Tammedel
on sageli muljetavaldav vora
Vora
on taime
varte
,
okste
,
lehtede
ja muude maapealsete organite kogum. Puittaimede vora teljeks on peavars voi
tuvi
.
Vora
ehk
puukroon
on
puu
voi
poosa
oksade
kogum ehk oksastik, mis jaab
tuvest
ulespoole. Vora keskseks osaks on
tuvepikendus
? tuve jatk vora sees kuni
juhtoksani
. Tuvepikendusele kinnituvad koik teised vora osad. Puuvora on liigiomane.
Voral saab eristada
juhtoksa
ja sellest lahtuvaid harusid:
korval
- ja
katteoksi
.
Esteetilistel kaalutlustel on loodud mitmeid muudetud voradega puid ja poosaid, kus naiteks vora pikkust voi laiust on muudetud, naiteks
kaabusviljapuudel
.
Puuvora kuju varieerub soltuvalt nende
liigist
, kasvutingimustest ja ka vanusest. Lagedal kasvava puu vora ulatub sageli maapinnani ja on tuve suhtes horisontaalsuunas
summeetriline
. Metsas surevad puude alumised oksad metsa kasvamise kaigus, kui oksani ei joua piisavalt
valgust
, tuved
laasuvad
ja elusvora sailib tuve ulaosas ainult 20?50 % ulatuses puu korgusest.
Metsas kasvavate puude vorad on horisontaalsuunas tihti ebasummeetrilised naaberpuudest tingitud konkurentsi tottu. Eestis kasvavate metsapuude vorakujud on
silinderjas
-
koonusjad
(
kuusk
) voi
ellipsoidsed
(
mand
,
lehtpuud
).
Puuvorade suurust ja kuju saab
modelleerida
mitmeti. Naiteks saab puu vora koostada pisikestest silindritest, mis kujutavad oksi
[1]
. Vora modelleerimiseks ja kujutamiseks kasutatakse aga ka geomeetrilisi kujundeid (
silinder
,
koonus
,
ellipsoid
). Vora kirjeldatakse tavaliselt tema pikkuse ja labimooduga
[2]
. Puuvora voib jagada ka neljaks umber tuve paiknevaks sektoriks ja need omakorda poolitada vora koige laiema osa kohalt
[3]
[4]
. Puuvora vertikaalset projektsiooni
horisontaalsel
pinnal lahendatakse tihti lihtsustamise mottes
ringina
, mille labimootu
prognoositakse
puu tuve
rinnasdiameetri
jargi. Seda seost on kasutatud
aerofotodelt
metsade
takseerimisel
.
- ↑
Perttunen, J. 2008. The LIGNUM functional-structural tree model. PhD Thesis. Finnish Forest Research Institute.
- ↑
Widlowski, J.-L., Verstraete, M., Pinty, B., Gobron, N. 2003. Allometric relationships of selected European tree species. Technical report, EC Joint Research Centre, Ispra, Italy. 61 pp.
- ↑
Song, B., Chen, J., Desanker, P., Reed, D.D., Bradshaw, G.A., Franklin, J.F. 1997. Modeling canopy structure and heterogeneity across scales: From crowns to canopy. Forest Ecology and Management, 96, 217?229.
- ↑
McGaughey, B. (2018).
"Stand Visualization System"
(inglise). USDA Forest Service, Pacific Northwest Research Station
. Vaadatud 19.12.2020
.
