See artikkel vajab toimetamist . Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Vabaturumajandus tahendab kaupade ja teenuste hinna maaramist noudluse-pakkumise vahekorrast tuleneva hinnamehhanismi toimel. Vabaturumajanduse arengusse ei sekku riigiburokraatia oma plaanimajanduslike projektide ja seadusandlike piirangutega ning selle arengut ei suuna finantsoligarhia pankade volaraha emissiooni kaudu. ^[1]

Vabaturumajanduse mudeli tunnuseks on suur konkurents, labipaistev turg ja oiglased hinnad. Oiglased hinnad tulenevad valikuvabadusest, s.t igauhel on vabadus otsustada, kus, kellega, millises keskkonnas ja millistel tingimustel ta tehingu sooritab. Turu labipaistvuse kindlustab teabe saadavus, mis suunab noudluse-pakkumise vahekorda ning tagab hinnamehhanismi toimivuse ja majanduse ratsionaalse arengu. See omakorda paneb aluse kiirele tehnilisele ja uhiskondlikule arengule, mis ilmneb uleuldises rikkuse kasvus.

Turumajandus pohineb spontaansel tegevusel, loomuoigusel , erainitsiatiivil, eraomandusel ja hinnamehhanismil. Turumajanduse liikumapanevaks jouks on eneseteostuse vajadus ja omakasu taotlemine. Juba Adam Smith markis, et ohtusook jaab saamata, kui loodetakse loomakasvataja, lihuniku ja koka altruistlikule heategevusele. Nad pakuvad oma tooteid vaid siis, kui saavad selle eest tasu, mis katab nende tootmiskulud ja ohutab enesearmastusest tulenevat soovi pakkuda veelgi paremat. ^[2]

Turumajanduse sees eristub vabaturumajanduse mudel kapitalistliku voi sotsiaalse turumajanduse mudelist sellega, et selles puutakse leida tasakaalu utilitarismi ja moraali nouete vahel.

Vaba turu nouded on taidetud kui:

• S eal osaleb nii suur hulk ostjaid ja muujaid, et keegi neist ei saa mojutada tehingu hindu omakasu suurendamise eesmargil voi piirata soovijate voimalusi sooritada tehinguid oma huvidest lahtudes.
• Info turul pakutavatest kaupadest, noudlusest ja juba toimunud tehingutest on koigile vordselt kattesaadav.
• Kellegi turule sisenemist ja sellest valjumist ei piirata oiguslike aktide ja rahaliste nouetega.
• Igal turuosalisel on vabadus teha koostood lahtudes vastastikuse kasu pohimottest.
• Igauks valib tehingu labiviimiseks enesele sobiva tegevuskoha (turuplats, kauplus, internet, bors voi oksjon) ja vaartuskandja ( raha ).

Nii Adam Smith kui ka Friedrich von Hayek rohutasid oma toodes korduvalt, et vaid turu ?nahtamatu kasi“ tagab uhiskondlike ressursside optimaalse jagunemise ja tagab, et antud riigis olemasolevad ressursid (s.h inimeste loovus) saavad maksimaalsel voimalikul maaral ara kasutatud. ^[3]

Vabaturumajanduse toimivus pikemaajalises plaanis soltub selles osalevate isikute silmaringist, voimest ja valmidusest hinnata majandustehingute pikemaajalisi mojusid keskkonnale , uhiskonna jatkusuutlikkusele ja riigi konkurentsivoimele.

Vabaturumajanduse osad olid tuvastatavad angloameerika kultuuriruumis ja modernsetes riikides 19. sajandi lopus, kuid need on kadusid maailmasodade kaigus ja sellele jargneva perioodil, mil domineerivaks sai kapitalistlik majandusmudel.

Vabaturumajanduse elemendid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Neutraalne rahasusteem . Kuna vabaturumajandus tahendab majanduskeskkonda, milles valiste moonutavate tegurite moju on viidud miinimumini, siis peab ka selle rahandussusteem olema neutraalne. 21. sajandil on sellele vastava vabaraha noue saavutatav digiraha ja mobiilmaksete susteemi voi siis detsentraliseeritud plokiahelatel pohineva kruptoraha rakendustega. Selline raha tekib tehingu kaigus osapoolte kokkuleppest ja ostu-muugi tehingus ning kaob jargmises sellises tehingus. Vabaraha ei ole manipuleeritav, selle emiteerimise oigus ei ole pankade eesoigus, selle kasutamine ei mojuta majanduse arengut (s.t ei tekita majandusbuume ja likviidsuskriise) ja selle vaartus ajas ei muutu, sest ta on vaid arvestusuhik. Seda raha saab koguda ja kasutada investeeringuteks, kuid selle arvelt ei saa omandada teiste too vilju ja rikastuda ebaoiglaselt.

