Usupuhastuspuha
(varem ka
oige usu ulevotmise puha
) peetakse
31. oktoobril
, sest sel paeval
1517
. aastal naelutas
Martin Luther
Wittenbergi
linnakiriku uksele 95 teesi, kus ta moistis hukka patukustutuse sedelite muutamise.
Nende ladinakeelsete teeside ule plaaniti avalikku vaitlust Wittenbergi ulikoolis. Selle asemel aga levisid teesid
saksa keelde
tolgituina kogu riigis ja panid liikuma sundmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks.
Usupuhastus ehk reformatsioon uuendas laane kiriku, kuid uhtlasi killustas selle. Liikumine ei vallanud kogu kirikut. Seda puha tahistavad voi margivad vaid luterlased ja teised reformatsiooniaja sundmustest alguse saanud kirikud.
Reformatsioon elustas ka
katoliku kirikut
. Kuid nuud ei olnud ta enam oma nimele vastavalt katoliiklik, st uleuldine, vaid uks konfessioon teiste hulgas. Eri konfessioonidel oli algul raske uksteisega labi saada. Peeti ususodu. Pikkamooda rajas kristlaskonna jagunemine teed sallivusele: tunnustati oigust uskuda ja motelda erinevalt.
Algselt tahistasid
luterlikud
kirikud Euroopas usupuhastuspuha ehk reformatsioonipaeva eri paevadel: Lutheri sunnipaeval, surmapaeval ja
Augsburgi usutunnistuse
esitamise paeval (
25. juuni
).
1667
. aastal maaras kuurvurst
Johann Georg II
Saksimaal
reformatsioonipaevaks oktoobri viimase paeva. Teised luterlikud kirikud mujal jargisid seda eeskuju ning puhana kinnistus 31. oktoober.
