Vahur Afanasjev
(kodanikunimi
Vahur Laanoja
;
24. august
1979
Tartu
?
10. mai
2021
)
[1]
oli
eesti
kirjanik
,
helilooja
ja filmimees.
Vahur Afanasjev sundis Tartus. Ta oppis 1986?1995
Tartu 10. Keskkoolis
, 1995?1998
Tartu 12. Keskkoolis
, 1998?2004
Tartu Ulikoolis
, lopetades 2002
rahvamajanduse
eriala
bakalaureuseusekraadiga
.
Magistriope
meedia
ja
kommunikatsiooni
alal jai lopetamata.
Aastast 1998 oli ta
Tartu Noorte Autorite Koondise
(NAK) liige, aastast 2006
Eesti Kirjanike Liidu
liige. Ta on tootanud
ajakirjaniku
,
meediaanaluutiku
,
loovkirjutaja
(
copywriter
),
reklaamiagentuuri
loovjuhi
ja
suhtekorraldajana
.
Ta elas ja tootas 2005?2010
Belgias
. Sellest perioodist koneleb ka raamat "Minu Brussel".
Vahur oli abielus ja tal on uks tutar.
Afanasjev alustas kirjutamist 1995
luuletuste
ja laulusonadega.
1997
?98 avaldas ta kolm
samizdat
-kogu
PipraFit Projektis
koos Arstionuga (
Priit Salumaa
)
pseudonuumi
DJ Jumal all.
Esimesena avaldas tema teoseid ajakiri
Vikerkaar
(1998). Ta on avaldanud
luulekogu
"Kandiline maailm" (
2000
),
jutukogu
"Kanepi kirik" (2002), luulekogu "Kaantega viin" (2004),
romaani
"
Kastraat Ontariost
" (
2005
), luulekogu "Katedraal Emajoes" (2006),
jutustuse
"Kaadrid otsustavad" (
2007
), romaani "Kosmos" (
2008
), aimeraamatu "Minu Brussel" (
2011
), luulekogud "Eesti vaarao" (2013), "Kuidas peab elama" (2014), "Tunsamae tigu" (2015) ja "Hobehundi laulud" (2020) ning romaani "Oitsengu aarel" (2020). Tema kuulsaim teos, "Serafima ja Bogdan, ilmus 2017. Postuumselt ilmusid tema viimane originaalluulekogu "Tuulevaiksed aastad" (2021)
[2]
ja viimane romaan "Rail Baltic ehk kelmitants vanaisa sarvedega" (2022)
[3]
.
Luulekogu "Katedraal Emajoes" nimetati 2006. aasta
Kultuurkapitali
aastapreemia kandidaadiks luule kategoorias. Kandidaate oli 6 ja ta ei voitnud seda auhinda.
[4]
Raamatu "Minu Brussel" tunnustas Go Reisiajakiri teda 2011. aasta parima reisikirjaniku nimetusega, preemia laks jagamisele
Peeter Sauteriga
.
[5]
Luulekogu "Tunsamae tigu" palvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015. aasta luuleauhinna.
[6]
Kasikirjaga "
Serafima ja Bogdan
" saavutas ta 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivoistlusel esikoha.
[7]
Sama teos palvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia,
[8]
Virumaa kirjandusauhinna ja Balti Assamblee kirjandusauhinna
[9]
. Romaan ilmus eesti keeles 2017. aastal ja vene keeles 2019. aastal. Oodata on tolkeid poola, leedu ja inglise keelde. Tartu Uus Teater adapteeris teose lavastuseks "Serafima+Bogdan", mida mangiti 2021 ja 2022 suvel Kolkja kulas Peipsiaare vallas.
[10]
Afanasjev ei joudnud kahjuks teatrietendust naha, kuid oli kursis selle arendamisega ja osales esimesel lugemisel.
[11]
Oodata on ka teosel pohinevat filmi,
[12]
mille algse stsenaariumi arendamisel osales romaani autor ka ise.
[13]
Tartu linnakirjanikuna avaldas ta muu hulgas Tartu Postimehes kolumnisarja Tartu linnaosadest. Sari kandis pealkirja "Kuidas taluda Tartut" ning iga lugu kaunistas Artur Kuusi illustratsioon
[14]
Sari ilmus ka samanimelise kogumiku kujul 2023. aastal.
[15]
Postuumselt ilmunud luulekogu "Tuulevaiksed aastad" nomineeriti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastaauhinnale.
[16]
Vahur Afanasjev on ka teadaolevalt ainus eesti kirjanik, kes on uhe teose vormistanud Vikipeedia artikli vormis. See ilmus nii ajalehes
Eesti Ekspress
[17]
kui ka kodulehel Ekspress.ee.
[18]
Afanasjev viljeles
arvutimuusikat
(
projekt
tra_art),
eklektilist kitarrirokki
,
bluusi
ja
kantrit
(projekt Kurluk Ulica) ning
eksperimentaal-populaarset helikunsti
(projekt Kannibal Elektor). Projektil tra_art ilmus
CD
koos
raamatuga
"Katedraal Emajoes".
Afanasjev kuulus
Eesti Autorite Uhingusse
. Ta on teinud laulusonu
Orelipoisile
,
Skriimsilmale
ja
Paris Annyle
. Afanasjev on osalenud mitmete projektidega Tartu kirjandusfestivali Prima Vista korraldataval "Laulvate kirjanike" kontserdil. Seejuures on tema laulud ka CD plaatidel "Laulvad kirjanikud"
[19]
ja "Lutsuvad kivid - kirjanikud muusikas"
[20]
. Samuti on ta lindistanud sooloprojektina enda laule ja avaldanud neid Youtube keskkonnas: "
Hetk
",
"Sademed"
.
Aastast 2006 tegeles Afanasjev
filmikunstiga
. Ta on loonud luhikesi
eksperimentaalfilme
ning kasutanud
filmi
loomiseks
fotosid
ja
Microsoft Powerpointi
tarkvara. Valminud on eksperimentaalne ja
autobiograafiline
dokumentaalfilm
"Teekond unelma loppu" (2008), mis jaadvustab muuhulgas Tartu Noorte Autorite Koondise tegemisi, ning dokumentaalfilm "Rong Way" (2009), mis raagib
rongisoidust
Brusselist
Tallinna.