Venemaa Noukogude Vabariik

	Venemaa Noukogude Vabariik ; Российская Советская Республика ( vene keeles ) 1917 ? 1918
	Venemaa Noukogude Vabariigi lipp (1918) Venemaa Noukogude Vabariigi vapp (1918-1920)
Pealinn	Moskva
Peamised keeled	vene keel

Venemaa Noukogude Vabariik ( vene keeles Российская Советская Республика ) oli II Ulevenemaalise Noukogude Kongressi seadlusega 7. novembril ( vkj 25. oktoobril) 1917 Venemaa Vabariigi territooriumil valja kuulutatud riik.

III Ulevenemaalisel Noukogude Kongressil 10. jaanuaril 1918 vastu voetud ja 19. juulil joustunud Venemaa SFNV Konstitutsiooni jargi sai riigi ametlikuks nimeks Venemaa Sotsialistlik Foderatiivne Noukogude Vabariik .

Juhid ja haldusaparaat [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vene SFNV Rahvakomissaride Noukogu

Pikemalt artiklis Vene SFNV Rahvakomissaride Noukogu#Vene SFNV Rahvakomissaride Noukogu I koosseis , november - detsember 1917;

Pikemalt artiklis Vene SFNV Rahvakomissaride Noukogu#Vene SFNV Rahvakomissaride Noukogu II koosseis , detsember 1917 -

Esimene maailmasoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

1917. aasta mais kukkus Venemaa Vabariigi Ajutine Valitsus revolutsiooni tagajarjel kokku, teine revolutsioon sama aasta novembris ja mitmed sojalised tagasiloogid sundis Venemaal Oktoobrirevolutsiooni jarel voimule tulnud Noukogude valitsus tegema imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku solmida uldine rahu, Noukogude valitsus solmis Saksamaaga Brestis 1917. aasta 15. detsembril Bresti vaherahu . 1918. aastal solmis Venemaa Sotsialistlik Foderatiivne Noukogude Vabariik Keskriikidega Brest-Litovski rahulepingu .

Brest-Litovski rahuleping [ muuda | muuda lahteteksti ]

1917. aasta oktoobrirevolutsiooni jarel soovisid Noukogude Venemaad valitsevad bol?evikud Lenini juhtimisel teha separaatrahu Venemaa ja Saksamaa vahel. Labiraakimised algasid Saksamaa vagede poolt soja kaigus okupeeritud Brest-Litovskis ohvitseride kasiinos 19. novembril ( vkj ) 1917 . Parast mitut vaherahu pikendamist jouti lopuks rahu solmimiseni, kuid sakslased andsid 10. veebruaril ( ukj ) 1918 ule esimese ultimaatumi , kus maarasid rahujooneks vagede seisu idarindel (venelaste laanerindel). Sakslastele jaid juba okupeeritud Vainamere saared (ultimaatumi tekstis: Moonsundi arhipelaag ), Riia linn ja rindejoon Lati aladel, kogu Leedu , Valgevene ja Ukraina laaneosad ning Poola .

Vene delegatsiooni juht Lev Trotski teatas seepeale, et Venemaa lahkub labiraakimistelt jatkamata soda ja tegemata rahu. Selline avaldus jattis sakslastele vabad kaed edasiseks tegutsemiseks. 11. veebruaril teatasid Saksa Keisririigi vaed vaherahu lopetamisest ja 18. veebruaril 1918 alustasid uuesti sojategevust, mille kaigus vallutasid Baltikumi , Valgevene ja Ukraina , venelaste revolutsioonilisest korratusest haaratud vaed taganesid. Voimu sailitamiseks pidid bol?evikud suurte territoriaalkaotustega leppima, et mitte voimu bol?evike valitsuse kaest anda. 1918 . aasta veebruaris okupeerisid Saksa vaed Ukraina , Mandri-Eesti , Pihkva ja osa Valgevenest . 3. martsil allakirjutatud rahu kohaselt jaid vallutatud alad Saksamaa voimu alla.

