Usund on laiemas mottes religiooni sunonuum ^[1] .

Kitsamas mottes on usund religioosne susteem, mis on omane teatud rahvusele , kultuurile voi sotsiaalsele ruhmale ^[1] .

Usundite liigitus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sonu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tahenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu jargi eristatakse monoteistlikke ja poluteistlikke usundeid. Leviku jargi voib usundid jagada maailmausunditeks ja rahvususunditeks . Tupoloogiliselt: maagilised voi animistlikud usundid; prohvetlikud usundid ( aabrahamlikud ) voi seadususundid ( dharmalikud ). Maailmareligioonidele on vastandatud ka primitiivseid religioone (vt rahvausund ), aga tanapaeval puutakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda. Ukski neist liigitustest ei ole ammendav.

Eduard Tennmann on lahtuvalt majandusmudelist pakkunud liigenduse ^[2] : 1. Kartususund, 2. Seadususund, 2 a. Ateism , 3. Panteism , 4. Kristlus .

Statistika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Erinevate usundite tunnistajate arv 2007. aasta andmetel (kokku 6,6 miljardit): ^{[ viide? ]}

• Kristlasi arvatakse olevat maailmas 33,2% ehk ule 2,2 miljardi.
• Moslemeid on 20,6% ehk 1,360 miljardit
• Hinduiste 888 miljonit ehk 13,4%,
• Uhessegi usundisse mittekuuluvaid on 787 miljonit ehk 12%,
• Budiste 5,8% ehk 386 miljonit,
• Hiinast parit usundite esindajaid loetakse 388 miljonit ehk 5,9%,
• Rahvausundeid pooldab 263 miljonit ehk 4%,
• Ateistideks peab end 154 miljonit ehk 2,3% maailma elanikest.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Religioonide loend
• traditsionaalusund
• Usundi seitse dimensiooni
• religioonigeograafia

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]