XII noorte laulu- ja tantsupidu
"Mina jaan" [1]
Laulupeo kontsert 2. juulil
Toimumisaeg	30. juuni ? 2. juuli 2017
Toimumiskoht	Lauluvaljak Kalevi Keskstaadion
Korraldaja	Laulu- ja Tantsupeo SA (ELTSA)
XIII >   < XI

XII noorte laulu- ja tantsupidu , mille teemapealkiri oli "Mina jaan", toimus 30. juunist 2. juulini 2017 Tallinna lauluvaljakul ja Kalevi Keskstaadionil . Rahvamuusikapidu ehk pillipidu peeti 1. juuli paeval Kalevi staadioni korval asuvas Poolamae pargis.

Laulupeo teema idee autorid olid Rasmus Puur ja Veiko Tubin , peadirigent oli Heli Jurgenson . Tantsupeo teema idee autor oli Meelis Kompus koostoos Maian Karmase , Marju Koivupuu , Margus Toomla ja Rasmus Puuriga , peo pealavastaja oli Margus Toomla . Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin .

Ideekavandi konkurss [ muuda | muuda lahteteksti ]

XII noorte laulupeo ideekavandi konkursile esitati 2014. aasta lopus neli ja tantsupeo konkursile kumme tood. Ideekavandeid hindasid kaks ekspertkomisjoni, kuhu kuulusid Eesti Kooriuhingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi eksperdid, laulu- ja tantsupeo korraldajad ning laulu- ja tantsupeo liikumisele kaasamotlejad. Teiste seas kuulusid komisjonidesse Hirvo Surva , Erika Polendik , Ilma Adamson , Ulo Luht , Kristjan Kurm , Margus Saar , Andi Heinaste jt.

Laulupeo ideekavandi konkursi voitjaks tunnistati too pealkirjaga “Noored juured”. Selle autorid olid helilooja Rasmus Puur ja naitleja Veiko Tubin . Ideekavandi keskne eesmark oli kaasata laulupeo loomeprotsessi noori koorijuhte ning anda neile voimalus kogenud dirigentide kae all saada oma esimene kogemus laulupeo dirigendipuldis. Repertuaarivalikus andsid tooni teosed eesti muusikaloo suurkujudelt, kes olid need teosed loonud vaga noores eas. Ideekavand kandis uhtlasi motet, et noor polvkond on valmis vastutust kandma, et laulupidude traditsioon ja eesti kultuur laiemalt jaaksid pusima.

Tantsupeo voidukavand kandis toopealkirja " Koit ja Hamarik ", mis pohines Friedrich Robert Faehlmanni samanimelisel muistendil paikeseaasta igavesest kordumisest. Idee autor oli kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus , kes kaasas tooruhma muusiku Maian Karmase , folklooriteadlase Marju Koivupuu , koreograafi Margus Toomla ja helilooja Rasmus Puuri . Ideekavand keskendus rahvuskultuuri pohivaartuste hoidmise ja edasiandmise mottele, mida valjendatakse Koidu ja Hamariku igavese teekonnana koos vanaisaga neljas aastaajas. Parast katsumusi kingib vanaisa noortele paikese ehk elutule.

Peo pealkiri "Mina jaan" [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuna laulu- ja tantsupeo ideekavandite meeskondade koosseisud parast voitjate selgumist enam ei kattunud ning voidutood kandsid erinevaid pealkirju, siis algasid kevadel 2015 ideekavandi autorite ning ELTSA tootajate mottetalgud peole uhise pealkirja leidmiseks.

