Apteeker

Proosa [ muuda ]

Apteeker vahib uksisilmi oma kliendile, otsekui ootaks ta antud rohu moju, mis iga silmapilk nahtavale peab tulema. /---/

"Noh?" kusib apteeker. "Eks ole parem?"

"Jaa," venitab tobine. "Nagu parem on. Aga lubage kusida, harrа apteeker, kas see rohi ei olnud Punsli eli?“

"Punsli eli," kordab apteeker. "Mis see teie asi on. Peaasi, kui ta aitab. Kui meie koigile seletama peaksime, mis rohtu me annamе, siis jaaksime ise ka haigeks, ja mis koige hullem: need rohud ei aitaks siis midagi; sest pange tahele, noormees, ja pidage meeles: koige kangema rohu toovad abiotsijad enesega uhes; seda rohtu voite meie riiulitelt asjata otsida; tema nimi on usk rohu voimu sisse. Jaa, nii on asi. Jooge, mis teile antakse, ja arge kusige, arge usutage. Uskuge, lootke ja armastage , siis saate koigest ja koige ule voimuse." (lk 37)

Seejuures pilgutab paljaspea Tootsile kavalasti silma , liigutab oma halle vurre ja astub riiuli juurde, kus ta purgi endist rohtu aareni tais kallab. Kiir jalgib seda toimetust imestades ja tuleb otsusele, et apteegi tilgad oige mitmesugused on; ainult kaks tilka lubas ta kallata, ometi sai purk aareni tais. Siis vaatleb punapea veel apteekri suurt paljast pead ning leiab selle nahtuse usna loomuliku olevat: kui lopmata palju rohunimesid peab see pea eneses mahutama, mis ime, кui see leegion ladinakeelseid sonu juuksed pealaelt valja on torjunud. Uhtlasi tombab ta endale tubli kopsutaie apteegi lohna sisse, arvates, et see tervisele vaga kasulik on. Vahepeal teeb apteeker sormega pea kohal tubli plaksu ja votab oma kaks troppi ilma suhkruveeta sisse. Tootsi suu venib laiale, headsoovivale ja heakskiitvale naerule . (lk 39)
- Oskar Luts , " Suvi ". Tallinn: Eesti Raamat, 1987

Ule Tomi valgus kulm hirmuvahk . Meenus minevanadalane vahejuhtum rohupoes, ehkki see oli moodas, ehkki tegelikult ta ei kartnud, igatahes praegu kull ei karda. Ta andis Teise avenuu rohupoe telefoninumbri neile, kes jaid endale kindlaks ja tahtsid talle tulumaksu asjus tingimata uuesti helistada. Ta andis selle tapsustamisosakonna numbri pahe ja utles, et teda saab katte ainult kolmapaeva ja reede parastlounati kella poole neljast neljani. Sel ajal passis Tom rohupoe taksofonikabiini laheduses telefonihelinat oodates. Kui ta juba teist korda seal oli tolknenud ja muuja oli teda umbusklikult silmitsenud, utles Tom, et ootab tutarlapse konet. Eelmisel reedel oligi helistatud. Kui ta kone vastu vottis, sonas mehehaal: "Te teate, millest jutt, eks? Me teame, kus te elate. Kui tahate, et tuleksime teie poole... Meil on teile midagi, kui teil on midagi meile." Tungiv ja labitungimatu haal; Tom oli pidanud helistajat kelmiks ega leidnud kohe sobivaid sonu. Siis utles helistaja: "Teate mis, me tuleme kohe praegu teie poole. Teie koju ."

Taksofonikabiinist valjunud, vodises Tom nagu sult, aga siis oli ta marganud muuja parani silmi ja kabuhirmul pilku, ning asjakuuldu mote oli talle korrapealt selge: rohupoe muuja aritses narkootikumidega ja kartis, et Tom on politseidetektiiv, kes on tulnud teda teolt tabama. Tom oli naerma pahvatanud ning rokates valja lainud, kull tuikudes, sest jalad olid hirmust ikka veel norgad. (lk 17)

Patricia Highsmith , "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007

Okupatsiooniaastad hakkasid ununema ja koik olid vabanemisega juba sedavord harjunud, et seda nuud igapaevaseks muutunud onne enam peaaegu ei margatudki. Uuesti ilmus muugile bensiin ja toidukaardid kadusid... Mis aga puutub koigesse muusse, siis oli sellest veelgi raskem midagi taibata, kui taibati "kummalisest sojast", sest sojale jargnes mingi "kummaline rahu ". Nais, nagu oleksid bo?id soja voitnud ? kollaboratsionistid muutusid uuesti julgeks ja jultunuks, igal sammul varitsesid mingid ootamatused; sojavangist naasnud avaldasid rahulolematust : vankritegija oli kaotanud oma klientuuri, mille temalt oli ule loonud kollaboratsionist R... linnast, apteekril oli tegemist ja tuli, et apteegist valja saada oma ajutist asendajat . Koikjal aina meelekibedus ... Proua Donzert ja tema kaks tutart kaitusid nii nagu koik teisedki: kirusid ja torisesid, ent kokkuvottes mojus taoline uldine pettumus neile nagu vihm vihmamantlile . (lk 35-36)
[Apteekriproua:] "Kui ollakse apteekri naine, siis nimetatakse koiki asju oigete nimedega..." (lk 40)
- Elsa Triolet , "Roosid jarelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962

Uldiselt ei ole need enamasti algajad, kes apteegis vigu teevad. Algajad on kartlikud ja kusivad alati nou. Koige raskemaid eksitusest tekkinud murgistusi pohjustavad usaldusvaarsed pikaaegse kogemusega apteekrid. Neil on oma too nii hasti kapas, et teevad seda taiesti mehaaniliselt, ilma et peaksid sellele motlema, ja siis ukskord jouab katte hetk, mil ? voibolla suvenenud monda isiklikku muresse ? akki vaaratavad. (lk 278-279)
- Agatha Christie , "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996

Uks vaike mehenass, kes on samuti tooline, muub kotikesi valge pulbriga , see on rahusti , mida valmistab meie jaoks kulaapteeker. Ma ei tea, mis asi see on, monikord ma ostan seda. Seda manustades laheb paev kiiremini ja enesetunne on veidi vahem kurb. Pulber ei ole kallis, peaaegu koik toolised ostavad seda, juhtkond on selle suhtes salliv ja kulaapteeker rikastub.

Aeg-ajalt keegi plahvatab: moni naine touseb pusti ja kisendab:

"Ma ei suuda enam."

Ta viiakse minema, too kaib edasi, meile oeldakse:

"Pole midagi hullu. Narvid ei pidanud vastu." (lk 25)

Agota Kristof , "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001

Valislingid [ muuda ]