|
See artikkel raagib bioloogilistest veresoontest; kunstlike veresoonte kohta vaata artiklit
Kunstlikud veresooned
|
Veresoon
(
ladina keeles
vas sanguineum
, mitmuses
vasa sanguinea
; varasemas eesti keeles ka:
aader
) on
looma
, sealhulgas
inimese
torukujuline
elund
(
soon
), milles voolab
veri
. Veresooned kuuluvad
vereringeelundkonda
.
Veri
ringleb
mooda veresooni, liikudes
sudamest
kudedesse
ja kudedest tagasi sudamesse. Korgematel loomadel moodustavad veresooned koos sudamega suletud susteemi, kus voolav veri on alati seinte vahel. Vere ja teiste kudede vaheline pohiline ainevahetus toimub koige vaiksemate veresoonte, juuspeente
kapillaaride
seinte kaudu.
Sudamest kudede poole viivaid veresooni nimetatakse
arteriteks
. Koige suurem neist on
aort
, mis
imetajatel
(sealhulgas inimesel) valjub
sudame
vasakust vatsakesest
. Aort hargneb vaiksemateks arteriteks. Koige vaiksemaid artereid nimetatakse
arterioolideks
. Need suubuvad kapillaaridesse.
Verd sudame suunas juhtivaid veresooni nimetatakse
veenideks
. Kapillaarid suubuvad koige vaiksematesse veenidesse, mida nimetatakse
veenuliteks
. Sealt kulgeb veri suurematesse veenidesse. Koige suuremad veenid on kaks
oonesveeni
, mille kaudu imetajatel jouab veri sudame
paremasse kotta
.
Inimeste ja teiste
korgemate selgroogsete
suures vereringes
kannavad arterid hapnikurikast verd (
arteriaalset verd)
ja veenid hapnikuvaest verd (
venoosset verd
),
vaikeses vereringes
umberpoordult.
Inimesel algab vaike vereringe sudame
paremast vatsakesest
kopsutuvega
, suur vereringe saab alguse sudame
vasakust vatsakesest
aordiga
.
Veresooned liigitatakse ehituse, jameduse ja kulu jargi
Arteri voi veeni sein koosneb:
- sisekestast
ehk intimast;
- keskkestast
ehk meediast;
- valiskestast
ehk adventiitsiast.
Sisekest ehk intima (lad. k.
tunica intima
) koosneb uhestainsast kihist veresoone pikisuunas asetsevatest
endoteeli
rakkudest
, mis moodustavad uhekihilise lame
epiteeli
. Endoteelirakkude all asub
subendoteliaalkiht
, mis koosneb sidekoest.
Sisekesta kaudu toimub gaasi-, vedeliku- ja ainevahetus vere ja umbritseva koe vahel.
Kapillaari sein koosnebki pohiliselt endoteelirakkude kihist, basaalmembraanist ja monikord
sidekoest
[1]
Keskkest ehk meedia (lad. k.
tunica media
) koosneb
silelihaskihist
, mille suurus oleneb veresoone tuubist.
Kummalgi pool lihaseid asetseb elastne kiuline
sidekude
. Suurte veenide keskkestas asuvad ka
soonte sooned
. Sudamele lahedasemad arterid on
elastset tuupi
,
distaalsemad
on
lihaselist tuupi
.
Valiskest ehk adventiitsia (lad. k.
tunica adventitia) on veresoont umbritsev kohev sidekude, millega soon kinnitub oma umbrusse.
Suuremate veresoonte valiskest sisaldab peeni
soonte sooni
, mis varustavad verega veresoone seina. Vaiksemate veresoonte seinu varustab veresoone enda oos (luumen).
Valiskest sisaldab ka keskkesta lihaseid innerveerivaid
narve
.
Pikemalt artiklis
Kapillaarid
Kapillaarid on koige peenemad veresooned. Nad on nahtavad ainult
mikroskoobi
all. Inimorganismis on kapillaaride arv vaga suur, nende kogupikkus on ule 100 000 km.
Elundi puhkeolekus on suurem osa kapillaare suletud ja verevool neis sel ajal seisab.
Kapillaaride seinaks on uhest rakkude kihist koosnev
epiteel
.
Ainevahetus
kudede ja vere vahel toimub ainult kapillaarides. Labi nende lahevad verest kudedesse mitmesugused toitained,
hapnik
ja osa
vereplasmast
, millest moodustub
lumf
. Kudedest tuleb verre
susihappegaas
ja teised
ainevahetuse jaakproduktid
.
- ↑
Andres Arend, Marina Aunapuu, Piret Hussar, Ulo Hussar, Peeter Roosaar. "Histoloogia praktikum", 2006