Vitsebsk

Vitsebsk
valgevene	В?цебск * / Viciebsk *transkriptsioon: Vitsebsk
vene	Витебск (Vitebsk)
	Vitsebski lipp Vitsebski vapp
Pindala	125 km²
Elanikke	358 395 (1.01.2024)
Koordinaadid	55° 11′ N , 30° 10′ E

Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.

Noukogude ajal oli kasutusel venekeelne nimekuju Vitebsk.

2009 . aasta rahvaloenduse andmetel oli Vitsebski elanikest valgevenelasi 80,47%, venelasi 12,67%, ukrainlasi 1,3%, juute 0,38% ja poolakaid 0,25%. Valdav suhtluskeel linnas on vene keel , valgevene keelt raagitakse vahe.

Vitsebski linnale allub administratiivselt ka Ruba alev .

Geograafia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vitsebsk asub Laane-Dvina joe molemal kaldal. Linna territooriumil voolavad Dvinasse Lut?ossa ja Vitsba . Dvina laius on linnas 110?150 meetrit, joe oru laius ulatub aga 200 meetrist 300 meetrini.

Vitsebsk asub mitmel kunkal, ka labivad linna jogede sugavad orud. Nii ulatuvad korgused linnas 125 meetrist ule merepinna Dvina joe aares 204 meetrini ule merepinna.

Vitsebsk jaguneb administratiivselt kolmeks rajooniks

T?ogunat?no rajoon (aastal 2009 oli 45 766 elanikku)
Kastrot?nitski rajoon (aastal 2009 oli 131 192 elanikku)
Per?amaiski rajoon (aastal 2009 oli 170 970 elanikku) ^[2]

T?ogunat?no rajooni koosseisu kuulub ametlikult ka Ruba alev.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aega, mil Vitsebskit esimest korda mainiti, on raske oelda. Uhes kasikirjas vaidetakse, et Vitsebsk kuulus aastal 978 selleks ajaks surnud Kiievi vurstinnale. Aastast 1021 parinevad aga kindlamad andmed; toona anti linn rahulepingu alusel Kiievi voimu alt ule Polotski vurstiriigile . Aastal 1101 tekkis linna umber Vitsebski vurstiriik , mis esialgu allus veel formaalselt Polotski vurstile , aga hiljem iseseisvus.

Viimase Vitsebski vursti tutar, Vitebski Maria, abiellus 1318 . aastal hilisema Leedu suurvursti Algirdasega ja nii laks linn Leedu suurvurstiriigi koosseisu. Aastal 1351 ehitati Vitsebskisse vurstiloss ja kaks kindlust. Linn muutus 15. ? 16. sajandil tahtsaks kasitoo- ja kaubanduskeskuseks, olles aastal 1441 uks Leedu suurvurstiriigi viieteistkumnest suuremast linnast. Vitsebski lipkond vottis osa ka Tannenbergi lahingust aastal 1410 . Aastast 1444 muutus Vitsebski piirkond praktiliselt autonoomseks.

Aastal 1508 sai linnast Vitsebski vojevoodkonna keskus. Aastal 1597 sai Vitsebsk Poola kuningas Zygmunt III Wazalt ametlikult Magdeburgi linnaoigused .

16. sajandil ruustasid linna korduvalt Moskva vaed, laastades linna aastail 1502 , 1516 , 1519 , 1534 ja 1536 , seejarel ka Liivimaa sojas aastail 1562 ja 1568 . Aastal 1602 ruustasid linna kasakad . Vaatamata koigele sellele jai linn tahtsaks kaubanduskeskuseks ja sinna tekkisid mitmesugused toostusettevotted. 17. sajandi keskel oli Vitsebskis ule kumne tuhande elaniku.

Rangemalt kannatas linn aga Vene?Poola soja ajal, mil parast kolm kuud kestnud piiramist vallutas linna 20 000-meheline Moskva vagi. Suurem osa linna elanikest tapeti, aadlikud ja juudid kuuditati Venemaale. Parast soda tagastati ruustatud linn Poolale. Linnale oli koige suuremaks loogiks aga Pohjasoda , kuna aastal 1708 poletasid linnas peatunud Peeter I vaed linna maha. Parast seda sundmust ei olnud Vitsebsk enam teistest Valgevene linnadest ei suurem ega tahtsam.

Vitsebsk sattus Venemaa keisririigi koosseisu Esimese Poola jagamise tagajarjel 1772 . aastal. Aastal 1775 valmis Vitsebski raekoda . Aastal 1802 sai linnast Vitsebski kubermangu keskus. Aastal 1812 holvasid Napoleoni 1812. aasta sojakaigul Venemaale Vitsebski Prantsuse vaed.

Aastal 1845 hakkas linnas tegutsema teater. Aastal 1863 kehtestasid venelased Poola ulestousu tottu linnas sojaseisukorra. Aastal 1866 valmis Riia ? Orjoli raudtee , mis hakkas labima ka Vitsebski linna. Aastal 1897 ehitati linna elektrijaam, aga aastal 1898 hakkasid esimesena Valgevenes Viciebski tanavatel soitma trammid . Aastal 1905 avati Vitsebskis esimene kino .