Ungari keel
on
soome-ugri keel
, mida koneleb ule 12 miljoni inimese
Ungaris
,
Rumeenias
,
Slovakkias
,
Serbias
,
Ukrainas
ja mujal.
Ungari keele esimesi ulestahendusi leidub
9.
ja
10. sajandi
Butsantsi
allikais. Umbes 1200. aastast parinev "Hauakone" on vanim ungari ja uhtlasi
soome-ugri keelte
kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima
16. sajandil
. Ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles
1844
. aastal, enne seda oli seal ametlik keel
ladina keel
.
[2]
Sonavara
sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste turgi hoimude
bulgaaride
keelest (need on vanimad laenud),
slaavi keeltest
(neid on koige rohkem),
turgi keelest
,
saksa keelest
ja mujalt.
Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete konelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal.
Ungari keele lahimad sugulaskeeled on
mansi
ja
handi keel
. Kuid need keeled erinevad uksteisest sedavord palju, et vastastikune arusaamine ei ole voimalik.
Ungari keeles kasutatakse
ladina kirja
. Tahestikus on mitmeid
digraafe
ja
trigraaf
dzs
. Pikkade vokaalide markimiseks kasutatakse pohitahe peal akuuti, umlaudiga tahtede o ja u puhul
topeltakuuti
: ?, ?.
Ungari keeles esineb hulgaliselt helilisi
kaashaalikuid
(B, D, DZ, DZS, G, GY, Z, ZS, J, L, LY, M, N, NY, R, V), puuduvad aga
diftongid
. Ungari keeles esineb
vokaalharmoonia
.
Tupoloogiliselt kuulub ungari keel
aglutinatiivsete keelte
hulka. Ungari keel on kaaneterohke (18
kaanet
). Omandusliidete susteem on keeruline.
Tegusona
pooramine
voib olla maaramata voi maaratud. Kasutatakse ainult tagasonu (postpositsioone), eessonu (prepositsioone) ei ole. Grammatiline sugu puudub. Erinevalt teistest
soome-ugri keeltest
esineb ungari keeles artikkel (maaramata artikkel
egy
ja maaratud artikkel
a
voi
az
).
Ungari keeles pole murdelised erinevused suured. Oletatakse, et murdejooni esines juba enne maale asumist, kuid randrahval polnud need kohaga seotud, vaid hoimudele iseloomulikud. Tanapaevasele asualale joudmise jarel, kui eluviis paikseks muutus, kujunesid hoimumurretest territoriaalsed murded. Ajalooliste tingimuste tottu ei kujunenud aga teravaid murdepiire ega suuri murdeerinevusi. Traditsiooniliselt eristatakse siiski kaheksat murdeala, mille peamised erinevused on vokalismis: 1) laanemurre, 2) doonautagune, 3) lounamurre, 4) tissa, 5) palootsi, 6) kirdemurre, 7) tasandiku murre, 8) seekeli murre. Tanapaeval on ungari keeles murdeerinevused taandumas.
[3]
Eesti ja ungari keele genuiinse sonavara ja algsoomeugriaegse laensonavara vastavused
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
- ad ? andma
- aggodik 'muretsema' ? hanguma (ebakindel)
- agy ? aju
- ala, alatt ? alla, all
- ar 'hind', aru 'kaup' ? aru, arv, arvama (indoiraani laen)
- aszo 'org, madal ala, jogi, oja' ? aas (ebakindel)
- csomo ? solm
- csorog 'tilkuma, voolama' ? soru 'ebakindel'
- egy ? uks (ebakindel)
- ej ? oo
- el ? elama
- el?- 'esi-', el 'ara', ele 'ette' ? esi, ees, ette
- eme 'emasloom; emis', ember 'inimene' ? ema
- eml? 'rind, nisa', emik vanaungari 'imema' ? imema
- enek 'laul' ? haal (ebakindel)
- es 'ja' ? ise (ebakindel)
- ev 'aasta' ? iga, iial, ikka
- ez 'see', ide 'siia', igy 'nii', ily 'niisugune', itt 'siin' ? et, emb- (ebakindel), iga (ebakindel)
- fa ? puu
- falat ? pala (tukk)
- feszek ? pesa
- gyakori 'sage' ? jouk
- gyalog 'jalgsi' ? jalg
- hagy 'jatma; laskma, lubama; jarele voi alles jatma; parandama; (kellegi) hoolde jatma' ? kaduma
- hal ? kala
- halo 'vork' ? kale 'paadi jarel veetav vorkkott' (ebakindel)
- haz 'maja' ? kodu, koda
- igy ? nii
- iny 'ige; suulagi; maitse' ? ige (ebakindel)
- is 'ka' ? ise (ebakindel)
- iz, isz murdes 'igemehaigus; vahk' ? ise (ebakindel)
- iszik ? jooma
- ivik 'kudema' ? jooksma (ebakindel)
- iz 'liige' ? jase (ebakindel)
- ize ? asi (ebakindel)
- jatszik 'mangima', jatek 'mang' ? jutt, utlema (ebakindel)
- jeg ? jaa
- jel 'mark', jegy 'mark' ? jalg (ebakindel)
- jo (kohanimedes) ? jogi
- jut ? juhtuma
- ker (paluma, kusima) ? kerjama
- ket, kett? ? kaks
- ki ? kes
- k?, kov- ? kivi
- konyok ? kuunarnukk
- lel ? leidma
- lok ? lukkama
- megy/menni ? minema
- meny ? minia
- mereg ? murk
- mez ? mesi
- mi ? mis
- mos ? moskma (pesema)
- -nek, -nak '-le' ? nemad (ebakindel)
- nev ? nimi
- nez ? nage-
- nyil ? nool
- n? ? naine
- old 'lahti siduma' ? avama
- orvos 'arst' ? arp (ebakindel)
- ov ? voo, rihm
- ?s 'esiisa; urgne', vanaungari 'isa; vanaisa' ? isa
- savanyu ? hapu (ebakindel)
- -seg, -sag '-us' ? hing (ebakindel)
- sovany 'kohn, sale; lahja; vilets, kehv' ? hubane
- szarv ? sarv
- szem ? silm
- sziv ? suda
- tel ? talv
- tesz/tenni ? tegema
- tud ? teadma, tundma
- t? ? tuvi
- uj ? uus
- vaj ? voi
- ver ? veri
- visz ? viima
- v? ? vaimees
Ungari keel
? pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis