Volta sammas on esimene tegelikult kasutatud keemiline elektrivooluallikas . Aastal 1799 asetas Itaalia opetlane Alessandro Volta happega purki vask - ja tsinkplaadi , mis olid omavahel traadiga uhendatud. Seejuures hakkas tsinkplaat vahehaaval lahustuma ja vaskplaadil eraldusid gaasimullid. Volta eeldas ja ka naitas, et traati (kui elektrijuhet ) labib elektrivool , mille kutsub esile plaatidevaheline pinge . See oli esimene galvaanielement ? Volta element. Touke niisuguse elemendi valmistamiseks andis Voltale Itaalia arsti ja fuusiku Luigi Galvani uuringud nn loomse elektri alal.

Siis valmistas Volta elemendid vask- ja tsinkketastest, mille vahel oli soolveega immutatud riidest poorne kiht. Suurema pinge saamiseks moodustas Volta hulgast uksteisele asetatud elementidest sambakujulise patarei . Niisugune poole meetri korgune sammas oli voimeline andma juba inimese poolt tuntava elektriloogi.

Elektrokeemilised reaktsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Elemendi tsinkplaat toimib negatiivse elektroodina , sest elektroluudis lahustumisel eraldub igast tsingi molekulist lahusesse kaks elektroni :

${\displaystyle {\rm {Zn\longrightarrow Zn^{2+}+2e^{-}}}.}$

Nii tekib negatiivsel elektroodil elektronide ulekullus ja elemendi elektroodide vahel elektriliste potentsiaalide erinevuse ehk pinge (vaadeldaval juhul ca 0,75 volti). Kui uhendada elemendi klemmidega koormustakisti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad valisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t koormust labib elektrivool. Positiivsele elektroodile joudnud elektronid voivad liituda vase positiivsete ioonidega (need moodustuvad tanu oksiidikihile vase pinnal):

${\displaystyle {\rm {Cu^{2+}+2e^{-}\longrightarrow Cu}}.}$

Volta sammas kui esimene pusiva voolu allikas ( elektrigeneraatori loomiseni kulus veel mitu aastakummet) hoogustas elektrinahtuste uurimist, mis viis peagi elektroluusi leiutamiseni ja kaarlahenduse ? Volta kaare ? avastamiseni.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Keemiline vooluallikas
• Galvaanielement