Enne pealkirjade voi pealkirja variantideni joudmist puuti leida konetavaid metafoore, mis viitaksid noorte kaasatusele, vastutuse votmisele ning enda olulisena tundmisele rahvuskultuuri pohivaartuste kandmisel, hoidmisel ja arendamisel. Pikemalt pusisid peo voimalike pealkirjavariantidena "Sudametuli" ja "Sudame kutse", aga ka mitmetahenduslik ja erisuguseid tolgendusi pakkuv "Noor-Eesti". Kaaluti sedagi teed, et laulu- ja tantsupidu jaavad kandma kumbki omaenda pealkirja. Neist leidis rohkem kolapinda tantsupeo ideekavandi meeskonda kuulunud folklooriteadlase Marju Koivupuu pakkumine, murdekeelse ja parimusliku seosega "Poorioo ilo", mis viidanuks otsesonu tantsupeo su?eele.

Vaartuste sonastamisel ja pealkirjavariantide analuusimisel jouti selleni, et peol on mitte pealkiri, vaid hoopis lubadusena mojuv allkiri. Kevadel 2015 toimunud aruteludes "Mina jaan" kui voimalus veel ei kolanud. Folkloristi Marju Koivupuu sonastuses pidanuks otsitav pealkiri kandma igale noorele selget motet, et "kultuurikatkestus ei alga minust".

Loplik peo pealkiri "Mina jaan" sundis 2015. aasta lopus, mil ideekavandi autorid peo loomisprotsessis enam tihedalt ei osalenud ning ELTSA kaasas aruteluringidesse ka peoprotsessist kaugemal olevaid kultuuritegelasi ja kaasamotlejaid. Uhisnimetaja "Mina jaan" pakkus Karlo Funki juhitud arutelude kaigus valja Sten Weidebaum , ELTSA kommunikatsioonijuht ning 2014. aasta peo "Puudutus" uks idee autoreid. "Mina jaan" avalikustati 2016. aasta jaanuaris. Ebatapne on seega ajakirjanduses oeldu, et pealkirja "Mina jaan" pakkus valja tantsupeo idee autor Meelis Kompus ^[2] , ehkki just Kompus oli varem sonastanud peo peamottena noorte vastutuse kultuuriparandi hoidmise eest, truuks jaamise oma ideaalidele, ning tegi muuhulgas ettepaneku Lenna Kuurmaa temaatiliselt haakuva hittlaulu " Mina jaan " integreerimiseks kavasse.

Allkirja "Mina jaan" korvale loodi mitmesuguseid uusi sonauhendeid nagu "Minu maa", "Minu juured", "Minu inimesed", "Minu kodu", "Minu aeg" ja "Minu keel". Lahtuvalt nendest salvestati hulk intervjuusid peo idee autoritega ning muude peoprotsessile kaasamotlejatega ( Marju Lauristin , Lenna Kuurmaa , Mihkel Raud , Maian Karmas , Rasmus Puur , Meelis Kompus jpt), kes avasid neid allkirju lahtuvalt oma isiklikest hoiakutest ja elukogemusest. Videoid kasutati peo allkirjade tutvustamisel avalikkusele.

Tantsupeo peategelaste konkurss [ muuda | muuda lahteteksti ]

2016. aasta alguses kuulutas ELT SA valja uleriigilise konkursi tantsupeo noorte peaosaliste Koidu ja Hamariku leidmiseks, ehkki varem oli kaalutud ka voimalust, et peaosalisi kehastavad kutselised lauljad. Kevadeks 2016 joudis konkurss loppvoorudeni, mis peeti KUMU auditooriumis ja Salme kultuurikeskuses Tallinnas. Loplikud peaosalised Jennifer Cohen , Merit Manniste , Jaagup Tuisk ning Hardo Adamson valiti valja kummekonna loppvooru joudnud noore laulja seast.

Konkursi ?uriisse kuulusid naitleja ja koorijuht Reeda Toots , tantsupeo toimetaja Kadri Tiis , idee autor Meelis Kompus , helilooja Maian Karmas ning pealavastaja Margus Toomla koos assistentide Sille Kapperi ja Karmen Ongiga .

