See artikkel vajab toimetamist . Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Viljandi kreis
saksa keel Der Fellinsche Kreis
vene keel Феллинский уезд
Pindala: 4015,2 km²
Elanikke: 99 747 (1897) [1]
Rahvastikutihedus: 24,8 in/km²
kreisilinn : Viljandi
Viljandi kreis. Ludwig August Mellin , "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthumern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Viljandi kreis ( saksa keeles Der Fellinsche Kreis , vene keeles Феллинский уезд ) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusuksus Louna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783 ? 1796 ja 1888 ? 1917 .

Kreis ehk maakond piirnes pohjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Tallinna kreisi ja Rakvere kreisiga , idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja laanes Parnu kreisiga .

Asehalduskorra ajal 1783?1796 moodustati Parnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Parnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Parnu-Viljandi kaksikmaakond, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal.

Territoorium [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liivimaa kubermangu Viljandi kreisi alad Schuberti kaardil

Liivimaa kubermangu Viljandi kreisi alad Schuberti kaardil

Liivimaa kubermangu Viljandi kreisi alad Schuberti kaardil

Viljandi kreisilinn oli Viljandi , 19. sajandi keskel kuulus kreisi kaheksa kihelkonda: ^[2]

• Viljandi kihelkond ( Kirchspiel Fellin-Land ),
• Helme kihelkond ( Kirchspiel Helmet ),
• Suure-Jaani kihelkond ( Kirchspiel Groß St. Johannis ),
• Kolga-Jaani kihelkond ( Kirchspiel Klein St. Johannis ),
• Poltsamaa kihelkond ( Kirchspiel Oberpahlen ),
• Paistu kihelkond ( Kirchspiel Paistel ),
• Pilistvere kihelkond ( Kirchspiel Pillistfer ),
• Tarvastu kihelkond ( Kirchspiel Tarwast ).

Parnu-Viljandi kaksikmaakond [ muuda | muuda lahteteksti ]

1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Parnu-Viljandi kaksikmaakond ^[3] , mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.

1804. aastal jagati Pohja-Liivimaal asuvate Liivimaa kubermangu praostkondade piirid umber, sh taastati Viljandi praostkond. Viljandi praostkonda kuulusid Helme , Kolga-Jaani , Paistu , Pilistvere , Poltsamaa , Suure-Jaani , Tarvastu ja Viljandi kihelkond .

1845. aastal registreeriti Parnu-Viljandi Pollumajandusselts ^[4] , mille eesotsas olid Oisu ja Heimtali von Siversite ja Riidaja von Strykide suguvosa esindajad. 1871. aastal asutati kreisis Viljandi Eesti Pollumeeste Selts .

Parnu-Viljandi kaksikmaakonnast uuesti eraldatud Parnu kreis moodustati 1888 . aastal

1911. aastal eraldati Viljandi kihelkonnast Kopu kihelkond ( Kirchspiel Fellin-Koppo ).

Sillakohtupiirkonnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viljandi ja Parnu kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks ^[5] ( Fellinsches Ordnungsgericht , Pernauer Ordnungsgericht ):

1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Parnu , Tostamaa , Audru , Tori kihelkond
2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vandra , Mihkli , Parnu-Jaagupi kihelkond
3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde , Halliste- Karksi kihelkond
4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond
5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Poltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond
6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.

Viljandimaa politseivalitsus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sillakohtud kaotati 1888 . aasta 9. juuni ?Laanemere-kubermangude politsei umberkorraldamine” seaduse alusel, politseilised haldusulesanded anti ule Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele . Viljandi kreisi Viljandimaa politseivalitsuse ^[6] I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Viljandi , Kopu , Suure Jaani ja moisad: Eimtali , Loodi , Vardi , Holstre ja Paistu kirikumois , kreischefi vanema abilisega; II. jaoskond: Poltsamaa , Pilistvere ja Kolga-Jaani , kreisichefi noorema abilise elukoht oli Poltsamaal ; III. jaoskond: Tarvastu , Helme ja moisad: Aidu , Morna , Oisu , Pahuvere ja Laatre . Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Helmes . ^[7] .

Taristu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viljandi kreisi labis Tallinna?Riia postimaantee , kreisis asusid Moisakula , Viljandi ja Vohmast viie kilomeetri kaugusel Vohma ehk Pahajanese postijaam ^[8] , Suure-Jaani (Lohavere) ^[9] , Poltsamaa , Parika postijaam .

1799. aastal avati postitee Viljandist Kuigatsisse , 1885. aastal avati postiteel Karstna vahejaam. 1850. aastal avati Viljandi?Moisakula postitee, vahejaamaga Oisus , kuhu Raadi kortsi rajati hobu-postijaam. 1892. aastal pikendati Parnu trakti Torist Vana-Vandra ja Suure-Jaani kaudu Viljandini. Viljandi?Parika?Poltsamaa trakt avati 1889. aastal. Viljandis asus ?Klinke“ postijaam Vaksali tanav 4. Postijaama rajas ja avas 1. detsembril 1859 sakslane Friedrich-Wilhelm Klinke.

  Pikemalt artiklites Viljandi?Poltsamaa postimaantee  ja Viljandi?Moisakula postitee

1897. aastal avati Viljandit labiv Valga?Ruhja?Parnu raudtee harutee Laatre?Viljandi raudtee . 1898 alustati uue Tallinna-Viljandi raudteeliin ehitamist Viljandi ja Tallinna vahele. Uue tee valmimisel kujunes see peamiseks teeks ja raudtee hakkas kandma nime Parnu?Tallinna juurdeveoraudtee.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Riia asehaldurkond
• Viljandi maakond

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Viljandi kreis

• Ajaloolise Viljandimaa tutvustus Eesti moisaportaalis
• Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Viljandi Kreisi geograafiast) (saksa keeles)
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland . Riga: Deubner. Lk lk. 323-333.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte . Riga: W.F. Hacker. Lk lk. 66-68.