한국   대만   중국   일본 
Ukraina Rahvavabariik ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Ukraina Rahvavabariik

Allikas: Vikipeedia

Ukraina Rahvavabariik
Укра?нська Народна Республ?ка ( ukraina )


1917 ? 1921
Ukraina Rahvavabariigi lipp
Ukraina Rahvavabariigi vapp
Ukraina Rahvavabariik 1919. aastal
Pealinn Kiiev , Kamjanets-Podilskoi [1]
Peamised keeled ukraina keel , jidi?i keel , vene keel
Rahauhik karbovanets , grivna
Jargnev
Ukraina

Ukraina Rahvavabariik ( ukraina keeles Укра?нська Народна Республ?ка ) oli tanapaeva Ukraina alal tegutsenud riik aastatel 1917?1921.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ukraina riigi valjakuulutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

1917. aasta novembris kukutasid bol?evikud oktoobripoorde tulemusel Petrogradis Venemaa Venemaa Ajutise Valitsuse ning tulid seejarel voimule. Ukraina Keskraada reageeris sellele kolmanda universaaliga, millega kuulutas 20. novembril 1917 valja Ukraina Rahvavabariigi, mis pidi jaama tulevikus tekkiva demokraatliku Venemaa koosseisu. [2]

Soda Noukogude Venemaaga [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Noukogude-Ukraina soda (1917?1921)
  • 26. detsembril 1917 langetas URV otsuse moodustada Ukraina rahvavabariigi armee. [3]
  • 25. jaanuaril 1918 andis Ukraina Keskraada valja neljanda universaali, millega kuulutas Ukraina Rahvavabariigi iseseisvaks. Dokumendile oli aga margitud 22. jaanuar 1918. [4]
Ukraina Rahvavabariik, 1918. aasta veebruaris. Venemaa kodusoja ajal oli Krimm kuni 1920. aastani Peter von Wrangelli ja Louna relvajoudude kontrolli all
  • 5. veebruaril 1918 hoivasid Ukraina bol?evike ja neid toetava Noukogude Venemaa Punaarmee vaed Kiievi ning kuu lopuks jai Ukraina Rahvavabariigi vagede katte vaid ala Voloonias , ?otomorist laanes. URV oli sunnitud abi otsima valjastpoolt. Reaalseteks liitlasteks osutusid selles olukorras ainult Keskriigid ja 12. veebruaril esitaski URV valitsus neile sojalise abi palve.

Saksa okupatsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuna aga enamik Laane-Ukrainat oli Esimese maailmasoja tulemusena okupeeritud sojakuberner valimarssal Hermann von Eichhorni juhitud Saksamaa Keisririigi vagede poolt, siis ei omanud Ukraina RV valitsus kontrolli ka Ukraina territooriumi ule. Saksa okupatsioonivagede toetusel kukutati Ukraina RV Keskraada ja moodustati Ukrainas hetman Pavlo Skoropadski valitsus. Analoogne soltuvus Saksamaa okupatsioonivagedest oli ka Valgevenes, kus Saksa vagede poolt hoivatud Minskis kuulutas Suure Valgevene Raada Ulevalgevenelise Kongressi Taitevkomitee 9. martsil valja Valgevene Rahvavabariigi , kuid mis edaspidi soltus taielikult Saksa okupatsioonivoimudest.

Rindejoon Brest-Litovski vaherahu solmimise ajal 1918. aastal
  Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon Ukrainas (1914?1918)

Ukraina iseseisvumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

3. martsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Noukogude Vabariigi ja Nelikliidu vahel solmitud Brest-Litovski rahulepingu 6 punkti alusel kohustus Venemaa Noukogude Vabariik "kohe solmima rahu Ukraina Rahvavabariigiga ja tunnustama Ukraina ja Nelikliidu riikide vahel solmitud rahulepingut". Samuti pidi Venemaa Noukogude Vabariik puhastama Ukraina territooriumi "Vene vagedest ja Vene Punakaardist". Taiendavalt kohustus Noukogude Venemaa lopetama igasuguse Ukraina Vabariigi valitsuse- ja riigiasutuste vastase agitatsiooni .

1918. aasta novembris, parast novembrirevolutsiooni Saksamaal ja vagede lahkumisel Ukrainast, alustasid Ukraina rahvuslaste vaed Ukraina Rahvavabariigi Direktooriumi sojaministri Somon Petljura juhtimisel Ukraina vabastamist.

