See artikkel vajab toimetamist . (Marts 2024) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Varro Vooglaid (sundinud 13. septembril 1980 ) ^[1] on eesti jurist , uhiskonnategelane ja poliitik , XV Riigikogu liige.

Ta on uks Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) rajajatest ja selle juhatuse esimees aastast 2011 ning kooseluseadusevastase kampaania uks eestvedajaid. Vooglaid on aastast 2015 ka SAPTK uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv uks asutajatest, tegevtoimetaja ja kolumnist. ^[2]

Teeb paevakajalisi teemasid kasitlevaid otsesaateid oma YouTube kanalil "vabadusevalvel" ja tema saadet "2023. aasta kokkuvote ehk tagasivaade minu senisele ajale riigikogus" on vaadatud ule 10 000 korra. ^[3]

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vooglaid omandas 2003 . aastal bakalaureusekraadi Tartu Ulikooli oigusteaduskonnas. ^[4] Seejarel oppis ta Helsingi Ulikooli oigusteaduskonnas, kus sai 2004. aastal magistrikraadi ja opib edasi doktorioppes. ^[5]

Vooglaid oli 2004?2007 Tartu Ulikooli oigusteaduskonna Avaliku oiguse instituudi rahvusvahelise oiguse erakorraline assistent. 2007?2011 tootas ta Helsingi Ulikoolis Erik Castreni nimelises rahvusvahelise oiguse ja inimoiguste instituudis Globaalhalduse uuringute tippkeskuses teadurina. ^[6]

2011. aasta detsembrist kuni 2015. aasta detsembrini oli Vooglaid Tartu Ulikooli oigusteaduskonna Avaliku oiguse instituudis vordleva oigusteaduse lektor ja taas samal kohal 2016. aasta jaanuarist kuni 2017. aasta detsembrini. ^[6]

Poliitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vooglaidu on koos Markus Jarviga kutsutud astuma Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda , kuid molemad keeldusid. ^[7]

8. novembril 2022 teatasid Varro Vooglaid ja Markus Jarvi, et nad kandideerivad 2023. aasta Riigikogu valimistel parteituna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas Riigikokku. ^[8] Vooglaid kandideeris valimisringkonnas nr 1 ( Tallinna Haabersti , Pohja-Tallinna ja Kristiine linnaosa ). Ta kogus 2518 haalt ja osutus Riigikokku valituks. ^[9]

Tahelepanu on palvinud Vooglaiu aktiivne sotsiaalmeedia kasutus, kus tema peamiseks sonumilevitamise platvormiks on Facebook . ^[10] 2018. aastal sai ta Facebookist kuuajase blokeeringu vihakone parast. ^[11]

Skandaalid ja meediakajastused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Satiirisaade [ muuda | muuda lahteteksti ]

2018. aastal poordus Varro Vooglaid Eesti Rahvusringhaalingu vastu kohtusse seoses satiirisaates "Ongi Koik" kolanud vaitega, et ta on "heteromees, kes motleb geiseksile kolm korda rohkem kui tavaline homoseksuaal". Vooglaiu sonul oli tegemist toele mittevastava faktivaitega, mis teotab tema au ning noudis ERR-lt vaite umberlukkamist ja kahjutasuks 5000 eurot. Enne kohtusse poordumist oli ta soovinud ERR-ilt avalikku vabandamist, kuid ERR-i seisukoht oli, et "Ongi koik" puhul on tegemist satiirisaatega, kus esitatavat ei saa kasitleda faktivaidetena. ^{[12] [13]} Kohus jattis Vooglaiu hagi ERR-i vastu rahuldamata, sest leidis, et keskmine moistlik televaataja tolgendas oeldut satiirina, mitte faktivaitena. ^[14]

Kohtuvaidluse voit Florian Marcus Hartlebi ule [ muuda | muuda lahteteksti ]

