Vene-Turgi soda (1676?1681) Teine Vene-Turgi soda
Osa Vene-Turgi sodadest
T?ohoron 1663. aasta kaartil
Toimumisaeg	1768 ? 1774
Toimumiskoht	T?ohoron , Paremkalda-Ukraina
Tulemus	ebaselge, Baht?isarai leping
Osalised
Juri Hmelnitski hetmanaat Krimmi khaaniriik Osmanite impeerium Moskva riik Ivan Samoilovot?i hetmanaat
Vaejuhid voi liidrid
Suurvesiir Kara Mustafa Pa?a Hetman Juri Hmelnitski Hetman Petro Doro?enko Krimmi khaan Selim I Giray Grigori Romodanovski Hetman Ivan Samoilovot?
Joudude suurus
120 000 - 130 000 70 000 - 80 000 11 700 T?ohoroni garnison
Kaotused
12 000 - 20 000 3290 surnut ja 5430 haavatut Romodanovski uksustes Samoilovot?i uksustes umbes sama palju

Vene-Turgi soda (1676?1681) ehk Teine Vene-Turgi soda oli soda Moskva tsaaririigi ja Osmanite riigi vahel, mille pohjustas osmanite ekspansionism 17. sajandi teisel poolel.

Preluud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Podoolia piirkonna vallutamist ja laastamist Poola-Turgi sojas aastatel 1672?1676 puudis Osmanite valitsus oma vasalli (alates 1669. aastast) kasakate hetmani Petro Doro?enko toel levitada oma voimu ule kogu Paremkalda-Ukraina . Viimase Turgi-meelne poliitika tekitas rahulolematust paljudes Ukraina kasakates , mis viis Ivan Samoilovot?i ( Vasakkalda-Ukraina hetman) valimiseni 1674. aastal kogu Ukraina ainsaks hetmaniks.

Sellele vaatamata hoidis Doro?enko Dnepri joe lahedal asuvat tahtsat kasakate linna T?ohoroni . Ta manooverdas poliitiliselt Moskva ja Varssavi vahel ning kasutas turgi-tatari armee toetust. Lopuks piirasid Vene ja Ukraina vaed Samoilovit?i ja Grigori Romodanovski juhtimisel T?ohoroni ja sundisid Doro?enko 1676. aastal alistuma. T?ohoroni garnisoni jattes taganesid Vene ja Ukraina armeed Dnepri vasakule kaldale.

Moldaavias ja Valahhias tegutsevate Osmanite vagede varustamine oli suur valjakutse, mis noudis hasti organiseeritud logistikat. 60 000 sodurist ja 40 000 hobusest koosnev armee vajas pool miljonit kilogrammi toitu paevas. Osmanite vagedel laks paremini kui venelastel, kuid kulutused sandistasid molemate riigikassad. ^[1]

1677. aasta sojakaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Osmanite sultan Mehmet IV maaras Paremkalda-Ukraina hetmaniks Juri Hmelnitski , kes oli tol ajal sultani vang. Juulis 1677 andis sultan oma armeele (45 000 meest) Ibrahim Pa?a juhtimisel korralduse liikuda T?ohoroni poole. ^[2] 30. juulil 1677 saabusid linnuse juurde Turgi eelvaed ja 3. augustil pohivaed. Samoilovit?i ja Grigori Romodanovski armee liitusid 10. augustil ning alles 24. augustil uletasid nad teel T?ohoroni poole Sula joe. 26.?27. augustil toimus nende ja Osmanite vagede vaheline kokkuporge, mille kaigus havitati Osmanite eelpostid, mis voimaldas ulejaanud Vene ja Ukraina vagedel suurtukitule katte all jogi uletada. Turklaste katsed esimene uletusuksus jokke tagasi suruda ebaonnestusid. Vene ja Ukraina ratsavagi rundas 28. augustil turgi-tatari armee laagrit ja havitas selle, pohjustades suuri kaotusi. Jargmisel paeval lopetas Ibrahim Pasha T?ohoroni piiramise ja taganes kiiruga Inhuli joe aarde ja kaugemalegi. ^[3] Samoilovit? ja Grigori Romodanovski joudis T?ohoroni 5. septembril. Osmanite armee oli kaotanud 20 000 meest, Ibrahim vangistati parast Konstantinoopoli naasmist ning Krimmi khaan Selim I Giray kaotas trooni. ^{[4] [5]}