Vanaisa osataitjale konkurssi ei toimunud, kuid lisaks Ivo Linnale kaaluti teisigi voimalikke sobivaid kandidaate.

Laulupidu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lisaks laulupeo peadirigendile Heli Jurgensonile on maaratud liigijuhid ja dirigendid koigis koori- ja orkestriliikides. Nende seas oli kokku 17 debutanti.

Uhendkoori esituses tuli peo alguses ettekandele Rasmus Puuri Anna Haava tekstile loodud uudisteos "Meie", millest kujunes peo uks tahtteoseid, kuivord lauljad noudsid selle kordamist ka peo lopuosas. Lisaks hakkasid lauljad spontaanselt noudma Ulo Vinteri - Enn Vetemaa "Pohjamaad", mis kanti ette saateta Heli Jurgensoni dirigeerimisel. Laulupeo teadustaja oli naitleja Christopher Rajaveer .

Tantsupidu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tantsupeo pealavastajat Margus Toomlat assisteerisid tantsujuhid Karmen Ong ja Sille Kapper . Tantsupeo produtsent oli Kadri Tiis , muusikajuht Kristjan Priks , valjakukunstnik Kristjan Suits . Tantsupeo ideekavandi kaasautor Rasmus Puur keskendus parast laulupeo ideekavandi "Noored juured" valjavalimist laulupeo loomeprotsessile, mistottu algselt vaid tekstiautorina ideekavandi tooruhmas osalenud Maian Karmas asus kirjutama ka originaalmuusikat. Puuri asemel asus tantsupeo muusikajuhi kohale Kristjan Priks . Tantsupeo loomingulist toogruppi noustas su?eekusimustes (tekst ja ulddramaturgia) naitleja Tiina Malberg .

Kalevi staadioni muruvaljaku keskel oli elavate lilledega kaunistatud poordlava. Sellel kohtusid peategelased Koit, Hamarik ja vanaisa ning sidusid lavastuses kujutatud neli aastaaega pooripaevade abil tervikuks. Valjaku maratoni varava ning kellatorni poolsetel murunolvadel olid kujundatud uhtekokku neli aastaaega, kuhu vanaisa asetas peotulega torviku vastavalt sellele, millisesse aastaaega oldi lavastuses parasjagu joudmas. Ka Koidu ja Hamariku misanstseenid vihjasid pohjamaise looduse valgusrutmile ? talvel olid peategelased valjakul teineteisest kaugel, suvel aga kasikaes. Originaalmuusika ja laulutekstid nii proloogile, finaalile kui ka aastaaegu siduvatele pooripaevadele loi Maian Karmas .

Tantsupidu algas proloogiga "Algamine", kus vanaisa toi tantsuvaljakule peotule torviku, mis sumboliseeris paikest ehk kullakera. Vanaisa ood paiksele kui valguse ja soojuse andjale avas peo.

On jaaniaeg. Paike peaaegu ei loojugi, ood on valged ja noorte sudamed tais koige kaunimaid tundeid ja muretut uljast meelt. Suvisel pooripaeval kutsub vanaisa enda ette Koidu ja Hamariku, et need votaksid temalt ule kullakera hoidmise ja kandmise ulesande ? nii nagu Faehlmanni muistendis. Koit ja Hamarik aga loobuvad vanaisa austavast ettepanekust. Nii kordub see sama meloodia ning tekstivariatsioonidega ka sugisesel ja talvisel pooripaeval. Igal kohtumisel tuuakse vanaisale ettekaandeid: kord on noortel aastaajale omaseid argikohustusi taita, siis jalle muid pakilisemaid toimetusi kui kullakera kandmine.

Iga uus pooripaev juhatas sisse jargmise aastaaja. Aastaaegadele anti sisu tantsude abil, milles olid selgelt loetavad parimuslikud tegevused voi rahvakalendrist tuntud rituaalid (noormeeste jaaniohtu joukatsumised, siidirati kinkimine, heinategu, kooliminek, mardi-kadrijooksmine, talvevarude kogumine, nalja peletamine jne).