Harju maakohus jattis taies ulatuses rahuldamata sakslasest politoloogi Florian Marcus Hartlebi poolt Varro Vooglaiu, Markus Jarvi ning Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) vastu esitatud hagi ebaoigete andmete umberlukkamiseks ja kahju huvitamiseks. ^[15]

Politsei rundamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Varro Vooglaid kutsus enda korraldatud vaktsiinivastaste meeleavaldustel 2021. aasta oktoobris rahvast ules massilisele kodanikuallumatusele . Kui 3. veebruaril 2022 rundas publik uhe Vooglaiu korraldatud meeleavaldusel korda valvanud politseid , siis seostati seda ajakirjanduses tema varasema uleskutsega. ^{[16] [17] [18]}

Lipp Pika Hermanni tornis [ muuda | muuda lahteteksti ]

15. veebruaril 2022 avaldatud Objektiivi vestlussaates "Fookuses" tegid Varro Vooglaid ja Markus Jarvi Eesti valitsusele palju etteheiteid, eriti kehtestatud koroonakorra suhtes, mida nad pidasid vaga tosiseks inimeste oiguste rikkumiseks. Sellele jargnes Markus Jarvi kusimus: "Kui Putin tuleb, siis tekib hea testikusimus koigile: kui palju olete te valmis sellise riigi eest enda verd valama? Kuidas teil on, kodanikud?" Vooglaid vastas: "Mina olen seda varem ka oelnud ja ma ei habene uuesti oelda, et kui Venemaa tegutseks sellisel viisil, et tagaks inimestele pariselt pohiseaduslikud oigused, ei teostaks vaktsiinisundi, ei teostaks apartheidi, jataks inimestele voimaluse elada ja kasvatada oma lapsi vastavalt oma veendumustele, ei hakkaks ahvardama sind vangistusega, ei tahaks sind relvituks teha, ei tahaks su vanemlikke oigusi piirata, ei tahaks sinu lapsi sinu selja taga sustida ? siis tekiks vaga kiiresti vaga tosine kusimus: "Ma ei tea, mina tahan loppude lopuks elada normaalset elu. Nimetage seda Eesti Vabariigiks voi Eestimaa kubermanguks voi millekski muuks. Kes iganes tagab inimestele voimaluse siin normaalselt elada, selle poole inimesed siis hoiavad. Sa ei saa loputult mingi emotsionaalse argumendiga, et meil peab siin tornis olema sinimustvalge, mis siis, et selle sinimustvalge all sa tegeled inimeste ahistamise ja kiusamisega ja mahasurumisega"." ^{[19] [20]}

Seda valjautlemist on meedias monikord tolgendatud nii, et Vooglaiu jaoks pole tahtis, kas Eesti on vabariik voi kubermang ja kas Pika Hermanni tornis lehvib Eesti lipp voi mitte. ^[21] See toi kaasa laialdase kriitika, ning tema seisukoha moistis hukka teiste seas peaminister Kaja Kallas ^[22] ja endine Riigikogu esimees Henn Polluaas . ^{[23] [24]} Parast seda lopetas Postimees saate "Vooglaid ja Lobjakas" edastamise. ^{[25] [26]}

Kohtuvaidlus Kaja Kallasega [ muuda | muuda lahteteksti ]

SAPTK ja Vooglaid nouavad kohtus peaminister Kaja Kallaselt (RE) ebaoigete andmete umberlukkamist, kahju tekitava kaitumise lopetamist ja mittevaralise kahju huvitamist. Vooglaiu teatel esitati hagi Harju maakohtusse Kallase veebruarikuise postituse tottu Facebookis, kus peaminister viitas, et Vooglaid on oma tegevusega runnanud Eesti iseseisvust, tema meeleavaldusel runnati ka Eesti politseid ning et muu hulgas on meeleavalduse korraldajad runnanud arste, teadlasi ja meditsiinitootajaid.Vastuses Vooglaiule teatas peaministri buroo, et konealust postitust ei muudeta. ^[27]