1678. aasta sojakaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Juulis 1678 piiras suurvesiir Kara Mustafa Pa?a armee (umbes 70 000 meest) koos krimmitatari armeega (kuni 50 000 meest) T?ohoronit veel kord. ^[4] Vene ja kasaka armeed (70 000?80 000) murdsid labi Turgi eelvae kindlustatud positsiooni ja saatsid nad pogenema. Seejarel kindlustasid nad ennast Tjasmoni joe vasakul kaldal. Joeuletuskohad havitati, mis muutis turklaste rundamise keeruliseks. Vaed said T?ohoronisse vabalt siseneda, kuid see oli juba umbritsetud hasti varustatud piiramispositsioonidega ja seda pommitati tugevalt; selle kindlustused said tugevasti kannatada. Kui turklased 11. augustil T?ohoroni alllinna tungisid, kaskis Romodanovski tsitadellist lahkuda ja vaed vasakule kaldale tagasi tuua. Vene armee taganes ule Dnepri, luues tagasi neid jalitanud Turgi armee. Hiljem vallutasid turklased Kanivi ja kehtestasid Ukraina paremkaldal Juri Hmelnitski voimu, kuid ei runnanud Kiievit , kus asusid Vene vaed. ^[6]

Aastatel 1679?1680 torjusid venelased krimmitatarlaste runnakud ja kirjutasid 3. jaanuaril 1681 alla Baht?isarai rahulepingule , millega kehtestati Dnepri aarde Vene-Turgi piir. ^[7]

Soja tulemus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Baht?isarai lepinguga loppenud soja tulemus on ebaselge. Moned ajaloolased mainivad, et see oli Osmanite voit ^{[8] [9]} samas kui teised ajaloolased vaidab, et see oli Venemaa voit. ^[10] Suur osa ajaloolased vaidavad, et soda loppes ilma kindla voitjata. ^{[11] [12] [9]}

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Bibliograafia [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Aksan, Virginia H. (1995). "Feeding the Ottoman troops on the Danube, 1768?1774". War & Society . 13 (1): 1?14. DOI : 10.1179/072924795791200150 .
• Davies, Brian (2006). "Muscovy at war and peace". Perrie, Maureen (toim). The Cambridge History of Russia From Early Rus to 1689 . Kd 1. Cambridge University Press.
• Davies, Brian (2007). Warfare, State and Society on the Black Sea Steppe, 1500?1700 . Routledge. ISBN   978-0-203-96176-6 .
• Davies, Brian (2013). Empire and Military Revolution in Eastern Europe: Russia's Turkish Wars in the Eighteenth Century . Bloomsbury Academic.
• Kollmann, Nancy Shields (2017). The Russia Empire, 1450-1801 . Oxford University Press.
• Lewitter, Lucjan Ryszard. "The Russo-Polish Treaty of 1686 and Its Antecedents." Polish Review (1964): 5-29 online .
• Murphey, Rhoads (1999). Ottoman Warfare, 1500-1700 . Taylor & Francis.
• Paxton, John; Traynor, John (2004). Leaders of Russia and the Soviet Union . Taylor & Francis Books Inc.
• Stone, David R. (2006). A Military History of Russia: From Ivan the Terrible to the War in Chechnya . Greenwood Publishing.
• Яфарова, Мадина (2017). Русско-Османское противостояние в 1677-1681 гг. // Диссертация на соискание ученой степени кандидата исторических наук (PDF) (vene). Moscow: Федеральное государственное бюджетное образовательное учреждение высшего образования ≪Московский государственный университет имени М. В. Ломоносова≫.