See artikkel raagib esimese maailmasoja lopetanud Versailles' rahulepingust; teiste lepingute kohta vaata lehelt Versailles' leping (tapsustus)

Artiklis puuduvad viited . Palun aita artiklit taiendada , lisades sobivaid viiteid.

Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 ^[1] liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis solmitud leping, mis joustus 10. jaanuaril 1920 ning lopetas esimese maailmasoja.

Rahulepingule kirjutati alla paeval, mil moodus viis aastat esimese maailmasoja vallandanud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist . Lepinguga lopetati 11. novembril 1918 solmitud Compiegne'i vaherahuga alanud rahuprotsess.

Pariisi rahukonverents [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil ( 18. jaanuar 1919 ? 21. jaanuar 1920 ), mille kutsusid kokku soja voitnud Antandi riigid. Konverentsist vottis osa 27 riiki, sojast varem lahkunud Noukogude Venemaad sinna ei kutsutud. Konverentsi alustamise paev valiti nimme, kuna samal paeval 48 aastat varem (1871) oli samas peeglisaalis valja kuulutatud Saksamaa keisririik Preisi-Prantsuse soja ajal, mida Prantsusmaa pidas habistamiseks, seega nagi Prantsusmaa selles head voimalust kattemaksuks. Saksamaa lubati koos liitlastega rahulabiraakimistele alles parast lepinguprojektide valmimist. Tahtsamad kusimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel labiraakimistel. Nende sona oli rahulepingu solmimisel ka koige kaalukam. Koigi kolme soov oli rahu saavutada, kuid nad ei joudnud selles uksmeelele.

• USA president Woodrow Wilson soovis oiglast rahu, mille ta oli kavandanud oma 14 teesis. Ta soovis demilitariseerimist, enesemaaramisoigust Ida-Euroopa riikidele ja Rahvasteliidu loomist, kus koik riigid saaksid probleeme lahendada rahumeelselt, ilma sojata;

• Suurbritannia peaminister David Lloyd George soovis Saksamaad oiglaselt karistada ja nouda sisse sojakulusid, samuti sailitada Suurbritannia kontrolli merede ule ning laiendada Briti impeeriumi;

• Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau soovis Saksamaad Prantsusmaale sissetungi eest pohjalikult karistada ? ta vaitis, et "sakslaste viga on see, et neid on 20 miljonit ulearu" ^[2] ? ning norgestada, et riik enam kunagi sissetungi ei kordaks. Tema soov oli Saksamaalt Reinimaa annekteerimine voi 30 aastaks okupeerimine, samuti noudis ta ranka reparatsiooni sojakulude huvitamiseks. Lloyd George ei pooldanud seda plaani, teades, et nii voib Saksamaa mone aasta parast uuesti soja kuulutada. Reinimaa okupeerimist ei pooldanud ei Wilson ega ka Lloyd George, sest nad kartsid, et see voib Prantsusmaad Mandri-Euroopas ulearu tugevdada. Kompromissiks aga noustus Clemenceau Lloyd George'i pakkumisega solmida kohene liiduleping, kui Saksamaa peaks uuesti rundama, ning Reinimaa demilitariseerimise ja okupeerimisega 15 aastaks. Clemenceau arusaama jargi olid USA ja Suurbritannia Prantsusmaa ees eelisseisundis ? "Ameerika on kaugel ja ookeaniga kaitstud, ning isegi Napoleon ei suutnud Inglismaad puudutada. Teie olete molemad kaitstud, meie mitte." Rahu loppversiooniga polnud rahul ka Antandi vagede ulemjuhataja marssal Ferdinand Foch . Ta vaitis: "See pole rahu, see on 20-aastane vaherahu." Nii juhtuski ? teine maailmasoda algas koigest 20 aastat ja 64 paeva parast rahulepingu solmimist.

Pariisi rahukonverentsi kaigus valmistati ette viis rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega.

Versailles' rahulepingu tingimused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahulepingu jargi loovutas Saksamaa oma piirialad, mistottu riigi territoorium vahenes kaheksandiku vorra. Okupeeriti Reini joe vasak kallas ja 50 km laiune voond paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon (vt Reinimaa okupeerimine ). Saksamaa piirialad jagunesid alljargnevalt:

• Prantsusmaa sai Alsace 'i (saksa Elsass ) ja Lorraine 'i (saksa Lotring );

• Belgia Eupeni ja Malmedy ;
• T?ehhoslovakkia osa Sileesiat ( Hultesneri maad );
• Poola Pozna?i , osa Laane-Preisimaad ja Pommerit , nn Poola koridori ;
• Gda?sk (saksa Danzig ) kuulutati vabalinnaks ;
• Klaipeda ( Memel ) laks voitjariikide valdusse ja liideti 1923 Leeduga ;
• Schleswigi , Ulem-Sileesia ja Ida-Preisimaa lounaosa riiklik kuuluvus maarati rahvahaaletusega;
• Saarimaa laks 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse. Saarimaa soekaevandused laksid Prantsusmaa kasutusse.

