Vene-Turgi soda (1676?1681)
ehk
Teine Vene-Turgi soda
oli soda
Moskva tsaaririigi
ja
Osmanite riigi
vahel, mille pohjustas osmanite
ekspansionism
17. sajandi teisel poolel.
Parast
Podoolia
piirkonna vallutamist ja laastamist
Poola-Turgi sojas
aastatel 1672?1676 puudis Osmanite valitsus oma
vasalli
(alates 1669. aastast) kasakate hetmani
Petro Doro?enko
toel levitada oma voimu ule kogu
Paremkalda-Ukraina
. Viimase Turgi-meelne poliitika tekitas rahulolematust paljudes
Ukraina
kasakates
, mis viis
Ivan Samoilovot?i
(
Vasakkalda-Ukraina
hetman) valimiseni 1674. aastal kogu Ukraina ainsaks hetmaniks.
Sellele vaatamata hoidis Doro?enko
Dnepri
joe lahedal asuvat tahtsat kasakate linna
T?ohoroni
. Ta manooverdas poliitiliselt
Moskva
ja
Varssavi
vahel ning kasutas
turgi-tatari
armee toetust. Lopuks piirasid Vene ja Ukraina vaed Samoilovit?i ja
Grigori Romodanovski
juhtimisel T?ohoroni ja sundisid Doro?enko 1676. aastal alistuma. T?ohoroni garnisoni jattes taganesid Vene ja Ukraina armeed Dnepri vasakule kaldale.
Moldaavias
ja
Valahhias
tegutsevate Osmanite vagede varustamine oli suur valjakutse, mis noudis hasti organiseeritud logistikat. 60 000 sodurist ja 40 000 hobusest koosnev armee vajas pool miljonit kilogrammi toitu paevas. Osmanite vagedel laks paremini kui venelastel, kuid kulutused sandistasid molemate riigikassad.
Osmanite sultan
Mehmet IV
maaras
Paremkalda-Ukraina
hetmaniks
Juri Hmelnitski
, kes oli tol ajal sultani vang. Juulis 1677 andis sultan oma armeele (45 000 meest) Ibrahim Pa?a juhtimisel korralduse liikuda
T?ohoroni
poole.
30. juulil 1677 saabusid linnuse juurde Turgi eelvaed ja 3. augustil pohivaed. Samoilovit?i ja Grigori Romodanovski armee liitusid 10. augustil ning alles 24. augustil uletasid nad teel T?ohoroni poole
Sula
joe. 26.?27. augustil toimus nende ja Osmanite vagede vaheline kokkuporge, mille kaigus havitati Osmanite eelpostid, mis voimaldas ulejaanud Vene ja Ukraina vagedel suurtukitule katte all jogi uletada. Turklaste katsed esimene uletusuksus jokke tagasi suruda ebaonnestusid. Vene ja Ukraina ratsavagi rundas 28. augustil turgi-tatari armee laagrit ja havitas selle, pohjustades suuri kaotusi. Jargmisel paeval lopetas Ibrahim Pasha
T?ohoroni
piiramise ja taganes kiiruga
Inhuli
joe aarde ja kaugemalegi.
Samoilovit? ja Grigori Romodanovski joudis
T?ohoroni
5. septembril. Osmanite armee oli kaotanud 20 000 meest, Ibrahim vangistati parast
Konstantinoopoli
naasmist ning Krimmi khaan
Selim I Giray
kaotas trooni.
Juulis 1678 piiras suurvesiir
Kara Mustafa Pa?a
armee (umbes 70 000 meest) koos krimmitatari armeega (kuni 50 000 meest)
T?ohoronit
veel kord.
Vene ja kasaka armeed (70 000?80 000) murdsid labi Turgi eelvae kindlustatud positsiooni ja saatsid nad pogenema. Seejarel kindlustasid nad ennast
Tjasmoni
joe vasakul kaldal. Joeuletuskohad havitati, mis muutis turklaste rundamise keeruliseks. Vaed said T?ohoronisse vabalt siseneda, kuid see oli juba umbritsetud hasti varustatud piiramispositsioonidega ja seda pommitati tugevalt; selle kindlustused said tugevasti kannatada. Kui turklased 11. augustil T?ohoroni alllinna tungisid, kaskis Romodanovski tsitadellist lahkuda ja vaed vasakule kaldale tagasi tuua. Vene armee taganes ule Dnepri, luues tagasi neid jalitanud Turgi armee. Hiljem vallutasid turklased
Kanivi
ja kehtestasid Ukraina paremkaldal Juri Hmelnitski voimu, kuid ei runnanud
Kiievit
, kus asusid Vene vaed.
Aastatel 1679?1680 torjusid venelased
krimmitatarlaste
runnakud ja kirjutasid 3. jaanuaril 1681 alla
Baht?isarai rahulepingule
, millega kehtestati Dnepri aarde Vene-Turgi piir.
Baht?isarai lepinguga loppenud soja tulemus on ebaselge. Moned ajaloolased mainivad, et see oli Osmanite voit
samas kui teised ajaloolased vaidab, et see oli Venemaa voit.
Suur osa ajaloolased vaidavad, et soda loppes ilma kindla voitjata.
- Aksan, Virginia H. (1995). "Feeding the Ottoman troops on the Danube, 1768?1774".
War & Society
.
13
(1): 1?14.
DOI
:
10.1179/072924795791200150
.
- Davies, Brian (2006). "Muscovy at war and peace". Perrie, Maureen (toim).
The Cambridge History of Russia From Early Rus to 1689
. Kd 1. Cambridge University Press.
- Davies, Brian (2007).
Warfare, State and Society on the Black Sea Steppe, 1500?1700
. Routledge.
ISBN
978-0-203-96176-6
.
- Davies, Brian (2013).
Empire and Military Revolution in Eastern Europe: Russia's Turkish Wars in the Eighteenth Century
. Bloomsbury Academic.
- Kollmann, Nancy Shields (2017).
The Russia Empire, 1450-1801
. Oxford University Press.
- Lewitter, Lucjan Ryszard. "The Russo-Polish Treaty of 1686 and Its Antecedents."
Polish Review
(1964): 5-29
online
.
- Murphey, Rhoads (1999).
Ottoman Warfare, 1500-1700
. Taylor & Francis.
- Paxton, John; Traynor, John (2004).
Leaders of Russia and the Soviet Union
. Taylor & Francis Books Inc.
- Stone, David R.
(2006).
A Military History of Russia: From Ivan the Terrible to the War in Chechnya
. Greenwood Publishing.
- Яфарова, Мадина (2017).
Русско-Османское противостояние в 1677-1681 гг. // Диссертация на соискание ученой степени кандидата исторических наук
(PDF)
(vene). Moscow: Федеральное государственное бюджетное образовательное учреждение высшего образования ≪Московский государственный университет имени М. В. Ломоносова≫.