Venemaa kodusoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Venemaa kodusoda

Riigipoordega 7. novembril ukj 1917 said enamlased Venemaa pealinna Petrogradi enda kontrolli alla, ent pohjas, lounas, idas ja laanes kehtis Venemaa Ajutisele Valitsusele ja Asutavale Kogule lojaalsed valitsusorganid ja sojavagi, kus moodustusid erineva suunitlusega (monarhistid, Ajutise Valitsuse pooldajad jt) noukogude voimu vastased valgekaartlaste relvastatud joud. Kodusoja alguseks loetakse 15. novembrit 1917, kui kindral Mihhail Aleksejev hakkas Louna-Venemaal koguma relvastatud joude voimu haaranud bol?evikega voitlemiseks.

1918. aasta suvel ei olnud 3/4 endise Venemaa Keisririigi territooriumist Venemaa Noukogude Vabariigi bol?evike kontrolli all. Louna-Venemaal tegutses Mihhail Aleksejevi Vabatahtlike armee , Lavr Kornilovi ja Anton Denikini Louna-Venemaa Relvajoud , Doni kasakavagede atamani Pjotr Krasnovi ja Doni ataman Aleksei Kaledini kasakavaed Doni joe piirkonnas, Asutava Kogu liikmete kogu T?ehhoslovakkia korpuse kontrolli all olevatel aladel.

Endise Venemaa keisririigi alade iseseisvumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Novembris 1917, parast Petrogradis bol?evike korraldatud Oktoobrirevolutsiooni , Venemaa Ajutise Valitsuse kukutamist ja Noukogude Venemaa Rahvakomissaride Noukogu voimuletulekut, kuulutasid ukraina rahvuslased valja oma iseseisva Ukraina Rahvavabariigi (URV) Ukraina Keskraada ( 7. november 1917 ? 29. aprill 1918 ) juhtimisel, mille juhiks oli Mohhailo Gru?evski . Vaatamata Ukraina iseseisvuse valjakuulutamisele pidi URV siiski olema foderatsioonis Venemaaga. 17. detsembril Venemaa Noukogude Vabariik kull tunnustas Ukraina Rahvavabariiki, kuid juba 25. detsembril kuulutas Harkivis kogunenud I Uleukrainaline Noukogude Kongress Ukrainas valja noukogude vabariigi. Kohe algas Ukraina idaosas relvastatud voitlus uhelt poolt Keskraada ning teiselt poolt Ukraina Noukogude Vabariigi ja seda toetavate Venemaa bol?evike joudude vahel.

Venemaa bol?evike toel moodustati Valgevenes 1917. aastal Laane oblast (1917?1918) ja sugisel Laane Kommuun . 1917. aasta novembris alanud Venemaa kodusoja kaigus vallutati osa noukogude voimu kontrolli all olnud kubermange noukogude voimu vastaste vagede poolt ning 27. novembriks 1917 oli Laane oblasti noukogude voimuorganite kontrolli all ainult Vilno kubermang Vilno linnaga ja Minski kubermang Minski linnaga.

Eesti Ajutine Maanoukogu kuulutas end 28. novembril 1917 korgeimaks voimuks Eestis. Sugisel 1917 joudis sojategevus Eestisse, septembris-oktoobris vallutasid Saksa vaed meredessandiga Laane-Eesti saared. 24. veebruaril 1918 joudsid Saksa Keisririigi vaeosad Tartusse ja Parnusse , 25. veebruaril Viljandisse ja Tallinna , 26. veebruaril Paidesse ning 4. martsil Narva .

6. detsembril 1917, parast Oktoobrirevolutsiooni Venemaa Vabariigis ja Venemaa Ajutise Valitsuse kukutamist, kuulutas Soome end iseseisvaks. Soome iseseisvust tunnustas ka Vladimir Lenini juhitav bol?evike ja esseeride koalitsioonivalitsus 24. detsembril 1917. Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei , Ametiuhingud ja Punane kaardivagi soovisid Soomes voimu haarata ning 1918 toimus valgete, keda toetas Saksamaa Keisririik , ja punaste vahel, keda toetas Venemaa Noukogude Vabariik, luhike Soome kodusoda .

