Villem Saarsen

Villem Leopold Saarsen
Villem Leopold Saarsen
	Eesti sojavaeluure viimane ulem kolonel Villem Saarsen 1939. aastal
Sunniaeg	29. september 1891 ; Viljandi
Surmaaeg	29. jaanuar 1982 (90-aastaselt) ; Stockholm
Sojavaeline haridus	Korgem Sojakool ( 1933 )
Teenistus	Sojavagede Staabi luureosakonna ulem (1939?1940)
Auaste	kolonel
Sojad/lahingud	Esimene maailmasoda Teine maailmasoda
Autasud	Puha Stanislavi ordeni III ja II klass ; Puha Anna ordeni IV klass ; Puha Vladimiri ordeni IV klass ; Kotkaristi V ja III klass ; Punase Risti V klass ; Valgetahe III klass ; Saksa Kotka I klass ; Leedu Gediminase III klass ; Lati Kolme Tahe komandoririst ; Prantsuse Auleegioni ohvitseri rist ;

Villem Leopold Saarsen ( 29. september 1891 Viljandi ? 29. jaanuar 1982 Stockholm ) oli Eesti sojavaelane ( kolonel ), Eesti sojavaeluure viimane ulem (1939?1940).

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Vabariigis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kutsuti peale 1. detsembri riigipoordekatset 1925. aasta jaanuaris uuesti teenistusse ja oli aastatel 1925?1932 Kaitseliidu Tartu maleva pealik.

Oppis teenistuse korvalt aastatel 1925?1929 Tartu Ulikooli oigusteaduskonnas, mille lopetas 1929. aastal. Korp! Sakala vilistlane, coetus 1925.

Seejarel oppis aastatel 1929?1933 Korgemas Sojakoolis , mille lopetas 1933. aastal.

1928. aastal oppis ka Pataljoniulemate kursusel ja oli aastatel 1932?1934 Tartus oleva 2. Uksiku Jalavaepataljoni ulem.

Maarati 1934. aasta juunis Eesti sojavae ata?eeks Latti ja Leetu .

Viidi 1939. aasta jaanuaris ule Sojavagede Staapi ja kui sama aasta oktoobris Sojavagede Staabi II (luure) osakonna ulem kolonel R. Maasing Saksamaale pogenes, siis maarati tema asemele.

Okupeeritud Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Punase okupatsiooni alates vabastati Saarsen 5. juulil 1940 senisest ametist ja maarati Sojavagede Staabi kasundusohvitseriks. Oli selge et teda ahvardab arreteerimine. Ta saatis oma pere valepassidega Saksamaale ja lahkus ka ise 8. juulil 1940 Saksa kaubalaeva masinaruumi peidetuna Eestist.

Elas jargnevalt Berliinis . Ja kui 1941. aasta juunis puhkes Saksamaa ? NSV Liidu soda, siis voeti ta Wehrmachti teenistusse. Lendas juulis 1941. aastal Soome , kust saabus septembris 1941. aastal Tallinna , kus formeeris Kriegsmarine alluvuses eestlastest rannakaitserugementi. 1942. aasta alguses pandi rugemendi ohvitserid valiku ette, et kas rugement laheb SS -i alluvusse voi saadetakse laiali. Rugemendi ohvitseride noupidamine valis teise variandi.

1942. aasta sugisest teenis ta Abwehri staabi osakonna Reval koosseisus Tartus .

Emigratsioonis [ muuda | muuda lahteteksti ]

1944. aasta septembris pogenes jalle koos perega Saksamaale. Ta maarati Wehrmachti koosseisus Posenis olnud 326. Eesti jalavaepataljoni ulemaks.

Parast Saksamaa kapitulatsiooni viibis ta kolm aastat Lubecki -lahedases Schwartau laagris, mille ulemaks oli ta vend kapten Arthur-Johannes Saarsen. Villem Saarseni abikaasa koos tutardega elas Flensburgi laagris. Kui Saarsenite noorem tutar Nora abiellus ja laks elama Austraaliasse , soitis sinna ka ema Halina, olles end Villem Leopoldist lahutanud.

1948. aasta mais soitis Saarsen salaja paadiga Rootsi , kus sai 1949. aastal toole Stockholmi Sojaarhiivi.

Saarsen tegi kaastood kohalikele Rootsi eesti ajalehtedele ja oli tegev valiseesti organisatsioonides, olles muuhulgas ka aastatel 1963?1966 Rootsi Eestlaste Esinduse III esinduskogu liige.

1953. aastal andis ta valja raamatu oma tadipojast Johan Laidonerist , kus on kasutatud hulk 1934. aastal Eestis ilmunud samanimelise raamatu materjali, kuid esitatud ka tollal teada olnud fakte ulemjuhataja elust jargnenud aastail.

1978. aastal andis Saarsen valja malestusteraamatu "See mis ma nagin".

Kolonel Villem Leopold Saarsen suri 29. jaanuaril 1982 St. Gorani haiglas Stockholmis 90-aastaselt. Kadunu soovil puistati ta tuhk merre, kuna kolonel oli avaldanud lootust, et merelained kannavad selle kodumaa randa.

Saarseni keskmine tutar, kirjanik Karin Saarsen elas alates 1949. aasta sugisest kuni oma surmani 2018. aastal Rootsis . Ka Villem Leopold Saarseni lahutatud abikaasa tuli Austraaliast Rootsi , kus suri aastal 1977. Aasta varem oli Rootsis surnud Saarseni vend Arthur-Johannes.

Teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Villem Saarsen, Johan Laidoner , Stockholm, 1953.
Villem Saarsen, See mis ma nagin , Stockholm, 1978.

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mati Oun , Jaak Pihlak , "Eesti ohvitserid ja sojandustegelased", 2. kogumik, Tallinn: Sentinel, 2002, lk 96?97.
Alfred Luts , "Heitluste keerises", I trukk - Stockholm: Valis-Eesti & EMP; I kd 1975, II kd 1976. II trukk ? Tallinn: Olion, 2004.
Harald Roots , "Kui voitluseta murdus mook", Tartu: Ilmamaa, 2010. (I trukk: Toronto, 1993).
Ulo Uluots , "Nad taitsid kasku: Eesti ohvitseride saatus [1940-1941]", Tallinn, 1999.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ohvitseride andmekogu
Villem Saarsen, "See, mis ma nagin". Katkend malestusraamatust Tuna 2000, nr 3, lk 65?67.