Vaikekodanluse all on algselt moeldud kodanluse alamat kihti , naiteks kasitoolisi , vaikekaupmehi ja rahvakooliopetajaid. Selle kihi liikmeid nimetatakse vaikekodanlasteks .

Et vaikekodanlase eluring ja tegevuspiirkond on suurkodanlase vorreldes piiratud, nimetatakse ulekantud tahenduses vaikekodanlasteks oma vaikese maailmaga piiratud inimesi.

Et vaikekodanlased votsid oma kaitumises eeskujuks joukamad kodanlased, nende majanduslik seisund hakkas aga 19. sajandil halvenema, sugenes neil majanduslikult ule jou kaiv elustiil .

Saksamaa vaikekodanlusele on omistatud korraarmastust, pedantsust, puhtusearmastust ja truualamlikku hoiakut. Saksamaa Natsionaalsotsialistliku Toolispartei voimuletulek sai voimalikuks tanu vaikekodanlaste toetusele.

Venemaal ei lastud vaikekodanlusel iseseisva uhiskonnagrupina tekkida, vahesed isendid likvideeriti punase terrori ajal voi ka hiljem.

Artur Adson on oelnud: "Elu ning selle veetmist provintsilinnas peetakse tavaliselt vaikekodanlikuks. Viimast on meilgi 1905. a. revolutsioonist peale ja moningal maaral vene pahempoolse kirjanduse mojul agedasti halvustatud. Ometi ei ole see vaikekodanlus, koigile ta vigadele vaatamata, iganeski teostanud selliseid vagivallaakte ega veerema pannud saaraseid havituslaineid, nagu seda on teinud ta soimajad maailmaparandajate leerist vabaduse, vendluse ja vordsuse lipukirja all. ^[1]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]