Itaalia soda (1494?1498)

Itaalia soda (1494?1498)
	Osa Itaalia sodadest (1494?1559)
	Itaalia 1494. aastal
Toimumisaeg	1494 ? 1498
Toimumiskoht	Itaalia
Tulemus	Venezia Liiga voit
Osalised
Prantsuse kuningriik	Paavstiriik ; Venezia vabariik ; Napoli kuningriik ; Hispaania ; Milano hertsogiriik ; Saksa-Rooma riik ; Firenze vabariik
Vaejuhid voi liidrid
Charles VIII	Napoli Alfonso II ; Aragoni Fernando II ; Francesco II Gonzaga ;
Joudude suurus
25 000 meest ; ? 8000 ?veitsi palgasodurit	teadmata
Kaotused
13 000 meest	teadmata

Esimene Itaalia soda (1494?1498, ka 1494. aasta Itaalia soda, Charles VIII Itaalia soda ) oli Itaalia sodade avaetapiks. Sojas olid vastamisi Prantsuse Charles VIII , kellel oli algul ka Milano toetus, ning Puha Rooma riik , Hispaania ja paavst Aleksander VI poolt juhitud vaiksemate Itaalia riikide uhendus.

Eellugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paavst Innocentius VIII , kes oli konfliktis Napoli kuninga Ferdinando I ehk Ferrantega, tuli oli tekkinud viimase keeldumise tottu anda Kirikuriigile vasallivannet ja maksta loivu. Seetottu heitis paavst Ferdinando kirikust valja ja tagandas ta 1489 . aasta 11. septembril valja antud bullaga voimult. Seejarel pakkus Innocentius Napoli kuningriiki Prantsuse Charles VIII-le, kellel oli hertsogkonnale Anjou dunastia parilusliini kaudu ka teatav oigus. Hiljem leppis Innocentius kull Ferdinando I-ga ara ja tuhistas enne surma ( 1492 . aastal) keelud, kuid pakkumine jai Itaalia poliitika tuliounaks. Ferdinando suri 1494 . aastal ja tema jarglaseks sai poeg Alfonso II .

Prantsuse sissetung [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ludovico Sforza , kes oli hoidnud Milano hertsogkonda pikka aega oma kontrolli all, sai 1494 . aasta oktoobris viimaks katte hertsogitiitli, parast seda, kui oli andnud seniajani enneolematu kaasavara oma vennatutrele, kes oli abiellumas Saksa-Rooma keisri Maximilian I-ga . Talle hakkas otsekohe vastu vaidlema Napoli kuningas Alfonso II , kel samuti oli noudeoigus Milanole. Ludovico otsustas ohu korvaldamiseks ohutada Charles VIII-t votma vastu Innocentiuse pakkumine. Charlesi julgustasid ka tema soosik, Etienne de Vesc, ja ka kardinal Giuliano della Rovere, tulevane paavst Julius II , viimane lootis klaarida arveid oma rivaali, paavst Aleksander VI ?ga.

Charles kogus relvade alla suure, 25 000 mehest koosneva armee (kaasa arvatud 8000 ?veitsi palgasodurit), sealhulgas esimese kahuritega relvastatud piiramisagregaadi, ja tungis Itaaliasse. Charles VIII sojakaigul Itaaliasse kasutasid Charlesi vaed kergeid pronksist kahureid, mis asusid ratastel, mis muutis nende transpordi piiramisele tunduvalt kiiremaks ja lihtsamaks. Piiramisel sai neid seadistada vajaliku nurga alla ^[2]. Prantsuse kahurid havitasid Fivizzano kindluse muurid ja enamus linnriike avasid suurest hirmust oma varavad ning kuningas Charles VIII sai peaaegu ilma takistusteta marssida Napoli alla. Tema armee saabumine Firenze alla ning hirm vagistamiste ja riisumiste ees tiivustas firenzelasi pagendama Piero de' Medici ja kehtestama vabariiklik valitsus. Bernardo Rucellai ja teised Firenze oligarhia liikmed tegutsesid rahumeelse kokkuleppe saavutamisel saadikutena.

Prantslased joudsid Napolisse 1495 . aasta veebruaris ja vallutasid linna seda piiramata ja uldise voitluseta. Nad lahkusid Napolist 1495. aasta 20. mail , jattes Gilbert de Montpensier mone vaesalgaga toetusel asevalitsejaks .

Itaalia valitsejad said kiiresti aru ohust, mida valismaine kuningavoim nende iseseisvusele kujutab ja tegid koostood Venezia Liiga loomiseks. Parast seda, kui Aragoni kuningas Fernando II oli Kastiilia toetusel saanud tagasi Napoli, jargnes Itaalia armee pohja suunas labi Rooma taganevatele Charles VIII joududele.

Venezia liiga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paavst moodustas uhenduse mitmest prantsuse ulemvoimu vastasest Itaalias, kuhu kuulusid: tema ise; Aragoni Fernando II, kes oli ka Sitsiilia kuningas; Saksa?Rooma keiser Maximilian I ; Ludovico Sforza Milanos ja Veneetsia vabariik . (Veneetsia nailiseks eesmargiks liigaga uhinemisel oli seista vastu Osmanite impeeriumile , samas kui tegelikuks eesmargiks oli ajada prantslased Itaaliast valja.) Uhendust tunti 1495. aastal Puha liiga voi Veneetsia liigana ning see kuulutati valja 1495 . aasta 31. martsil. Inglismaa uhines liigaga 1496 . aastal. Liiga oli esimene omataoliste seas ? keskaeg ei tundnud sellist pretsedenti, kus sedavord erinevad Euroopa riigid oleksid uhinenud uhise vaenlase vastu, ehkki mitmed Veneetsia liigaga liitunutest taganesid hiljem liidust. ^[3]

Liiga kogus kokku armee Mantua markkrahvist kondotjeeri Francesco II Gonzaga juhtimise alla. Charles VIII, kes ei tahtnud sattuda loksu Napolisse, marssis pohja suunas Lombardiasse , ning kohtus seal 1495. aasta 6. juulil Fornovo lahingus Liiga vagedega. Charles VIII-l laks korda taganeda peaaegu kogu oma armeega, suurem osa sojakaigust saadud sojasaagist tuli aga maha jatta ja naasta Prantsusmaale.

Charles VIII suri 1498 . aastal, enne kui ta joudis joudusid umber korraldada ja Itaaliasse naasta.

Prantsuse vaed ja suurtukid sisenemas Napolisse (1495)
Fornovo lahing , 6. juuli 1495

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ R. Ritchie, Historical Atlas of the Renaissance , p. 64
↑ Ian Hogg. The History of Fortifications. New York, 1981, lk 96?99
↑ Anderson, M. S. The Rise of Modern Diplomacy 1450?1919, Longman, London 1993, p 3.

[Ritchie64-1] R. Ritchie, Historical Atlas of the Renaissance , p. 64

[2] Ian Hogg. The History of Fortifications. New York, 1981, lk 96?99

[3] Anderson, M. S. The Rise of Modern Diplomacy 1450?1919, Longman, London 1993, p 3.

[1]

[2]

[3]