Uurali keeled on Pohja- Euraasia koige keelterohkem keelkond : sellesse kuulub vahemalt 30 keelt . Nendest keeltest on suurema konelejate arvuga eesti , soome ning ungari keel , mis on ka riigikeelteks kujunenud.

Nimetus "Uurali keeled" voeti kasutusele 19. sajandil. Seda ajendas asjaolu, et enamikku neist keeltest koneldakse Uurali lahedal ning ka Uurali keelte urgkodu , kus koneldi Uurali algkeelt , paigutatakse Uurali piirkonna louna- voi keskossa. ^{[ viide? ]}

Uurali keeli ja nende konelejate kultuuri uurib uralistika , mis jaguneb soome-ugri keeli uurivaks fennougristikaks ja samojeedi keeli uurivaks samojedistikaks .

Uurali keeltes puudub grammatiline sugu . ^{[ viide? ]}

Levik ja pohiharud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Neid koneldakse Pohja- ja Ida-Euroopas ning Aasia loodeosas laial alal, mille laanepoolne piir jaab Norrasse ja Ungarisse ning idapoolne piir Taimori poolsaarele ning Jenissei ja Obi joe aarde Laane- Siberis . ^[1]

Kaks pohiharu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uraali keeled jagatakse kaheks selgepiiriliseks pohiharuks, mis nahtavasti lahknesid teineteisest vahemalt 2500 aastat tagasi:

1. suurem laanepoolne haru soome-ugri keeled , mis tanapaeval holmab 24 keelt ja ule 99% Uurali keelte konelejatest;
2. vaiksem haru samojeedi keeled , mida koneldakse Uuralist pohjas ja idas ning mille hulgas on tanapaeval ainult neli keelt, mida koneleb kokku koigest kuni 30 000 inimest Pohja-Siberi horedalt asustatud aladel.

Soome-ugri keelte hulka kuuluva eesti keele ja ungari keele keeleline kaugus teineteisest on umbes sama suur kui saksa keelel ja vene keelel . Soome-ugri keeled on samojeedi keeltest veel palju erinevamad. ^{[ viide? ]}

Soome-ugri keeled [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maailmas tuntumad soome-ugri keeled on ungari keel (13,6 miljonit konelejat) ^[2] , soome keel (5,7 miljonit) ^[3] ja eesti keel (1,1 miljonit) ^[4] . Soome keel on uks kahest Soome riigikeelest , ungari keel on Ungari ainus ametlik keel ja eesti keel on Eesti riigikeel. ^{[ viide? ]}

Saami keeled ehk saami keel on 9 elavast keelest koosnev ruhm, mille konelejaid on 23?35 000. Saami keeli koneldakse peamiselt Norras ja Rootsis , vahemal maaral ka Soomes ning Venemaal Koola poolsaarel . Liivi keel on keel Latis , eesti keele lahedane sugulane. Koiki teisi Uurali keeli koneldakse Venemaal. ^{[ viide? ]}

Eesti keele naabrid ja lahemad sugulased Venemaal laial alal kuni Koola poolsaaremi valja on vadja keel , isuri keel (molemad peaaegu valja surnud), vepsa keel (umbes 6000 konelejat) ^[5] ja karjala keel (128 000, peamiselt Karjala Vabariigis ) ^[6] . Volga keskjooksu piirkonnas koneldakse pohiliselt Mordvas mordva keeli ( ersa keel ja mok?a keel kokku 800 000 konelejaga) ^{[7] [8]} , mari keeled pohiliselt Mari Elis (600 000 konelejat) ^{[9] [10]} ja udmurdi keel pohiliselt Udmurtias (565 000 konelejat) ^[11] . Kaugemal pohjas koneldakse komi keeli (pohiliselt Komis ; surjakomi keelt ja permikomi keelt , kokku umbes 400 000 konelejat). ^{[12] [13]}

Uuralist idas Handi-Mansimaal koneldakse obiugri keeli ( handi keelt 12 000 konelejaga ^[14] ja mansi keelt 3000 konelejaga) ^[15] . Need on kaugele laande tunginud ungari keele koige lahemad sugulased. Koos moodustavad need ugri keeleruhma .