Hoogsalt kulgev paikeseaasta tardub sudatalvel, kui saabub pakane ja pimedus, milleks noored ei olnud oma muretuses osanud valmistuda. Talv on rank ja pikk, kogutud varud on loppemas. Koit ja Hamarik jaavad pakase meelevalda, tantsuvaljak jaatub ning tuisk matab maa lume alla. Noored moistavad, et raske aja saab seljatada uksteisele toetudes ja kokku hoides, kui igauks loovutab oma sudamest vaikese tulekillu. Seda murdepunkti ilmestas Maian Karmase kirjutatud uudisteos "Tulitilgad", mille jargi tantsisid gumnaasiuminoorte segaruhmad. Saabub uus kevad. Koit ja Hamarik kinnitavad kevadisel pooripaeval vanaisaga kohtudes, et on tanu suurele oppetunnile nuud valmis kullakera ise kandma.

Pidu lopeb uues suves. Paikeseaasta on teinud taisringi ning peo alguses kujutatud jaaniajast on moodunud aasta. Vanaisa annab finaaltantsu "Kullakera kandjad" (autor Maian Karmas, esitajad Ott Lepland ja Lenna Kuurmaa) ajal peotule ehk kullakera ule Koidule ja Hamarikule. Noortest saab uus kullakera kandjate polvkond. See on au, aga ka vastutus. Oma otsuse kinnituseks lugesid Koit ja Hamarik ette tantsumemm Helju Mikkeli tantsija usutunnistuse "Olen iva Su algusest".

Hamariku rollis astusid ules Jennifer Cohen (peaproov-etendusel ja esietendusel) ja Merit Manniste (viimasel etendusel), Koidu osas Jaagup Tuisk (peaproov-etendusel ja esietendusel) ja Hardo Adamson (viimasel etendusel). Vanaisa kehastas tantsupeo etendustel Ivo Linna .

Tantsijad saatis peol elava muusika ansambel koos solistidega ( Liisi Koikson , Meelika Hainsoo , Eeva Talsi , Villu Talsi , Mari Kalkun , Triinu Taul , Lenna Kuurmaa ja Ott Lepland ). Laulsid Musamari koor ning ansambel Ruut. Tantsuvaljakul oli teadustajaks Meelis Kompus , kes utles peole kogunenutele tervitussonad ning viis viimasel etendusel labi tanamistseremoonia. Tantsupeo avaetendusel anti ule traditsioonilised juhendajatele moeldud preemiad ning peolisi tervitas konega peaminister Juri Ratas . Peo viimast etendust austas oma kohalviibimisega president Kersti Kaljulaid .

Peotule suutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

XII noorte laulu- ja tantsupeo tuli suudati 16. aprillil C. R. Jakobsoni muuseumis Kurgjal , kus tahistati uhtlasi Eesti Vabariigi 100. aastapaeva tahistamise algust. Urituse kandis otse-eetris ule ETV, kontserdi lavastas Veiko Tubin .

Tulesuutamisele eelnes minikontsert, mille jooksul kanti ette numbreid nii laulu- kui ka tantsupeo repertuaarist. Lisaks kooridele ja tantsuruhmadele osalesid solistid Lenna Kuurmaa , Ott Lepland , Kadri Voorand jt. Kontserdi lopus laulsid tantsupeo peategelasi Koitu ja Hamarikku kehastavad Merit Manniste , Jennifer Cohen , Hardo Adamson ja Jaagup Tuisk ning vanaisa rolli taitev Ivo Linna uhe pooripaeva muusikanaite tantsupeolt. Kontserdi publiku moodustasid peo uldjuhid, pidude ideekavandi autorid ning Eestimaa ja Liivimaa kubermangu uhendamise aastapaevaks korraldatud rahvamatkadel osalenud inimesed.

