Arheoloogilised valjakaevamised

See artikkel raagib arheoloogia moistest; Jaan Krossi teose kohta vaata artiklit Valjakaevamised (Kross)

Arheoloogilised valjakaevamised on maapinnalt ulemise mulla- ja/voi prugikihi eemaldamine eesmargiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks. ^[1]

Kaevamiste labiviimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Arheoloogid huvituvad koigist kunagise inimtegvuse jalgedest ja nii viiakse uurimistoid labi erinevates paikades ? naiteks nii asulates, linnustes , poldudel, kalmistutel , puhapaikades kui ka uppunud laevadel. Arheoloogilisi valjakaevamisi tehakse uldiselt kahel juhul ? probleemkaevamised viiakse labi mingile konkreetsele kusimusele vastuse saamiseks, naiteks uhe piirkonna linnuste kaevamised selgitamaks nende vanust; paastekaevamised toimuvad siis, kui muistised jaavad ehitustele ette, naiteks maanteede rajamisel voi hoonete ehitamisel. ^[2]

Valjakaevamised pole korratav protsess, sest sama ala ei saa kaevata kaks korda. ^[3] Seega on arheoloogia sageli tuntud kui havitav teadus, kus vaatluse tegemiseks on vaja algsed toendid havitada. Selle probleemi leevendamiseks on kaevamisprotsessi ja selle tulemuste salvestamiseks voimalik kasutada vaga tapseid digitaalseid meetodeid. ^[4]

Hiljem jarelduste tegemiseks on oluline leidude konteksti jalgimine ja fikseerimine nii erinevate muististe vahel kui iga muistise sees. Naiteks maetute paiknemine kalmes , neile kaasapandud esemete hulk, tuup ja paiknemine voivad matusekombestikust raakida vaga palju. Sellel pohjusel on keelatud muististe omavoliline kaevamine ning sealt leidude eemaldamine ? nii kaob tervikpilt muistisest. ^[2]

Materjali sailitamine ja analuusimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaevamistel leitud esemed puhastatakse, nummerdatakse ja pannakse kottidesse voi karpidesse. Moned leiud (naiteks metall- ja puuesemed) vajaduse korral konserveeritakse , moned pannakse muuseumides naitusele. ^[2] Valjakaevamiste ja muu arheoloogilise uurimistooga kogutud informatsiooni pohjal kunagiste uhiskondade kohta jarelduste tegemiseks leiud sustematiseeritakse, lokaliseeritakse, dateeritakse, kontekstualiseeritakse ja lopuks tolgendatakse. ^[5]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ T. Hallik, 2009. Ajaloo moisted gumnaasiumile (eesti-vene-eesti sonastik). Tartu Ulikooli Kirjastus . Lk 16
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 "Arheoloogilised valjakaevamised" . Tallinna Ulikooli arheoloogia teaduskogu koduleht . Vaadatud 16. veebruaril 2021 .
↑ Philip Barker (1993). Techniques of archaeological excavation, 3. valjaanne. London : Batsford, ISBN 0-7134-7169-7
↑ Roosevelt; Cobb; Moss; Olson; Unlusoy (2015). Excavation is Mall:Strikethrough Digitization: Advances in Archaeological Practice. Ajakirjas: Journal of Field Archaeology, koide 40, valjaanne 3, lehekuljed 325?346
↑ Valter Lang (2020). Arheoloogia kui muinasaega uuriv teadus. Peatukk kogumikus: Aivar Kriiska , Valter Lang, Ain Maesalu , Andres Tvauri , Heiki Valk . Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg . Tartu : Tartu Ulikooli ajaloo ja arheoloogia instituut . Lk 13?15

[Hallik,_2009-1] T. Hallik, 2009. Ajaloo moisted gumnaasiumile (eesti-vene-eesti sonastik). Tartu Ulikooli Kirjastus . Lk 16

[teaduskogu-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 "Arheoloogilised valjakaevamised" . Tallinna Ulikooli arheoloogia teaduskogu koduleht . Vaadatud 16. veebruaril 2021 .

[3] Philip Barker (1993). Techniques of archaeological excavation, 3. valjaanne. London : Batsford, ISBN 0-7134-7169-7

[4] Roosevelt; Cobb; Moss; Olson; Unlusoy (2015). Excavation is Mall:Strikethrough Digitization: Advances in Archaeological Practice. Ajakirjas: Journal of Field Archaeology, koide 40, valjaanne 3, lehekuljed 325?346

[EA1-5] Valter Lang (2020). Arheoloogia kui muinasaega uuriv teadus. Peatukk kogumikus: Aivar Kriiska , Valter Lang, Ain Maesalu , Andres Tvauri , Heiki Valk . Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg . Tartu : Tartu Ulikooli ajaloo ja arheoloogia instituut . Lk 13?15

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]