Turu labipaistvus : Inimene saab teha enda jaoks parima valiku vaid siis, kui turg on labipaistev ja otsuse langetamiseks vajalik teave on koigile vordselt kattesaadav. See tahendab, et nii isikute vahelisi tehinguid kui ka turumajanduslikku keskkonda mojutavad otsused ning nende taustainfo on avalik. IV industriaalne revolutsioon , mis digiteerib kogu keskkonna, loob olukorra, milles igast tegevusest jaab jalg ? seega muutub ka uha raskemaks senine olulise info salastamise praktika, mida pohjendatakse nii arisaladuse voi isikupuutumatuse kaitse voi riigi julgeoleku kindlustamise vajadusega.

Vaba turg ja oiglased hinnad . Turg on vaba ja hinnad on oiglased , kui nii muujatel kui ka ostajatel on valikuvabadus ning igauks otsustab ise: millises keskkonnas, millise hinna ja kvaliteediga ning millise tootja kaupa ta tahab osta. Muujate ja ostjate vahel pusib tasakaal ning keegi ei saa dikteerida vastaspoolele oma noudeid, kui turul tegutseb palju vaikeettevotteid voi uksteist tasakaalustavad suurettevotted, naiteks muugiturgu valitsevad oligopolid voi monopolid ning nende vastas on tarbijate uhistud . Vabaturumajanduses saadakse tulu vaid too viljade muugist ning ettevotlusest teenitud kasumist, passiivsed kapitalitulud ja riiklikud abirahad ei kuulu vabaturumajandusse.

Efektiivne konkurents . Turumajandus on efektiivne ja tagab tarbijatele parimad kaubad soodsaima hinnaga, kui sellesse ei sekkuta valjastpoolt (kapitali omanikud ja riigiburokraatia) ning selles toimuvaid protsesse ei moonutata turuvaliste vahenditega ( tolli- ja maksupoliitika , riiklikud dotatsioonid jms). Vabaturumajanduse tunnuseks on, et tootmisvahendid on eraomanduses ning vaid turg maarab, millises koguses midagi toodetakse ja tarbitakse.

Ebavordsuse tase pusib stabiilsena . Vabaturumajanduses pusib varanduslik ebavordsus kui see ei suvene ning isikuliselt on pidevalt muutuses, sest uute materjalide laiutamine ja kasutuselevott, tehnoloogilised innovatsioonid ja organisatsioonilised umberkorraldused muudavad pidevalt turul pakutavate toodete valikut ning nende hinna/kvaliteedi suhet. Ja see omakorda muudab tulu jagunemist ja majandustegevusest saadava kasumi jaotust turuosaliste vahel. Kuigi tarbija saab uha paremaid tooteid uha odavama hinnaga, siis ettevotjate jaoks tahendab see uhtede tousu ja teiste langust ning see protsess ei peatu seni, kuni vabaturumajandus pusib.

Riikliku institutsiooni roll . Vabaturumajanduses on riikliku institutsiooni roll oluline, sest ta peab tagama turvalisuse avalikus ruumis, kindlustama koigile vordse ligipaasu turule, kehtestama selleks vajaliku oiguskorra (esmajoones omandi- ja lepinguoiguse valdkonnas) ja ohjeldama neid, kes ei allu sellele. Riikliku institutsiooni ulesandeks on samuti ettevotjate huvide kaitsmine valisriikides ning oma territooriumi kaitsmine valjast tuleva agressiooni eest. Siseriiklikult tegeleb riigiburokraatia ka isikuvastaste kuritegude uurimise ja suudlaste valjaselgitamise ning tekitatud kahju huvitamise korraldamisega. See, kuidas nimetatud ulesande taitmine kindlustatakse soltub vabaduse kontseptsioonist.

Vabaturumajanduse norkuseks on reeglina suutmatus finantseerida fundamentaaluuringuid teaduses ning investeerida suurtesse infrastruktuuri rajatistesse, mille tasuvusaeg on vaga pikk voi koguni kusitav. See suutmatus tuleneb valitsevate suurettevotete puudumisest voi siis nende muutlikust turupositsioonist ning riikliku institutsiooni vaesusest, sest viimase ulesanded piirduvad vaid valtimatute ulesannete taitmisega (nn oovahi riik , mille puhul maksukoormus on u. 10-15%). ^{[4] [5] [6]}

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Anarhism
• Anarhoindividualism
• Anarhokapitalism
• Anarhosundikalism
• Heaolukapitalism
• Individualism
• Kasiinokapitalism
• Klassikaline liberalism
• Laissez-faire
• Liberalism
• Libertarism
• Majandusvabadus
• Mutualism (majanduses)
• Ordoliberalism
• Neoliberalism
• Poliitiline vabadus
• Riigikapitalism
• Sotsiaaldarvinism
• Sotsiaalliberalism
• Sotsiaalne turumajandus
• Turg
• Turumajandus

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]