Vulkaaniline tuhk on vulkaanist valjapaiskunud kuni 2 mm labimooduga puroklastid ning neist koosnev vulkaaniline sete .

Vulkaaniline tuhk tekib plahvatuslike vulkaanipursete kaigus pihustunud magmast . Kivistunud vulkaaniline tuhk on tuff .

Vulkaanilisest tuhast suuremaid puroklaste nimetatakse lapillideks (2?64 mm) ning vulkaanilisteks pommideks (ule 64 mm).

Erinevalt tuhast ei ole vulkaanilise tuha puhul tegemist millegi polemise jaagi, vaid lihtsalt peene kivipuruga. Termin on parit ajast, mil usuti, et vulkaanid on polevad maed ^[1] .

Ohkupaisatud tuhaosakesed voivad jouda vulkaanist, millest nad parinevad, tuhande kilomeetri kaugusele ja kaugemalegi. Vulkaaniline tuhk on kova ja abrasiivne . Ta ei pole ega lahustu vees . Ta juhib elektrit , eriti kui marjaks saab.

Vulkaanilise tuha umberkristalliseerumisel voib sellest saada bentoniit . Bentoniidi kihte leidub ka Eesti maapoues.

Vulkaanilist tuhka kasutatakse stratigraafilisel korreleerimisel markerkihina , see tahendab kihina, mille vanus on teada, nii et selle abil saab maarata teiste kihtide vanust.

Vaga voimsate vulkaanipursetega kaasneb suure koguse vulkaanilise tuha paiskumine atmosfaari , mis voib mojutada kliimat ja pohjustada kauneid paikeseloojanguid (naiteks Krakatau vulkaanipurse 1883 . aastal.)

Kui vulkaanist paiskub pika, geoloogilise aja jooksul valja vulkaanilist tuhka, voib see lopuks moodustada vulkaanikoonuse .

Vulkaaniline tuhk voib arritada limaskesti ja pohjustada probleeme naiteks astmahaigetele . Kontaktlaatsede asemel tuleks vulkaanilise tuhaga kokku puutudes kanda prille . Kui koos vulkaanilise tuhaga sajab vihma , siis muudab see olukorra palju hullemaks, sest niiske vulkaaniline tuhk voib moodustada midagi vedela tsemendi sarnast, mille sissehingamine voib loppeda surmaga.

Lennukitele voib vulkaanilise tuha pilvest labisoitmine mootorite seiskumise tottu loppeda allakukkumisega.

Suure koguse vulkaanilise tuha mahalangemine voib kohaliku okosusteemi otsekohe havitada. Kui naiteks rohi mattub taielikult tuhakihi alla, siis lakkab temas fotosuntees ja taime maapealne osa voib surra. Kui karjamaa saastub vulkaanilise tuhaga, siis voivad seal toitu otsivad kariloomad saada murgistuse , naiteks fluoriidimurgistuse, kui tuhk sisaldab suures koguses fluoriide . 3 dm paksuse vulkaanilise tuha mahalangemisel havib enamus taimestikust ja kariloomadest, samuti elustikust jarvedes ja jogedes . Kuid maailmas on ette tulnud niisuguseid vulkaanipurskeid, mis katavad vaga suuri maa-alasid mitme meetri paksuse tuhakihiga.

Suure hulga vulkaanilise tuha langemisel majadele voivad katused sisse variseda. Tuhk on raske: juba 1 dm paksuse kihi all hakkavad norgemad katused kokku kukkuma. Vulkaanilise tuha sadu pohjustab voolukatkestusi ja hairib koiki sideliine, alates maanteedest ja lopetades elektrooniliste sideliinidega.

Vulkaanist valjuv tuhk on sageli segunenud poletavkuumade gaasidega . Sellist tuha ja gaaside segu nimetatakse loompilveks . Loompilv ei touse tavaliselt vaga korgele ega levi uldjuhul vulkaani jalamist palju kaugemale, kuid tanapaeval on paljude vulkaanide jalamid tihedalt asustatud. Kui loompilv tabab monda asulat, siis voivad koik selle elanikud uhekorraga kuumas pilves surra. Loompilve temperatuur voib olla isegi 1000 °C ja ta voib liikuda kiirusega mitusada kilomeetrit tunnis, nii et selle eest on voimatu pogeneda.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• British Airwaysi lend 9

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vulkaaniline tuhk