Vulkaanilise tuha naidis
Vulkaaniline tuhk
on
vulkaanist
valjapaiskunud kuni 2 mm labimooduga
puroklastid
ning neist koosnev vulkaaniline
sete
.
Vulkaaniline tuhk tekib
plahvatuslike vulkaanipursete
kaigus pihustunud
magmast
. Kivistunud vulkaaniline tuhk on
tuff
.
Vulkaanilisest tuhast suuremaid puroklaste nimetatakse
lapillideks
(2?64 mm) ning
vulkaanilisteks pommideks
(ule 64 mm).
Erinevalt
tuhast
ei ole vulkaanilise tuha puhul tegemist millegi
polemise
jaagi, vaid lihtsalt peene kivipuruga. Termin on parit ajast, mil usuti, et vulkaanid on polevad maed
[1]
.
Ohkupaisatud tuhaosakesed voivad jouda vulkaanist, millest nad parinevad, tuhande kilomeetri kaugusele ja kaugemalegi. Vulkaaniline tuhk on kova ja
abrasiivne
. Ta ei pole ega lahustu
vees
. Ta
juhib elektrit
, eriti kui marjaks saab.
Vulkaanilise tuha umberkristalliseerumisel voib sellest saada
bentoniit
. Bentoniidi kihte leidub ka
Eesti
maapoues.
Vulkaanilist tuhka kasutatakse
stratigraafilisel korreleerimisel
markerkihina
, see tahendab kihina, mille vanus on teada, nii et selle abil saab maarata teiste kihtide vanust.
Vaga voimsate vulkaanipursetega kaasneb suure koguse vulkaanilise tuha paiskumine
atmosfaari
, mis voib mojutada
kliimat
ja pohjustada kauneid paikeseloojanguid (naiteks
Krakatau
vulkaanipurse
1883
. aastal.)
Vulkaanipurske ajal atmosfaari paiskuv vulkaaniline tuhk
454 miljonit vana vulkaanilise tuha kiht Eestis
Laagris
. Pildistas
Ivo
Kui vulkaanist paiskub pika,
geoloogilise aja
jooksul valja vulkaanilist tuhka, voib see lopuks moodustada
vulkaanikoonuse
.
Vulkaaniline tuhk voib arritada
limaskesti
ja pohjustada probleeme naiteks
astmahaigetele
.
Kontaktlaatsede
asemel tuleks vulkaanilise tuhaga kokku puutudes kanda
prille
. Kui koos vulkaanilise tuhaga sajab
vihma
, siis muudab see olukorra palju hullemaks, sest niiske vulkaaniline tuhk voib moodustada midagi vedela
tsemendi
sarnast, mille sissehingamine voib loppeda surmaga.
Lennukitele
voib vulkaanilise tuha pilvest labisoitmine
mootorite
seiskumise tottu loppeda allakukkumisega.
Suure koguse vulkaanilise tuha mahalangemine voib kohaliku
okosusteemi
otsekohe havitada. Kui naiteks
rohi
mattub taielikult tuhakihi alla, siis lakkab temas
fotosuntees
ja taime maapealne osa voib surra. Kui
karjamaa
saastub vulkaanilise tuhaga, siis voivad seal toitu otsivad
kariloomad
saada
murgistuse
, naiteks fluoriidimurgistuse, kui tuhk sisaldab suures koguses
fluoriide
. 3 dm paksuse vulkaanilise tuha mahalangemisel havib enamus
taimestikust
ja kariloomadest, samuti elustikust
jarvedes
ja
jogedes
. Kuid maailmas on ette tulnud niisuguseid vulkaanipurskeid, mis katavad vaga suuri maa-alasid mitme meetri paksuse tuhakihiga.
Suure hulga vulkaanilise tuha langemisel
majadele
voivad
katused
sisse variseda. Tuhk on raske: juba 1 dm paksuse kihi all hakkavad norgemad katused kokku kukkuma. Vulkaanilise tuha sadu pohjustab
voolukatkestusi
ja hairib koiki sideliine, alates maanteedest ja lopetades elektrooniliste sideliinidega.
Vulkaanist valjuv tuhk on sageli segunenud poletavkuumade
gaasidega
. Sellist tuha ja gaaside segu nimetatakse
loompilveks
. Loompilv ei touse tavaliselt vaga korgele ega levi uldjuhul vulkaani
jalamist
palju kaugemale, kuid tanapaeval on paljude vulkaanide jalamid tihedalt asustatud. Kui loompilv tabab monda asulat, siis voivad koik selle elanikud uhekorraga kuumas pilves surra. Loompilve temperatuur voib olla isegi 1000 °C ja ta voib liikuda kiirusega mitusada kilomeetrit tunnis, nii et selle eest on voimatu pogeneda.
- ↑
Clark, Audrey N. (2003). The Penguin Dictionary of Geography (3. trukk). Penguin. Lk 451.
ISBN 0140515054