Zygmunt II August

See artikkel raagib Poola kuningast, kelle saksaparane nimekuju on suunatud siia; samanimelise Mecklenburgi hertsogi kohta vaata: Sigismund August (Mecklenburg)

Zygmunt II August (ka Sigismund August , leedu keeles ?ygimantas Augustas ( 1. august 1520 ? 7. juuli 1572 ) oli 1529. aastast Leedu suurvurst , sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jaades Leedu paritolu Jagelloonide dunastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Leedu suurvurstina [ muuda | muuda lahteteksti ]

Zygmunt August elas alates 1528. aastast Vilniuses , Leedu, Vene ja ?emaitija Suurvurstiriigis . Leedu suurvurstina krooniti ta juba 1529. aastal kuningaks, kuid veel 19 aasta jooksul oli Krevo unioon alusel personaalunioonis moodustatud Leedu, Vene ja ?emaitija Suurvurstiriigi ja Poola kuningriigi uhisriigi Rzeczpospolita tegelik valitseja tema isa, Zygmunt I Vana.

Nagu isagi, toetus Zygmunt II August valitsemisel koostoole Senati ja ?lahtaga . Kui 1545. aastal suri tema esimene, Habsburgide soost abikaasa Austria Elisabeth, kellega ta oli abielus olnud vahem kui aasta, solmis ta 1547. aastal vastu oma ema Bona tahtmist salaja abielu Leedust, Radziwillide soost parit kauni kalvinisti Barbara Radziwiłłownaga , kuulsa hetmani Jerzy Radziwiłłi tutrega.

Poola kuninga ja Leedu suurvurstina [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast isa, Zygmunt I Vana surma 1548 tuli Zygmunt August troonile Zygmunt II Augustina ning salajane, Leedus solmitud abielu Barbara Radziwiłłownaga sai teatavaks ning ?lahta kuulutas selle mesalliansiks . Massulisele ?lahtale, kes oli juba hakanud magnaadiperekondi voimupositsioonidelt valja torjuma, oli see ainult ettekaandeks. Asja taga olid nahtavasti ka Austria Habsburgide oukond ning Zygmunt II Augusti enda ema, kuninganna Bona. Zygmunt II esimese maapaeva (31. oktoober 1548) delegaadid ahvardasid loobuda riigitruudusest, kui kuningas Barbarast viivitamatult lahti ei utle. seda kuningas keeldus tegemast, ning moraalne julgus ja tahelepanuvaarne poliitiline osavus toid talle voidu.

Rzeczpospolita (1569), Lublini uniooni jarel

Teisel maapaeval 1550 kutsus ta kokku teise maapaeva, mille marssal Kmita noomis maapaeva liikmeid, suudistades neid krooni seadusandliku prerogatiivi kallale kippumises. 7. detsembril 1550 krooniti Barbara kuningannaks, kuid viis paeva hiljem ta suri, suufilisesse , ta maeti Vilniusse. Tekkis toendamata kahtlus, et ta murgitati kuninganna Bona poolt, kes sundis Zygmunt II Augustit solmima 1553. aastal kolmanda, puhtpoliitilise abielu Austria ertshertsogitar Katharinaga, Zygmunt II Augusti esimese abikaasa Elisabethi noorema tutrega. Bona aga, kes oli pojaga ja oukonnaga tulli lainud, asus elama Itaalia linna Barisse , kust ta parit oli, ning suri seal 1557. aastal.

Zygmunt II Augusti kolmas abikaasa, Habsburgide soost Austria ertshertsogitar Katharina oli haiglane ( epilepsiahaige ) ja ebasumpaatne, ja varsti kaotas Zygmunt lootuse temalt jarglasi saada, nii et ta oli Jagelloonide dunastia pealiinis viimane meessoost liige ja Jagelloonide dunastia ahvardas valja surra.

Sisepoliitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Zygmunt II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli veel usna ususalliv, 16. sajandi teisel poolel teravnesid konfessioonide ( katoliiklased , luterlased ja kalvinistid ) vahelised pinged uhes vastureformatsiooni hoogustumisega kogu Euroopas. Alles 16. sajandi lopukumnenditel, kuningate Stefan Bathory ja Sigismund III valitsusajal, saavutas Poolas mojuka positsiooni rekatoliseerimise pohijoudusid, jesuiitide ordu . Oma voimsuse tippu joudnud Poola-Leedu suurriigis haaras roomakatoliku kirik uha kesksema rolli keskvoimu kindlustamisel ja laiendamisel.

Trooniparimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Zygmunt II August puudis trooniparija puudumise parandamiseks saada abieluvaliseid jarglasi kaunitaride Barbara Gizanka ja Anna Zajanczkowskaga ning maapaev oli koguni valmis tunnistama tema voimaliku poja uhega neist seaduslikuks jarglaseks, kuid ometi ta suri lastetuna. Rzeczpospolitas kujunes valja interregnum , kuna Zygmunt II August oli ainus meessoost jarglane ning Zygmunt I Vanal oli peale tema neli tutart, kellest kolm olid abiellunud Ungari kuninga, Preisi hertsogi ja Soome hertsogi Johan IIIga . Viimase vallalise printsessina oli Poola kuningakotta jaanud vallaline Anna Jagiellonka , kes kuulutati parast Zygmunt II Augusti surma Poola infantaks .

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Zygmunt II August oli Poola kuninga Zygmunt I Vana ja tema teise abikaasa, Milano hertsogi tutre Bona Sforza ainuke poeg. Ta oli abielus kolm korda, kuid tal ei olnud jarglasi.

Elu lopul elas Zygmunt alaliselt mitte Krakowis , vaid Knyszyni lossis, kus ta ka suri.

Zygmunt II Augusti (1520?1572), vanem ode Isabella Jagiellonca (1519?1559) abiellus Zygmunt I Vana esimese naise Barbara vanema venna Janos I Zapolyaga ja sai Ungari kuningannaks ja tema poeg oli Transilvaavia vurst (1570?1571) Janos II Sigismund Zapolya , enne Gasnar Bekesyt (1571?1572) ja Istvan Bathoryt (1572?1575).

Teine ode Sophia Jagiellonca (1522?1575) abiellus Brunswick-Luneburgi hertsogi Heinrich V -ga, kuid lapsi ta ei saanud.

Parast Zygmunt II surma valiti Poola kuningaks Zygmunt I kolmas ode Anna Jagiellonca (1523?1596), kes abiellus Stefan Batoryga , aga temagi ei saanud lapsi.

Neljas ode Katarina Jagiellonca (1526?1583) abiellus Soome hertsogi, hilisema Rootsi kuninga Johan III -ga ja temast polvnesid nii Poola kui Rootsi kuningad.