Ohtu teises pooles peotule suutamisel koneles president Kersti Kaljulaid ning torvik suudati lokkest Parnu joe kaldal. Tuli jai kuni peo alguseni hoiule Ivo Linna katte.

Isetekkeline tantsupidu Vabaduse valjakul [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laulu- ja tantsupeo proovide nadalal oli ilm Tallinnas paikesepaisteline, kuid reedeks, tantsupeo peaproovide ja esietenduse paevaks saabus pealinna jahe tuul koos tiheda vihmasajuga. Vihm joudis tantsupeolisteni peaproovi ajal, mis algas reedel, 30. juunil kell 15.00. Paljud tantsijad ei kandnud proovi ajal vihmakeepi ning said marjaks. Vihmahood saatsid ka ohtust peo esietendust, mis algas kell 19.00. Nii peaproovil kui ka esietendusel jaeti kehva ilma tottu ara osalejate traditsiooniline valjamarss, et tantsijad saaksid varem varju alla ja sooja. Pealavastaja Margus Toomla sellekohane teade voeti kummalgi esituskorral tantsijate seas vastu valju nurinaga.

Laupaeval, 1. juulil oli kavas kaks etendust, kell 13.00 ja 19.00. Peo operatiivstaap, kuhu kuuluvad Paasteameti, politsei, meditsiiniteenistuse, peo korraldustoimkonna ja teiste valdkondade esindajad, otsustasid 1. juuli hommikul kehva ilmaprognoosi tottu paevase etenduse ara jatta. Sudapaeval toimunud pressikonverentsil toodi otsuse pohjenduseks vajadus anda lastele pikem paus eelmisest paevast veel niiskete riiete kuivatamiseks. Arajaanud etenduse piletid lubati tagasi osta.

Operatiivstaabi otsuse teatavakssaamise jarel, paar tundi enne pressikonverentsi, otsustasid tantsuansambli Soleke liikmed Greete Nippolainen, Kaur Lukki-Lukin, Mathias Kubar, Richard Ploompuu, Antero Noor, Oliver-Marcus Reimann, Kertu Soerd, Georg-Rasmus Mae ja Nils Joonas Kristian Saar (tantsuansamblist Soprus) ja Uku Kert Paidra, et korraldatakse alternatiivne tantsupidu "Tantsime koos". Helitehnika toi kohale Georg-Rasmus Mae. Otsus sundis noorte omavahelises Facebooki vestluses. Facebookis tehtud uleskutse ja urituse leht koguneda kell 14.00 Vabaduse valjakul hakkas kiiresti levima ja populaarsust koguma. Korraldajad toonitasid, et tegemist pole protestipeoga, vaid siiras soov koos tantsida hoolimata ilmast. Facebooki lehel kais paari tunni jooksul aktiivne arutelu ja informatsiooni vahetamine, otsiti tantsupartnereid, lepiti kokku rekvisiitide kasutamine jpm, samas oli uleval avalik registreerimisleht, kuhu ruhmad said end liigiti kirja panna. Sotsiaalmeedias levisid teemaviited #tantsimekoos, #tahametantsida, aga ka #muidueijaa jmt.

Solekese kiire organiseerimise tulemusel hangiti urituse korraldamise kooskolastused, need andis Tallinna linnasekretar Toomas Sepp . Helitehnika ja muu vajaliku toid kohale noored ise. Vabaduse valjakule kogunes eelkoige tanu sotsiaalmeediale, aga ka suust suhu levivale informatsioonile vaga suur hulk tantsijaid, nende seas ka nooremate vanuseastmete esindajaid koos juhendajatega. Registreerimislehe jargi osales vahemalt 60?80 tantsuruhma, moni neist vaiksemas koosseisus. Publik (hinnanguliselt ule 2000 inimese) vottis kohad sisse Vabaduse valjaku servades, Harjumae nolvadel ja Vabadussoja voidusamba trepistikul.