Samojeedi keeled [ muuda | muuda lahteteksti ]

Samojeedi rahvad , kes hoolimata Noukogude voimude puudest neid paikseks muuta on jaanud tanini osalt randrahvasteks , asustavad laia ala Pohja-Venemaal Valgest merest kuni Taimori poolsaareni . Koige suurem rahvas nende seas on neenetsid (umbes 35 000). Nad on Neenetsi autonoomse ringkonna ja Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna (varem ka Taimori (Dolgaani-Neenetsi) autonoomses ringkonnas ) nimirahvus . Peale selle elab umbes 1200 metsaneenetsit Handi-Mansimaal ja umbes 800 Arhangelski oblastis . Neenetsi keelt koneleb veel 27 000 inimest, seega umbes 77% neenetsitest. ^[16] Neenetsite lahedasi keelesugulasi eenetseid Jenissei suudmealal on jarel vaid 200, kellest eenetsi keelt koneleb umbes 70 vanemat inimest. ^{[17] [18]}

Neist pohjas ja idas elavad nganassaanid , kellest umbes 500 koneleb nganassaani keelt , ^[19] ja solkupid kagus Obi keskjooksul , kellest solkupi keelt koneleb 1570 inimest. ^[20] Lounasamojeedi keeled matori keel ja kamassi keel ning pohjasamojeedi keel juratsi keel on valja surnud. Matori keele konelejad votsid 19. sajandi alguses ule uhe turgi keele , kuid seda keelt on tanu kunagisele valitoole palju uuritud. Kamassi keele viimane koneleja suri 1989. Juratsi keel suri valja 19. sajandi alguses. ^{[ viide? ]}

Konelejate arv [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uurali keeli koneleb kokku umbes 22 miljonit inimest. ^{[ viide? ]}

Tupoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uurali keeled erinevad uksteisest markimisvaarselt, olles tupoloogiliselt mitmekesised nii fonoloogia , morfoloogia kui ka suntaksi poolest. ^[1]

Morfoloogias on valdav aglutinatsioon . Iseloomulik on kaanete rohkus (kuni 20). Paljudes keeltes kasutatakse eitusverbi . Grammatilist sugu ei ole.

Levinud on vokaalharmoonia . ^{[ viide? ]}

Taksonoomia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uurali keelkonda kuulub kaks pohiharu, mis jagunevad keeleruhmadeks ^[21] :

• samojeedi keeled , vahemalt 6 keelt, vahemalt 2 valja surnud, 30 000 konelejat
  • pohjasamojeedi keeled voi tundrasamojeedi keeled
    • nganassaani keel
    • eenetsi keel (ed)
      • metsaeenetsi keel , tundraeenetsi keel ja juratsi keel voi murre †
    • neenetsi keel (ed)
      • tundraneenetsi keel
      • metsaneenetsi keel
  • lounasamojeedi keeled
    • solkupi keel
    • kamassi keel † ja koibali keel voi murre †
    • matori keel †
• soome-ugri keeled , vahemalt 25 keelt, 2 valja surnud, 22 miljonit konelejat
  • ugri keeled
    • obiugri keeled
      • handi keel
      • mansi keel
    • laaneugri keeled
      • ungari keel
  • soome-permi keeled
    • Permi keeled
      • udmurdi keel
      • komi keeled voi komi keel
        • komi keel ehk surjakomi keel
        • permikomi keel
    • mari keeled voi mari keel
      • niidumari keel
      • maemari keel
    • mordva keeled
      • ersa keel
      • mok?a keel
    • laanemeresoome-saami keeled
      • laanemeresoome keeled , vahemalt 8 keelt, 6,4 miljonit konelejat
        • soome keel
        • karjala keel
        • vepsa keel
        • isuri keel
        • eesti keel
        • vadja keel
        • lounaeesti keel
        • liivi keel
      • saami keeled , vahemalt 11 keelt, 2 valja surnud, 23 000 konelejat
        • laanesaami keeled
          • pohjasaami keel
          • Lule saami keel
          • Pite saami keel
          • lounasaami keel
          • Ume saami keel
        • idasaami keeled
          • Inari saami keel
          • koltasaami keel
          • Akkala saami keel †
          • Kildini saami keel
          • turjasaami keel
          • Kemi saami keel †

† = valja surnud

Uurali keeli on kokku vahemalt 31, neist vahemalt 4 on valja surnud, konelejaid kokku 22 miljonit.