Peale selle pidi Saksamaa tunnistama Austria , T?ehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Asumaad , mille loovutamise jarel loodi Rahvasteliidu mandaat, jagati suurriikide vahel:

• Suurbritannia sai Tanganjika , koos Prantsusmaaga jagati veel Togot ja Kameruni ;
• Belgia sai Ruanda - Urundi ;
• Portugal sai Quionga kolmnurga Kagu-Aafrikas ;
• Louna-Aafrika liit sai Edela-Aafrika ;
• Austraalia sai Uus-Guinea ;
• Uus-Meremaa sai Samoa saared ;
• Jaapan sai Saksamaale kuulunud Vaikse ookeani pohjapoolkera saared ja Saksamaa oigused Hiina Mand?uurias .

Saksamaal kaotati sojavaekohustus ja riigi sojavael ei tohtinud olla suuri sojalaevu , allveelaevu , lahingulennukeid , tanke ega raskeid kahureid . Armee tohtis koosneda kuni 100 000 mehest, vabatahtlikke vois olla kuni 15 000. Sojasuudlaseks kuulutamise tottu pidi Saksamaa teistele riikidele tekitatud kahjude eest reparatsiooni maksma (223 miljardit kuldmarka ).

Rahulepingu joustumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksamaa jai rahulabiraakimistelt korvale ja kutsuti kohale ainult allakirjutamiseks. 28. aprillil 1919 saabus Saksamaa delegatsioon, eesotsas valisminister Ulrich krahv von Brokdorff-Rantzauga Versailles' lossi. 7. mail esitleti Brokdorff-Rantzaule rahuleping ja anti vastamiseks aega 15 paeva. Brokdorff-Rantzau vastas, et pole Saksamaa sojasuudlaseks kuulutamisega nous, ning Saksamaa delegatsioon otsustas, et nad ei saa rahulepingut ilma parandusteta vastu votta. Kuna Saksamaad ei lubatud noupidamistele, esitas valitsus protestinoodi ebaoiglaste rahutingimuste tottu, nimetades seda au ruvetamiseks. Sakslased olid olenemata poliitvaadetest vagagi rahulepingu tingimuste vastu, 15. mail 1919 toimus Berliinis Riigipaevahoone ees rahulepingu-vastane demonstratsioon.

Liitlasriigid ei olnud aga nous suuremaid jareleandmisi tegema, 16. juunil nouti Saksamaalt seitsme paeva jooksul rahulepingule tingimusteta allakirjutamist, keeldumise korral ahvardati sojategevuse jatkumisega. Protestiks rahulepingu vastu astus 19. juunil 1919 Saksamaa esimene demokraatlikult valitud valitsusjuht, kantsler Philipp Scheidemann tagasi, sama tegi ka Brokdorff-Rantzau ja teised valitsuse liikmed, jattes Saksamaa nii ilma valitsuse ja ka delegatsioonita. President Friedrich Ebert teadis, et Saksamaa oli valjapaasmatus olukorras. Kuigi ta jagas rahva rahulolematust rahulepinguga, oli ta teadlik, et valitsus ei saanuks rahulepingust keelduda, arvates, et keeldumise korral voinuks liitlasriigid Saksamaad laanest runnata ja polnud kindel, et sojavagi suudaks nende vastu astuda. Ta pidas nou peastaabi ulema kindralfeldmarssal Paul von Hindenburgiga, kas sojavagi suudaks konflikti jatkumise korral tahenduslikku vastupanu osutada. Kui leidunuks vaiksemgi voimalus, et sojavagi suudaks vastupanu osutada, soovitanuks ta rahulepingu ratifitseerimise vastu. Hindenburg aga utles oma aseulema kindralleitnant Wilhelm Groeneri mojutusel, et sojavagi ei suudaks konflikti jatkumise korral sodimist jatkata, kuid ta ei oelnud seda Ebertile, vaid laskis Groeneril seda teatada otse valitsusele. Seejarel soovitas valitsus rahulepingu tingimusteta aktsepteerimist. Uue kantsler Gustav Baueri juhtimisel haaletas Rahvuskogu lepingule allakirjutamise poolt 237-138, tulemus telegrafeeriti Clemenceaule, ta sai selle katte 19 minutit enne tahtaja loppu. 28. juunil kirjutasid rahulepingule alla valisminister Hermann Muller ja koloniaalminister Johannes Bell, 9. juulil ratifitseeris selle Rahvuskogu 209-116.

Rahulepingule kirjutasid alla 26 riigi ja soja kaotanud Saksamaa esindajad. Hiina keeldus alla kirjutamast.

USA, Ecuador ja Hid?az ei ratifitseerinud 28. juunil 1919 allkirjastatud Versailles' rahulepingut.

Rahulepingu rikkumised [ muuda | muuda lahteteksti ]

25. augustil 1921 solmis USA Saksamaaga separaatrahu lepingu , hiljem solmiti sarnaseid lepinguid ka Saksamaa esimese maailmasoja liitlastega.

1924 koostatud Dawesi plaani alusel maarati reparatsiooni summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit marka aastas). Koostatud plaan voimaldas Saksamaal majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu saada, 1929 . aastal taiendati maksmise korda Youngi plaaniga . Saksamaa venitas reparatsioonimaksetega kuni 1931. aastani, mil loobus nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel.

1935 . kehtestas Saksamaa uldise sojavaekohustuse.

1936 . aastal viis Saksamaa vaed Reini joe demilitariseeritud tsooni.

1. septembril 1939 rundas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks, ning algatas teise maailmasoja .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Peeter Treiberg , " Versailles’i rahu a. 1919 uuemate avalduste pohjal". , Ajalooline Ajakiri nr 3, 4/ 1924