivanud, jaab ta hoopis lodvemale kui enne vihma, nii et mastid ja raad vanguvad ja koiguvad, kuni tuleb uus vihmahoog, mis ta jalle pingule tombab. Seeparast on ka onnetu viinajoodik hommikul voodist valja pugedes tujust ara, variseb, ta meel on raske ja koik ta liikmed valutavad, nii et ta vaevalt voib klaasi suu juurde tosta, ilma marjukest maha loksutamata. Aga niipea kui ta on paar napsi hinge alla pannud, kui ta keretaglas on pingule tommatud, saab ta peaaegu et reipaks, mote tootab, meel on lobus, ta on omal viisil varskegi, kuni see vedelik on haihtunud, nii et ta peab jalle sirutama kae oma imerohu voi sudamekosutuse jarele, et ta aeg sel kombel edasi veniks.
  • Carl von Linne , cit. via Mati Sirkel , "Hakatuseks", rmt: Carl Michael Bellman, "Fredmani epistlid ja laulud", tlk M. Sirkel ja Ott Arder , Kunst, 1993, lk 9-10

• On ju uldiselt teada, et joodikuid ja armunuid jumal hoiab.
  • Alexandre Dumas vanem , " Kolm musketari ", tlk Tatjana Hallap, Tallinn, 1977, lk 216

• Alkohoolikud puuavad uldiselt teisi uskuma panna ja usuvad ka ise, et nad ei ole alkohoolikud, et suudavad - kui vaid tahavad - iga kell lopetada. Pentti seletas oma joomist hoopis vastupidiselt. Ta kuulutas end sundimatult alkohoolikuks, tema ilma viinata elada ei saa ja peab selleparast iga paev viina jooma.

Mul ei olnud orna aimugi, et alkoholism on veel palju muudki peale selle, et juuakse iga paev viina. (lk 39)

• Pentti joob oma igapaevases tapvas taktis, mille rutm muutub harva. Hommikul pudel voi vahemalt pool haljast viina; seda juues keerutab ta oma musta tooliga , vahib aknast valja voi loeb, kuhjab lauale pabertaskuratikunutsakuid ja tuhatoosi aareni tais kangete sigarettide konisid. Hiljem "Hansas" neli tundi d?inni ja ohtul kodus veel pool voi terve pudel haljast viina. Peaasi, et hommikuks pool voi terve pudel viina votta oleks. Ta on oma varudega vaga tapne ja hoiab oma viinad endale. Tema pudelist ei pakuta kellelegi. (lk 86)
  • Tuula-Liina Varis , "Kilpkonn ja olgmarssal", tlk Piret Saluri , 2012

• Joodikud on isegi arstid ara vasitanud. Kas neile vahe igasuguseid ette satub! Kull tuuakse lume peal valja maganuid, kull kraavist valjatassituid voi tanavalt ules korjatuid, aga ka joomasobra kaest pudeliga vastu pead porutatuid. Joodik on kurvastavalt tavaliseks saanud. Ta ei arata enam kaastunnet , uksnes polgust .
  • Nasta Pino , "Kopliperasoos on rahapada", 1989, lk 108

Luule [ muuda ]

• Marta Tikkanen , "Sajandi armastuslugu", tlk Ulev Aaloe, Koolibri, 2018, lk 39

• Marta Tikkanen , "Sajandi armastuslugu", tlk Ulev Aaloe, Koolibri, 2018, lk 45

• Marta Tikkanen , "Sajandi armastuslugu", tlk Ulev Aaloe, Koolibri, 2018, lk 53

• Triin Tasuja , "*vahel tundub, et mu umber", rmt: "Provintsiluule", 2009, lk 10

• Triin Tasuja , "sitta kah", rmt: "Provintsiluule", 2009, lk 12-13

Vanasonad [ muuda ]

• Hullul peal (joodikul) on palju vaeva .
• Joobnud tuntakse jalust.
• Jooda meest, kull mees naitab oma taba.
• Joodik soob, joodik joob, joodikule Jumal annab ka.
• Joodikud kukuvad pehmesti.
• Joodikul joodiku onn .
• Mees joodik, pool maja polenud, naine joodik, kogu maja polenud.
• Suu viltu viina poole, nina viinaklaasi poole, kuueholm kortsi poole.
• Soonud peni kova haukuma, joobnud mees kova konelema.
• Tuul toidab joodikut, vesi elatab.
• Viin ei vii joodikuks, halb harjumine viib.
• Viin tapab joojat.
• Viinaklaasi upub enam inimesi kui merre.
• Viinapudel porgu pass.
  • "Eesti vanasonad, suurest korjandusest kokku poiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Valislingid [ muuda ]

Vikipeedias leidub artikkel

Alkohoolik