Uurali keeli on 19. ja 20. sajandil ruhmitatud kokku altai keeltega , nimetades neid kahte keelkonda koos Uurali-Altai keelteks ja turaani keelteks . ^{[ viide? ]}

Keeleajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uurali keelte urgkodu asukoht on teadmata, kuid toenaoline urgkodu oleks Daniel Abondolo hinnangul usna suur ja horedalt asustatud piirkond Uurali maestiku lounapoolse otsa laheduses. ^[1]

Uurali keelkonna sisemiste jagunemiste kohta pole taielikku selgust, kuid keeleteadlaste hulgas peaaegu uldiselt levinud arvamuse kohaselt oli esimene jagunemine samojeedi ja soome-ugri keelteks. ^[1]

Samojeedi keeli arvatakse polvnevat osalt migratsiooni ja osalt keelelise ekspansiooni kaudu ida poole levinud Uurali algkeelest , mis selle leviku kaigus omandas eriparased jooned ja eriparase sonavara. ^[1] Algkeele lahknemine algas vahemalt 6000 aastat tagasi.

Samojeedi algkeelt konelnud kogukond pidi Daniel Abondolo hinnangul olema vaga vaike ning tema hinnangul pole pohjust arvata, et see markimisvaarselt suurenes enne lahknemist, mis vois toimuda sajanditel vahetult enne Kristust. ^[1]

Juha Janhuneni jargi voib samojeedi uhissonavaraks kindlalt pidada 650 juurmorfeemi , millest 150 on uhised Uurali algkeelega. Selline soome-ugri ja samojeedi keelte uhise sonavara vordlemisi vaike osatahtsus viitab Janhuneni hinnangul sellele, et Uurali keelte esialgne hargnemine soome-ugri ja samojeedi haruks vois toimuda kuus aastatuhandet tagasi voi veel varem, arvestades algsamojeedi rahvastiku arvatavaid sotsioloogilisi ja demograafilisi omadusi ja sellest tulenevat voimalikku muutuste kiirust. ^[1]

Paljud samojeedi algkeele jarglaskeeled on Daniel Abondolo hinnangul praeguseks jaljetult kadunud. 17. sajandist saati on maadeuurijad ja 1854 . aastast saati keeleteadlased alustades Matthias Alexander Castreniga kirjeldanud kuut eraldi samojeedi keelt, mis pohja poolt louna poole lugedes on nganassaani keel (varasema nimega tavgi keel), eenetsi keel (varasema nimega jenisseisamojeedi keel), neenetsi keel (varasema nimega juraki keel), solkupi keel (varasema nimega ostjakisamojeedi keel), kamassi keel ja matori keel . ^[1]

Kamassi ja matori keelt tanapaeval enam ei konelda. Matori keele konelejad votsid 19. sajandi esimesel poolel omaks turgi murded. Matori keelt tuntakse tanapaeval sonaloendite ja nende kallal tehtud intensiivse filoloogilise too kaudu. Viimane kamassi keele emakeelne koneleja ( Klavdija Plotnikova ) suri aastal 1989 . ^[1]

Samojeedi keeltest on suurima konelejaskonnaga neenetsi keel, millel on ligikaudu 27 000 konelejat. Suurte omavaheliste murdeerinevustega solkupi keelt koneleb vahem kui 2000 inimest, nganassaani keelt ligikaudu 600 inimest ja eenetsi keelt arvatavasti 100 inimest. ^[1]

Vorreldes samojeedi haruga on soome-ugri keelte haru kahest Uurali keelkonna harust suurem ning Daniel Abondolo hinnangul voib olla seda ka kogu aeg olnud, seda nii konelejate absoluutarvu kui ka haru seesmiste jaotuste arvu poolest. Vahemalt uks neist jaotustest peaks Daniel Abondolo hinnangul parinema vahemalt kolmandast aastatuhandest enne Kristust, kuid keeleteadlaste hulgas pole uksmeelt, millised kaks keeleruhma voi millised algkeeled selle eraldumisega sundida voisid. ^[1]

Hinnangud soome-ugri keelte omavahelistele sugulusseostele on pusinud enam-vahem muutusteta alates 1879 . aastast. ^[22] Esmakordselt 1879. aastal Otto Donneri kirjatoos avaldatud traditsioonilise seisukoha jargi jagunevad soome-ugri keeled "soome" ja "ugri" haruks: ^[23]

• "Soome" harusse liigitas Otto Donner saami keeled , laanemeresoome keeled , mordva keeled , mari keele ja Permi keeled . ^[1]
• "Ugri" harusse liigitas Otto Donner ungari keele ja obiugri keeled (handi keele ja mansi keele ). ^[1]

Uurimislugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimesed soome-ugri keelesugulusest kirjutanud ning ungari keele, soome keele ja saami keelte sugulust maininud autorid olid teadaolevalt Martin Fogel ja Janos Sajnovics . ^{[ viide? ]}

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Uurali keelepuu

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Kristiina Tambets , Kas keelesugulus on paris sugulus? Geenid vastavad , novaator.err.ee, 01.10.2018