Uuriklased

Allikas: Vikipeedia

Uuriklased ( Geomyidae ) on sugukond narilisi . Nad elavad Kesk- ja Pohja-Ameerikas ning neid on umbes 35 liiki .

Kirjeldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uuriklased kaaluvad tavaliselt 230 g ning on 150?200 mm pikad (saba pikkus uldiselt 25?51 mm). Monel liigil ulatub kehakaal isegi 1 kiloni. Isased uurikud kaaluvad kaks korda rohkem kui emased. Nad elavad tavaliselt uks kuni kolm aastat, juhul kui ei poe mond haigust ega satu roovlooma ohvriks. Maksimaalne eluiga voib olla umbes viis aastat, ida pool pesitsevate uurikute seast on leitud isegi 7-aastasi isendeid. Karvkate on enamikul pruun, mulla varvi. Nende koige iseloomulikum tunnus on korged posetaskud, sellest tuleneb ka nimi. Posetaskuid saab poorata pahupidi ning need ulatuvad naopiirkonnast olgadeni. Neil on vaiksed silmad ja luhike karvane saba, mida nad tagurpidi kondides kasutavad uru kompamiseks. Tasku-uurikute karvkate on tihti tais parasiite. Uurikute vaenlased on nirgid, maod ja kullid.

Kaitumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koik uurikud moodustavad uruvorgustikke, mis tagavad neile kaitse ja on moeldud ka toidu kogumiseks. Paigutades toitu poskedesse, transpordivad nad selle oma koopas asuvatesse sahvritesse. Nad on voimelised koguma vaga suuri toidutagavarasid. Erinevalt vootoravatest ei ela uurikud arvukates kogukondades ning satuvad harva maapinnale. Urgude sissepaasud on taidetud lahtise mullaga ning neid voib leida sealt, kus on pehme maapind ja kerge kaike kaevata. Uurikutele meeldib niiske muld, mistottu kaivad nad sageli koogiviljaaedades, muruplatsidel ja taludes. Seeparast peetakse neid kahjuriteks.

Uurikud soovad peamiselt taimede maa-aluseid osi, vihmausse, touke ja koogivilju, naiteks lehtsalatit, rediseid ja porgandeid. Kui uuriklastel pole parajasti paaritumisaeg, on nad eraklikud ning kaitsevad oma territooriumi, mille suurus soltub toiduvarudest, vaga agressiivselt. Isased ja emased voivad elada samades kaikudes ja urgudes, kui neil on seal eraldi territoorium, aga uldjuhul elavad nad siiski eraldi. Enamasti puuavad tasku-uurikud ohtu sattudes pogeneda, kuid voivad pogenemise kaigus loomi, sealhulgas kasse ja inimesi ka runnata. Pikkade ja teravate hammaste tottu voivad nende hammustused vaga tosised olla. Soltuvalt liigist ning kohalikust kliimast voivad tasku-uurikud paarituda kord voi isegi mitu korda aastas. Igas pesakonnas on tavaliselt 2?5 poega, poegade arvukus erineb liigiti. Pojad sunnivad abitute ja pimedatena ning voorutatakse umbes neljakumne paeva jooksul.

Torje [ muuda | muuda lahteteksti ]

Idauurikud ja laaneuurikud on Uus-Meremaal keelustatud liigid, et takistada nende maaletoomist. Seda reguleerib "Ohtlike ainete ja uute organismide seadus 1996". Enamik tasku-uurikuid on suhteliselt levinud ega ole ohustatud. Korbe tasku-uurik on koige ohustatum liik, sest tema leviala on vaga vaike ja sobivad elupaigad on kiired kaduma.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]