Leedu Noukogu kuulutas valja 11. detsembril 1917 Leedu iseseisvuse , Saksa protektoraadi all ja vottis seejarel 16. veebruaril 1918 vastu Leedu riigi moodustamist kasitleva deklaratsiooni .

1918. aastal 6. veebruaril kuulutas Bessaraabia parlament end Venemaast soltumatuks iseseisvaks Moldova Rahvavabariigiks ning katkestas koik sidemed Noukogude Venemaaga ning 9. aprillil haaletas Moldova parlament liitumise poolt Rumeenia kuningriigiga .

22. mail 1918 valiti Gruusia rahvakogu ( Asutav Kogu ). Koostati deklaratsiooni iseseisvast Gruusia riigist , mille kuulutas rahvakogu valja 26. mail 1918. Kokkuleppel Gruusia valitsusega tulid 1918. aasta mai lopus ja juuni alguses Gruusiasse Saksa ja Osmanite riigi vaed, Gruusia loovutas peamiselt muslimitega asustatud Musta mere aarsed alad Osmanite riigile. Detsembrist 1918 kuni juulini 1920 oli Gruusia Suurbritannia ja Iirimaa Uhendkuningriigi protektoraai all, riigis viibisid Briti vaed. 1919?1920 toimus Vene kodusojas murrang: bol?evikud haarasid initsiatiivi.

1918. aasta aprillis kehtestati Bakuus Noukogude voim , Rahvakomissaride Noukogu juhtimisel. 1918. aasta mais kuulutati Bakuus Turgi vagede toetusel valja Aserbaid?aani Demokraatlik Vabariik . Luhidalt kaitsesid noort riiki Briti vaed, mille eesmargiks oli kindlustada naftavaljad. 1918. aastal augustis maabusid Bakuus Suurbritannia vaed, kuid juba 15. septembril 1918 olid nad Osmanite ja Aserbaid?aani vagede survel evakueeruma. 1920. aasta mais tungis Aserbaid?aani Punaarmee ja kehtestas bol?evike voimu.

28. mail 1918 loodi Armeenia Demokraatlik Vabariik varem Venemaale kuulunud Ida-Armeenias parast Venemaal 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni . Valitsusjuhid kuulusid Armeenia Revolutsioonilisse Liitu (Da?nakhtsutjun) ja teistesse Armeenia parteidesse, mis aitasid luua uut vabariiki. Armeenia Demokraatlik Vabariik piirnes pohjas Gruusia Demokraatliku Vabariigiga , laanes Osmanite impeeriumiga , lounas Parsiaga ja idas Aserbaid?aani Demokraatliku Vabariigiga . ADV kaotas iseseisvuse 2. detsembril 1920 kui selle vallutasid Mustafa Kemal Ataturgi juhitud Turgi rahvusliku valitsuse ja Noukogude Venemaa vaed .

Valisriikide osalus [ muuda | muuda lahteteksti ]

12. jaanuaril 1917 randusid Vladivostoki reidil Jaapani sojalevad ning dessant kahe rooduga tehti 5. aprillil 1918. 25. aprillil 1918 naasid Jaapani merejalavaelased Jaapani sojalaevadele.

1917. aasta oktoobrirevolutsiooni jarel soovisid Noukogude Venemaad valitsevad bol?evikud Lenini juhtimisel teha separaatrahu Venemaa ja Saksamaa vahel. Labiraakimised algasid Saksamaa vagede poolt soja kaigus okupeeritud Brest-Litovskis ohvitseride kasiinos 19. novembril ( vkj ) 1917 . Parast mitut vaherahu pikendamist jouti lopuks rahu solmimiseni, kuid sakslased andsid 10. veebruaril ( ukj ) 1918 ule esimese ultimaatumi , kus maarasid rahujooneks vagede seisu idarindel (venelaste laanerindel). Sakslastele jaid juba okupeeritud Vainamere saared (ultimaatumi tekstis: Moonsundi arhipelaag ), Riia linn ja rindejoon Lati aladel, kogu Leedu , Valgevene ja Ukraina laaneosad ning Poola . Vene delegatsiooni juht Lev Trotski teatas seepeale, et Venemaa lahkub labiraakimistelt jatkamata soda ja tegemata rahu. Selline avaldus jattis sakslastele vabad kaed edasiseks tegutsemiseks. 11. veebruaril teatasid Saksa Keisririigi vaed vaherahu lopetamisest ja 18. veebruaril 1918 alustasid uuesti sojategevust, mille kaigus vallutasid Baltikumi , Valgevene ja Ukraina , venelaste revolutsioonilisest korratusest haaratud vaed taganesid. Voimu sailitamiseks pidid bol?evikud suurte territoriaalkaotustega leppima, et mitte voimu bol?evike valitsuse kaest anda.