Enne uhistantsimise algust tegid poordumise peo idee autorid Meelis Kompus ja Maian Karmas , kes avaldasid tunnustust suurele hulgale kohale tulnud tantsijatele ning markisid, et toimuv ongi ehe "mina jaan", selle peo tegelik pohjus ja mote. Uritust saabusid vaatama ka mitmed liigijuhid ning peo pealavastaja Margus Toomla . Toimuvast tegid otseulekande Delfi ja Postimees. Eesti Rahvusringhaaling viitas hiljem ressursi puudumisele ning piirdus fotode ja uudislooga, mistottu rahvusringhaalingut hiljem vahese operatiivsuse eest teravalt kritiseeriti.

Vabaduse valjakul tantsiti oiges jarjekorras ette peaaegu kogu tantsupeo kava, vahele jaid moned nooremate ruhmade esitused ning paar liikumisruhmade numbrit. Tantsijate rekvisiite (neiduderuhmade loorehad, Naljamihklid jm) asendasid noorteruhmade poiste tantsus kasutatud tokid voi lipud. Kui rekvisiite ei jatkunud, tantsiti kujuteldavate esemetega. Suur osa tantsijast oli vahemalt osaliselt rahvaroivis. Tantsijad jargisid vordlemisi tapselt valjakumustreid, ehkki joondumiseks vajalikku margisusteemi Vabaduse valjakul polnud. Sellest hoolimata said nolvadel seisnud inimesed hea ettekujutuse Kalevi staadionil toimuvast lavastusest. Urituse ajal sadas pisut peenikest vihma, kuid mitte hairivalt.

Kohal viibisid Koidu ja Hamariku osataitjad Jennifer Cohen , Jaagup Tuisk ja Hardo Adamson , neist esimene selgitas publikule toimuva motet ka inglise keeles. Hilinemisega joudis Vabaduse valjakule vanaisa osataitja Ivo Linna , kes esitas a cappella proloogi "Algamine" ning laulis koos Koidu ja Hamariku osataitjatega pidu liigendavate pooripaevade muusikat. Urituse lopuosas haarati tantsude "Kullakera kandjad" ja "Oige ja vasemba" ajal ringidesse ka pealtvaatajaid, peo uldjuhid ja autorid.

Ootamatult rahvarohkeks ja emotsionaalseks kujunenud Facebookis algatatud peo Vabaduse valjakul lopetas Ivo Linna taas a cappella lauldud " Eestlane olen ja eestlaseks jaan ".

Tunnustus ja jarelkajad [ muuda | muuda lahteteksti ]

