See artikkel on Vohma linnast; teiste samanimeliste kohtade kohta vaata lehekulge Vohma (tapsustus) .

See artikkel vajab toimetamist . (Oktoober 2012) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Vohma
Pindala	1,9 km² (2016) [1]
Elanikke	1274 (1.01.2023) [2]
EHAK -i kood	9500 [3]
Koordinaadid	58° 38′ N , 25° 33′ E

Vohma on linn Viljandi maakonnas Pohja-Sakala vallas . Ta asub maakonna pohjapiiril vastu Jarvamaad .

Vohmat labivad pohja?lounasuunalised magistraalid: Tallinna?Viljandi raudteeliin ja Tallinna?Viljandi maantee ( Imavere ? Viljandi ? Karksi-Nuia maantee ).

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vohma tekkeloost raagitakse legendi ? kui koigevagevam Sakala korgustikku voolis, vasis ta vaga ara. Et magede ja orgude tegemisel ulejaanud prahti kuhugi panna polnud, siis vottis ta viimase vohma (jou) kokku ning virutas mulla ja mattad konnadele sohu kuljealuseks. Saigi rabade keskele soosaareke, see tahendab Vohma. Nii puutakse ilmselt ara seletada Vohma tasase reljeefiga umbrust.

Vohmat on esimest korda mainitud ajaloourikutes aastal 1583 Wechma nime all. Ta kuulus Pilistvere kihelkonna koosseisu.

1887. aastal alustas tegevust Vohma Algkool, praegune Vohma Kool .

Korraparane raudteeuhendus liinil Viljandi?Tallinn algas aastal 1900, jaamahoone avati 1901. Parast raudtee valmimist kujunes Vohma jaama juurde Vohma kula maadele asula, mis peagi muutus tahtsaks raudteesolmeks ja toolisasulaks Viljandimaa pohjaosas.

Vohma oli eesrindlik uhistegevuse piirkond. 1908. aastal alustas tegevust Majandusuhisus. 06.08.1908 loodi Vohma Vabatahtlik Tuletorje Uhing. 1912. aasta martsiks valmis Uhispiimatalitus. 1917. sai valmis kolm aastat kestnud jahuveski ehitus.

15.04.1928 loodi uhisus Vohma Eksporttapamaja . 05.08.1928 paigaldati tapamaja nurgakivi ja maja avati 10.02.1929. Selleks olid aeg ja koht soodsad: Vohma asub raudtee ja kaubateede ristumiskohal, umbruskonnas oli heal jarjel sea - ja veisekasvatus . Sojaeelsel ajal tegutses linnas Vohma Uhispank , kust kais labi suur osa Pohja-Viljandimaa pollumajandusettevotete rahast.

Vohma rahvamaja avati 21.10.1934. 1939. aastaks oli Vohma alevik , mis valdade reformi jarel jai edasi Koo valla alla, on kiiresti kasvanud. Elanike arv oli tousnud Vohmas juba 800-le. Ja kuna Vohmas asus terve rida elujoulisi toostust ja asutusi, nagu Eesti Lihaekspordi Vohma Eksporttapamaja, mehaaniline turbatoostus jne., oli Vohmal kullalki eeldusi linnaks saamiseks. ^[4]

1940 juunis tapamaja natsionaliseeriti noukogude voimu poolt ja poles soja ajal maha.

Teises maailmasojas sai Vohma tugevalt kannatada, havis hulgaliselt elumaju.

1945. aastal sai Vohma alevi oigused. Algasid toonase alevi taastamistood.

1972?1975 ehitati Vohmasse uus lihakombinaat, mitu korruselamut, uus koolimaja jpm. 1980. aastatel tootas Vohma Lihakombinaadis ule 800 tootaja, ning Vohma raudteejaamast kais labi pidevalt loomavaguneid. Vohmast kujunes monofunktsionaalne asula.

1996. aastal Vohma Lihakombinaat pankrotistus, tuues linna suure toopuuduse. Samal aastal ostis Vohma linnavalitsus Vohma Majandusuhisuselt vana kaubamaja esimese korruse, et mahapolenud kultuurimaja asemele ehitada uus kultuurikeskus. Vabariigi valitsuse reservfondist selleks eraldatud rahast jai ule 357 000 krooni. See oleks tulnud seaduse jargi tagastada reservfondile, kuid linnavalitsus maksis sellega lihakombinaadi pankroti tagajarjel tootuks jaanud inimeste kuttevolgu. Et tol aastal laekus linnaeelarvesse loodetust vahem tulumaksu, ei onnestunudki seda summat reservfondi tagasi maksta. Riigikontroll avastas selle 1997. aastal. 1998. aastal eraldati see summa uue kultuurikeskuse ehituseks.

Praeguseks on toopuudusest ule saadud ja linn elab oma elu edasi. Toostuse moodustab linnas kolm ettevotet ( Eesti Valguse kuunlavabrik, Largo mahlatoostus, saeveski), kus tootab kokku 23 tootajat ja mille kaive on 2,7 miljonit eurot aastas. Lisaks Tallinna trukiettevotte Emerson Ten tootmisuksus Eazzy Digital (ule viie tootaja).

21. oktoobril 2017 moodustati Vohma linna kui haldusuksuse ning Suure-Jaani , Koo ja Kopu valla liitumisel Pohja-Sakala vald . ^[5]

Struktuur ja linnapead [ muuda | muuda lahteteksti ]

Omavalitsuseks sai Vohma 10. oktoobril 1991, linnaks sai Vohma alev 10. augustil 1993.

Vohma linnapead on olnud:

• Heino Tiidla (1991?1993)
• Enno Plaks (1993?1998)
• Jaak Aab (1998?2003)
• Ants Parna (2003?2005)
• Avo Poder (2005?2013)
• Anneli Siimussaar (2013?2017) ^[6]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Vohma lennuvali
• Vohma Kool
• Vohma lipp
• Vohma vapp

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vikisonastiku artikkel: Vohma

• YouTube'i video: Vohma sajand