| Vitellius
|
|---|
 |
| Sunniaeg
|
24. september 0015, 7. september 0015 (2008-aastane)
|
|---|
|
|
Vitellius
(
Aulus
Vitellius
Germanicus Augustus Imperator
; sunninimi
Aulus Vitellius
;
7. september
12
voi
24. september
15
?
20. detsember
voi
22. detsember
69
) oli
Vana-Rooma
keiser
18. juulist
66
kuni surmani. Ta oli viimane kolmest keiser
Nero
jarel
luhikest aega valitsenud keisritest.
Vitellius isa oli Lucius Vitelliuse, kes oli
tsensor
ja uhtlasi keiser
Claudiuse
kolleeg ajal, mil viimane pidas sama ametit. Lucius Vitellius oli ka kolmel korral
konsul
.
[1]
Aulus Vitellius sai konsuliks
48
. aastal ning oli Aafrika
prokonsul
aastast
61
. Varskelt keisriks saanud
Galba
maaras vitelliuse
Alam-Germaania
valitsejaks
68
. aastal.
[1]
Aulus Vitellius oli nii
Caligula
,
Claudiuse
kui ka
Nero
sober.
Germaania vaed polnud hasti meelestatud keiser Galba suhtes. Oma suuremeelsuse ja helduse tottu voitis Vitellius vaed ilma suurema vaevata enda poole.
2. jaanuaril
69
. aastal kuulutasid tema mehed Vitelliuse keisriks
Colonia Agrippinensises
ning peagi asusid teda toetama ka
Ulem-Germaania
, Hispaania,
Gallia
ja
Britannia
vaeosad. Seejarel suundus ta oma vagedega Itaalia suunas. Vahepeal morvati keiser Galba ja Vitelliuse vaed voitlesid Galba jarglase,
Otho
vagedega Bedriacumis. Vitelliuse vaed purustasid Otho omad ning viimane sooritas
16. aprillil
69
enesetapu.
[1]
Jargnevalt tunnustas senat Vitelliust keisrina ning ta sisenes
juulis
69
Rooma
. Roomasse saabudes ohverdas ta keiser
Nerole
. Loomuliku kaiguna asendas ta senised
pretoriaanid
endale ustavate meestega. Vitellius ei votnud midagi ette, et voita poolehoidu
Otho
meestelt ega ka ulejaanud vaeosadelt teistest impeeriumi piirkondadest.
1. juulil
69
kuulutati
Vespasianus
keisriks ning vaed Balkani provintsidest votsid Marcus Antonius Primuse juhtimisel suuna Itaaliasse. Oktoobris purustati Vitelliuse vaed II Bedriacumi lahingus. Vespasianuse vend Flavius Sabinus veenis seejarel Vitelliust troonist loobuma. Rooma linna rahvas liitus Vitelliuse vagedega ning Flavus Sabinust jalitati
Kapitooliumini
. 20. detsembril 69 sisenesid Vespasianuse vaed Rooma ning Vitellius arreteeriti.
[1]
Kui
Vespasianus
joudis Rooma, viidi Vitellius
Foorumile
, kus teda pilgati ja loobiti valjaheidetega. Seejarel piinati Vitelllius Gemonia treppidel surnuks ning laip visati
Tiberi
jokke.