• President Kersti Kaljulaid kutsus aktiivsed noored, kes korraldasid Vabaduse valjakul toimunud urituse, 20. augustil 2017 Kadriorgu presidendilossi roosiaeda iseseisvuse taastamise paeva vastuvotule. Vastuvotule olid kutsutud ka laulu- ja tantsupeo idee autorid ning kunstilise toimkonna liikmed. Rasmus Puur pidas kohalviibijatele kone.
• 20. novembril 2017 ilmunud Eesti Paevaleht nimetas Vabaduse valjaku peo korraldajad 2017. aasta mojukate noorte edetabelis 4. kohale (esikohal oli Kelly Sildaru ). Edetabelis oli ka laulupeo uks dirigente ja idee autoreid Rasmus Puur .
• 27. novembril tunnustas kultuuriminister Indrek Saar Vabaduse valjaku peo korraldajaid tanukirjaga ning siseminister Andres Anvelt andis uhele peakorraldajale, Antero Noorele ule 2017. aasta kodanikupaeva aumargi, mis kuulub sumboolselt koigile "Tantsime koos" korraldajatele.
• Vabaduse valjaku peo korraldajad palvisid 2017. aasta lopus ka TV3 "Seitsmeste uhkuse" tanuauhinna.
• Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aastapreemiate ehk lokulaudade jagamisel 9. detsembril 2017 nimetati isetekkeline tantsupidu aasta teoks, aasta sundmuseks aga nimetati tantsupeo "Mina jaan" ametlik lavastus.
• Isetekkelist tantsupidu, tapsemalt selle korraldajate ja osalejate initsiatiivi, ulistas Eesti president Kersti Kaljulaid oma uusaastatervituses. ^[3]
• Nii laulupidu, tantsupidu kui ka pillipidu olid nomineeritud riiklikule kultuuri aastapreemiale, kuid ei osutunud laureaatideks.
• Kultuurkapital tunnustas 2. veebruaril 2018 toimunud galal laulupeo peadirigenti Heli Jurgensoni ja tantsupeo pealavastajat Margus Toomlat rahvakultuuri sihtkapitali peapreemiaga. Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia palvisid Maian Karmas tantsupeole loodud muusika eest, Rasmus Puur kui noor dirigent ja helilooja ning Juhan Uppin pillipeo labiviimise eest.
• Kultuuriminister Indrek Saar meenutas Riigikogus 14. veebruaril 2018 peetud kultuurivaldkonna aastakones noorte tantsijate entusiasmi Vabaduse valjaku urituse korraldamisel: "Spontaanne asendustantsupidu oli suureparane naide sellest, kuidas lapsed ja noored on loovad ja tahavad luua. Antagu vaid voimalus." ^[4]
• Tallinna Kesklinna valitsus tunnustas aasta meeskonnana isetekkelise tantsupeo korraldajad, kellest mitmed elavad voi opivad Tallinna kesklinnas. Auhinna vottis meeskonna nimel vastu Tallinna Reaalkooli opilane Uku Kert Paidra.

Galerii [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laulupeo kontsert 2. juulil

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: XII noorte laulu- ja tantsupidu

• XII noorte laulu- ja tantsupeo koduleht

v r Eesti laulu - ja tantsupeod
Uldlaulupeod	I (1869)   · II (1879)   · III (1880)   · IV (1891)   · V (1894)   · VI (1896)   · VII (1910)   · VIII (1923)   · IX (1928)   · X (1933)   · XI (1938)   · XII (1947)   · XIII (1950)   · XIV (1955)   · XV (1960)   · XVI (1965)   · XVII (1969)   · XVIII (1975)   · XIX (1980)   · XX (1985)   · XXI (1990)   · XXII (1994)   · XXIII (1999)   · XXIV (2004)   · XXV (2009)   · XXVI (2014)   · XXVII (2019)   · XXVIII (2025)
Uldtantsupeod	I (1934)   · II (1939)   · III (1947)   · IV (1950)   · V (1955)   · VI (1960)   · VII (1963)   · VIII (1965)   · IX (1970)   · X (1973)   · XI (1975)   · XII (1981)   · XIII (1985)   · XIV (1990)   · XV (1994)   · XVI (1999)   · XVII (2004)   · XVIII (2009)   · XIX (2014)   · XX (2019)   · XXI (2025)
Noorte peod	I (1962)   · II (1967)   · III (1972)   · IV (1977)   · V (1982)   · VI (1987)   · VII (1993)   · VIII (1997)   · IX (2002)   · X (2007)   · XI (2011)   · XII (2017)   · XIII (2023)
Muud laulupeod	Gaudeamus   · Eestimaa Laul  • Oolaulupidu   · Laulusillad   · Pohja- ja Baltimaade Koorifestival   · Markamisaeg   · Punklaulupidu   · Jarjepidevus
Meeste tantsupeod	Esimene Eesti meeste tantsupidu   · Elementaalne   · Meeste tantsupidu KOLM   · Meeste tantsupidu 4 venda
Naiste tantsupeod	I Eesti naiste tantsupidu   · II Eesti naiste tantsupidu   · III Eesti naiste tantsupidu