Pohja-Venemaal, Murmanski ja Arhangelski sadamates asusid Esimese maailmasoja ajal Venemaale saadetud sojalise varustuse laod. 1917. aasta 1. martsil Venemaa SFNV soja- ja sojalaevastiku rahvakomissar Lev Trotski andis korralduse Murmanski noukogule vastu votta Laaneliitlaste igasugune abi. Martsis randus Murmanskis esimene Suurbritannia laevastiku ristleja . Murmanski piirkonda ja Murmanski-Moskva raudteed ohustasid Soomes maabunud Saksa vaed ja nende liitlaste Soome valitsuse vaed. Soome kodusojas ( 27. jaanuarist 15. maini 1918 ) oli 3. aprillil 1918 maabunud Hanko sadamasse Saksa sojavaeosa Balti diviisi 9500 sodurit von der Goltzi juhtimisel. 7. aprill 1918 saabus taiendav vaekontingent 2500 meest Loviisas von Brandersteini juhtimisel ning Helsingi sadamasse tulid sojalaevad. 11.? 13. aprillil vallutasid sakslased Helsingi ja juunis oli sojategevus loppenud. Soome kuningaks valiti Hesseni prints Friedrich Karl . Soome vaed puudisd 12. mail 1918 edutult vallutada Pet?enga linna, mida kaitsesid Briti ja Punakaartlaste uhisukused. Alanud Vene kodusojas kuulutas Murmanski Noukogu 30. juunil end enesemaaramisoiguse alusel iseseisvaks ja eraldunud Noukogude Venemaast. Murmanski koalitsiooninoukogu toetas ka Suurbritannia, kelle toel moodustati piirkonnas Briti-Slaavi ja Prantsuse-Slaavi sojavaeosad.

1918. aasta maikuus noudis Saksa pool vastavalt Brest-Litovski rahulepingule Venemaal asuvate Antante ja Laaneliitlaste vaeosade interneerimist . Venemaa Siberi osas asus Esimese maailmasojas Venemaa Keisririigi poolel sodinud T?ehhoskovakkia korpus , keda bol?evike solmitud Brest-Litovski rahulepingu kohaselt ahvardas Austria-Ungarile riigireetmise eest valjaandmine. Mais 1918. aastal vottis T?ehhoskovakkia korpus oma kontrolli alla Siberi raudtee oma teel Ukrainast labi Siberi Vladivostokki , kustkaudu nad kavatsesid lahkuda Prantsusmaale, et jatkata voitlust Saksamaa keisririigi vastu. 1917. aastal oli Venemaalt, labi Vladivostoki lahkunud juba Serbia korpus Balkani rindele .

1918. aastal maabusid Prantsuse dessantvaed 2 diviisiga 18. detsembril Odessas ja 27. detsembril Krimmis . Prantsuse vaed saabusid Odessasse Prantsuse peaministri Georges Clemenceau korraldusel, Venemaa kodusojas ja lahkusid 1919. aasta 5. aprillil Odessast ja 30. aprillil Krimmist.

Sisepoliitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis T?ekaa

Pikemalt artiklis III Vene revolutsioon

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eelnev Venemaa Vabariik	Venemaa Noukogude Vabariik 1917?1918	Jargnev Venemaa Sotsialistlik Foderatiivne Noukogude Vabariik