AS XXL.EE (varasema nimega AS Pennu ) oli Eesti infotehnoloogiaettevote , mis tegutses aastatel 1990?2002. Ettevote oli Tallinna borsi nimekirjas.

AS Pennu [ muuda | muuda lahteteksti ]

AS Pennu (hiljem AS Pennu Computer Technology ja AS PCT) asutas 1990. aastal Alo Koop , et realiseerida kasumipotentsiaali, mis tuleneb kasvavast noudlusest infotehnoloogia valdkonnas. Esimesel tegevusaastal peamiselt kaubandusettevottena tegutsenud AS PCT-st kujunes tootmisettevote. ^[1]

1994. aasta teisel poolel alustati oma kaubamargi all arvutite kokkupanemist ning 1995. aasta lopuks moodustas Pennu kaubamargi all kokku pandud arvutite muuk 1/4 ettevotte kogumuugist. Ettevotte peamised eestimaised konkurendid olid Microlink ja Astrodata ning lisaks valismaised tuntud arvutitootjad.

1996. aasta septembris noteerib AS PCT esimese tehnoloogiaettevottena oma aktsiad Tallinna borsi lisanimekirjas:

• esimene osa emissioonist (51 282 aktsiat), oli suunatud institutsionaalsetele investoritele;
• teine osa emissioonist oli moeldud avalikkusele ning selle mahuks on 108 718 aktsiat. Aktsiaid muudi hinnaga 43 kr aktsia.

1997. aasta martsis laekus Pennu Computer Technologyle (PCT) aktsiaemissioonist 19 miljonit krooni, mida firma kasutas peamiselt liisingutegevuse ja kinnisvaraprojekti arendamiseks ning finantspositsiooni tugevdamiseks. ^[2] Asutati tutarettevote PCT Liisingu AS, mis pakkus klientidele voimalust liisida arvutus- ja kontoritehnikat nii kapitali- kui ka kasutusrendi vahendusel. ^[3]

1997. aastal oli AS PCT aastakaive 140,4 mln krooni ja puhaskasum 6,35 mln (vastavalt 9 miljonit eurot ja 0,41 miljonit eurot). Aastaga toodeti enam kui 5000 personaalarvutit. ^[4]

1998. aastal loi PCT 15 miljoni kroonise aktsiakapitaliga uhisfirma Jarve Kinnisvarahoolduse AS, millest 79% kuulus PCT Groupile. Firma ehitas Jarvevana teele 5 korruselise buroohoone. ^[5]

1998. aasta augustis avas arvutitootja PCT Group Riias esinduse eesmargiga arendada senisest aktiivsemat tegevust Lati arvutiturul, tagades ka arvutite hoolduse ja garantiiremondi. ^[6]

1998. aasta novembris kutsuti juhatus ja noukogu tagasi, kui olid selgunud kumnetesse miljonitesse ulatuva kahjumi pohjused: Jarvevana kontorihoone muuk ja kahjumlik liisingutegevus tutarettevottes PCT Liising. Indrek Rahumaa kinnitusel kontrollis ettevotte tegevust firma CC Computer OU, kelle tuumikomanik on Balti Cresco Investeerimisgrupp. ^[7]

1999. aasta kevadel plaanis PCT lisakapitali kaasamise investorite kaest ja ettevotte uue juhataja Arho Anttila sonul oleks ettevottel arengukava jargimiseks vaja lisakapitali 3 miljonit krooni. ^[8] Sama aasta suveks loobus PCT enamikust Eestis asuvatest arvutimuugisalongidest (Viljandi, Parnu, Tartu), alles jaab vaid Tallinna salong. ^[9]

AS XXL.EE [ muuda | muuda lahteteksti ]

Augustis 1999 ostis Pennu Computer Technology Group (PCTG) aktsiate vahetuse teel internetifirma OU Internetivarav XXLi (osanikud Martin Villig , Priit Vaikmaa , Kristjan Vaga, Siim Viidu), mis haldab kaubamarke Zero ja XXL. AS PCT votab uueks arinimeks AS XXL.EE, mille pohitegevuseks on edaspidi arvutitootmine, digitaalmeedia ja interaktiivsed infoteenused ehk internetivarav. ≪Pennu umbernimetamine XXL.EE-ks ja umberdefineerimine internetifirmaks on julge ja riskantne otsus, mille eest tema omanikele ja juhtidele tuleb au anda,≫ utles MicroLinki juhatuse esimees Allan Martinson . ^[10]

2000. aasta suveks muub XXL.EE koik mitte internetiaridega seotud tegevused (arvutisalongid, arvutitootmise, PCT Liisingu) ja keskendub tarkvaraarenduse arile. Tehingutest saadud raha kasutab XXL.EE varasemate pangalaenude osaliseks kustutamiseks. ^[11]

XXL.EE veebi- ja tarkvaraarenduse osakond on loonud veebilahendusi mitmele Eesti tuntud ettevottele: Saku Olletehas , SEB (internetiportaal), Starman , Estonian Air (internetibroneeringute susteem), e-Kindlustuse (hilisema IIZI ) portaal, City24.ee (kinnisvaraportaal) jmt. Tarkvaraosakonna tegevus laieneb kiiresti Lati ja Leedu turule ning tootajate arv kasvab 75 inimeseni.

2002. aasta jaanuaris teatas XXL.EE borsile, et internetiari uued suunad olid kasumlikud, kuid kasum ei olnud piisavalt suur selleks, et katta varem, arvutitootmise aegu, voetud pangalaene. Ettevotte tegevuse jatkumise finantseerimiseks toimunud labiraakimised on loppenud edutult ja ettevotet ootab pankrot . ^[12]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Tallinna Borsi katsejanes , Aripaev , 4. september 1996
• XXL.EE avab uuendatud internetiportaali , Delfi , 20. detsember 1999
• XXL.EE kangelane borsilt , Aripaev , 27. jaanuar 2000
• XXL volausaldajad kustutasid pooled volgadest , Aripaev, 11. august 2000
• Arho Anttila vagiteod , Eesti Ekspress , 7. detsember 2000