Ursula Gertrud von der Leyen
(
[fon der 'laien]
ⓘ
; neiupolvenimi
Ursula Gertrud Albrecht
; sundinud
8. oktoobril
1958
Ixelles/Elsenes
) on
Saksamaa
(
CDU
) ja
Euroopa Liidu
poliitik, alates 1. detsembrist 2019
Euroopa Komisjoni president
.
[1]
Ta sundis aastal
1958
Brusseli
lahedal
Ixelles/Elsenes
, kus tema isa
Ernst Albrecht
tootas
Euroopa Komisjoni
ametnikuna. Aastal
1971
kolis perekond tagasi
Saksamaale
Lehrtesse
(asub
Hannoveri regioonis
Alam-Saksi liidumaal
), kus Ursula lopetas gumnaasiumi. Seejarel oppis ta
Gottingeni ulikoolis
majandusteadust. Gottingenist siirdus ta
Munsteri ulikooli
ja sellest omakorda
Londoni majandus- ja poliitikateaduste kooli
. 1980. aastal otsustas ta arstiteaduse kasuks ning lopetas 1987. aastal
Hannoveri meditsiinikorgkooli
(
Medizinische Hochschule Hannover
).
1990. teises pooles hakkas ta osalema poliitikas
Hannoveri piirkonnas
.
[
viide?
]
Ta oli mitmel ministrikohal
Alam-Saksi liidumaa
valitsuses.
[
viide?
]
Aastatel
2005
?2009 oli Ursula von der Leyen
Angela Merkeli
esimese valitsuse pere-, vanurite, naisasjade ja noorsoominister. Aastatel 2009?2013 oli ta
Angela Merkeli
teise valitsuse too- ja sotsiaalminister ning 17. detsembrist 2013 kuni 17. juulini 2019
Saksamaa kaitseminister
.
16. juulil 2019 valiti Ursula von der Leyen
Euroopa Komisjoni presidendiks
ning tema viieaastane ametiaeg algas 1. detsembril 2019.
Tema isa
Ernst Albrecht
oli
Saksamaa
poliitik (
CDU
) ja
Euroopa Komisjoni
ametnik; vanaisa
Carl Albrecht
(1902?1965) oli arst, onu
George Alexander Albrecht
on dirigent, vend
Hans-Holger Albrecht
on arimees. Ta on aastast
1986
abielus kardioloogiaprofessor Heiko von der Leyeniga; neil on seitse last.
Ursula von der Leyen on kuulsa toosturi,
Narva
Kreenholmi Manufaktuuri
omaniku parun
Ludwig Knoopi
jareltulija. Ursula vanavanaisa Carl Albrecht ja vanaisa, kelle nimi oli samuti Carl Albrecht, valdasid Narva Kreenholmi veel 1940. aastal.
|
---|
President
|
|
|
Juhtivad asepresidendid
|
|
---|
Asepresidendid
|
|
---|
Volinikud
|
|
---|