Valter Klein
(pseudonuum
Karl Roobas
;
9. marts
1892
Tartu
?
3. marts
1925
Tallinn
(Noukogude Liidu saatkond)
[
viide?
]
) oli
Eesti
kommunist.
Valter Klein sundis 1892. aastal Tartus toolisperekonnas, aastatel 1910?1913 oppis Tartus maalrite koolis, misjarel tootas maalrina Soomes ja Petrogradi miinitehases.
Esimese maailmasoja
ajal liitus poliitilise tegevusega,
1917
. aastal astus ta
VSDT(b)P
-sse ning sodis
Vene kodusojas
Punaarmees
1919. aastani.
Parast Vene kodusoda tootas Vene-Eesti-Lati piiri komissarina ja seejarel Petrogradi eestlaste-kommunistide too
artelli
juhatuse esimehena. V. Klein tegi kaastood Petrogradis ilmunud ajalehele
Edasi
ja oli ajakirja
Oras
uks asutajaid.
[
viide?
]
1923
. aastal suunati V. Klein Eestisse illegaalsele poliitilisele agitatsioonitoole, 1. detsembrist
1924
sai temast Eestimaa sojakomitee esimees ning vottis osa 1924. aastal toimunud riigipoordekatsest. Ta kuulus riigipoorde pea
staapi
, olles maaratud
soja-revolutsioonikomitee
esimeheks massu edu korral, sai
1. detsembri riigipoordekatse
ajal sai haavata. Detsembrimassust osavotnu, kommunist
Johannes Mand
(1890 Oudova ? 1961) riigiarhiivis hoitavate malestuste jargi joudis ta ulestousu labikukkumise jarel parast seiklusi ja oiseid rannakuid lopuks Tartumaalt pealinna, ning suundus Pikale tanavale saatkonna ukse juurde ning sisenes.
Johannes Mand on meenutanud, et Vene saatkonda pogenenud kommunistid said endile seal varjupaigaks kutteruumi keldri.
[
viide?
]
Dokumendi jargi suri Klein seal keldris kopsupoletikku ning tema surnukeha valmistas teistele pogenikele peavalu ? mida sellega ette votta? Lopuks maeti lahkunu samasse keldri poranda alla.