Ukraina abistamine ja Eesti-Vene suhted [ muuda | muuda lahteteksti ]

Meedia tahelepanu palvinud ka Vooglaiu uleskutsed parandada Eesti-Venemaa suhteid. ^[28] Naiteks parast Vooglaiu liitumist EKRE valimisnimekirjaga 2023. aasta Riigikogu valimistel on ta valjendanud oma sotsiaalmeediapostitustes vajadust liikuda Venemaaga suhete parandamise suunas, kritiseerinud Eesti julgeolekupoliitikat ja Ukrainale relvaabi andmist. EKRE esimees Martin Helme vaitis ERRile antud intervjuus, et ei moista avalikkuses tekkinud poleemikat ning jagab suuresti Vooglaiu kriitikat Eesti valitsuse suhtes. Kull kinnitas ta, et Vooglaid ei esinda EKRE ametlikku julgeolekupoliitikat. ^[29] Kaitsevae juhataja kindral Martin Herem nimetas aga ka Helme esitatud vaiteid Eesti kaitsevoime kohta valedel pohinevaks laimuks. ^[30]

Vooglaid laks koroonatoendi parast valitsuse vastu kohtusse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Varro Vooglaid poordus eraisikuna valitsuse vastu kohtusse vaidlustades koroonatoendi kusimise eeltingimusena pohiseaduslike oiguste realiseerimisel. Ta vaitis, et: "nn vaktsineerimise kaudu saadud nakkusohutustoend ei toenda tegelikult isikute nakkusohutust ja seega ei taida see eesmarki, millest lahtudes on see piirangute osana kasutusele voetud". ^[31]

Ajakirjaniku verbaalne rundamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

17. veebruaril 2022 korraldas Vooglaid oma iganadalast meeleavaldust koroonavaktsiinide vastu. Vooglaid avaldas vaenu meedia suhtes, ning toi eraldi valja enda ees seisnud Postimehe ajakirjaniku Sander Punamae . Vooglaid kaskis ajakirjanikul urituselt lahkuda ja seejarel hakkas Vooglaiu juttu kuulama kogunenud rahvas karjuma "valja, valja" ja "kao minema siit!". Politsei alustas menetlust Varro Vooglaiu suhtes karistusseadustiku paragrahvi jargi, mis kasitleb avaliku koosoleku pidamise nouete rikkumist. ^[32] Talle maarati selle teo eest trahv 320 eurot, ^[33] kuna ta ei taganud korraldajana avaliku koosoleku rahumeelset toimumist. ^[34] Vooglaid vaidlustas otsuse Harju maakohtus. Kohus otsustas trahvi tuhistada ja vaarteomenetluse lopetada otstarbekuse kaalutlusel. ^[35] Kohus voib lopetada vaarteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku suu on vaike ja vaarteomenetluse jatkamiseks puudub avalik menetlushuvi. ^{[35] [36]} Varro Vooglaiu enda sonul tuvastas kohus, et Politsei- ja Piirivalveamet olevat kaitunud teda vaarteos suudi moistes seadusevastaselt. Politsei Vooglaiu vaitega ei noustunud. ^[35]

Eesti Meediaettevotete Liit moistis ajakirjaniku verbaalse rundamise hukka. ^[37]

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ta on Ulo Vooglaiu ja Kersti Nigeseni poeg. ^[38] Ta on katoliiklane, abielus ja tal on kaheksa last. ^[39]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Superlevitaja: Varro Vooglaid vottis kasutusele oma isa kirjeldatud demagoogiavotted" Eesti Paevaleht, 17. aprill 2021
• "Varro Vooglaid on valmis aktsepteerima Venemaa okupatsiooni: ei saa loputult vaita emotsionaalse argumendiga, et tornis peab olema sinimustvalge" Delfi, 16. veebruar 2022