22. jaanuaril 1919 leppisid URV ja Laane-Ukraina Rahvavabariik uhinemisaktiga kokku uhinemises.

Baltimaadest ja Valgevenest tagasitombuvate Saksa vagede kannul alustas laanesuunal 17. novembril liikumist Noukogude Venemaa Punaarmee Laanearmee , millele olid antud aga juhised lahinguist sakslastega hoiduda, vaed joudsid taanduvate Saksa vagede kannul 10. detsembriks joonele Daugavpils ? Minsk ? Słuck ? ?atsolka .

Ukraina Rahvavabariigil ei olnud tegelikku kontrolli oma territooriumi ule, sest territooriumil asusid ja osalesid sojategevuses Saksa ? Austria-Ungari, Briti ? Prantsuse vaed, Noukogude Venemaa Punaarmee ja vene valgekaartlaste Anton Denikini Louna-Venemaa Relvajoud ning ka sageli vastavalt poliitilisele olukorrale liitlasi vahetavad algselt Ukraina Direktooriumi toetanud nn "rohelised", Nestor Mahno , Matvei Grigorjev, Ангел , Зеленый , Sokolovski, Tjutjunnik, ?epel.

Ukraina iseseisvussojad [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Noukogude-Ukraina soda (1917?1921)
  Pikemalt artiklis Noukogude-Poola soda ( 1919?1920 )
Punaarmee pealetungisuunad okupeeritud Ukraina- ja Valgevenemaalt Poolale, 1920

21. aprillil 1920 solmisid Ukraina Rahvavabariigi juht Somon Petljura ja Poola Vabariigi juht Jozef Piłsudski koostooleppe, mille kohaselt Poola tunnistas Petljura-poolset Ukraina valitsust "parast voitu bol?evike ule" ning lubas sojalist kaasabi voitluses Noukogude Venemaaga, mille eest vastutasuks tunnustas Petljura Galiitsia liitmist Poolaga igaveseks.

25. aprillil alustasid Poola vaed pealetungi Noukogude Venemaa poolt hoivatud Ukrainale ja kiire edasiliikumise tulemusena vallutasid 26. aprillil ?otomori , Berdit?evi ja Korosteni ; 28. aprillil ?merinka ; 29. aprillil Vinnotsjaja , 30 aprillil Fastovi linna ja 6. mail 1920 Ukraina pealinna Kiievi. Noukogude vaed taandusid Dnepri joe taha ja Noukogude Ukraina keskuseks jai Harkivi linn.

26. mail 1920 alustasid Noukogude edelarinde vaed uut pealetungi Poola vagedele Valgevenes ja Ukrainas, milles olulist rolli etendas Semjon Budjonnoi juhitud 1. Ratsaarmee ( Skviri labimurre ). 12. juunil vallutasid vaed taas Kiievi, vasakul tiival vallutas Punaarmee 14. armee 8. juulil Vinnotsja, ?merinka ja Mogiljov-Podolski . Noukogude laanerinde ja Leedu vaed aga hoivasid 11. juulil Minski ja 14. juulil Vilniuse . Juuli lopuks hoivasid Noukogude vaed kogu Valgevene ja viisid ule sojategevuse Poola territooriumile.

Noukogude-Poola soja, mis toimus osaliselt ka Ukraina territooriumil, lopetas Riia rahu , mis solmiti uhelt poolt Vene SFNV (ka Valgevene NSV nimel) ja Ukraina NSV ning teiselt poolt Poola Vabariigi vahel 18. martsil 1921 Lati pealinnas Riias .

Tegevus eksiilis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Petljural onnestus pogeneda Poolasse Tarnowi linna, kus ta jatkas Ukraina eksiilvalitsuse juhtimist. Kuna Vene SFNV noudis Poolalt Petljura valjaandmist, korraldas Poola Petljura "kadumise", ning ta viidi salaja Varssavisse . Vene SFNV jatkas Petljura valjaandmise noudmist, mispeale 1923. aastal Petljura lahkus Poolast ning asus l­opuks elama Pariisi.

Parast Petljura morva 1926. aastal jatkas tema tood toona Poolas elanud Andri Livotskoi. Juulis 1948 Augsburgis korraldati Ukraina RV eksiilvalitsus umber, loodi Ukraina Rahvuslik Noukogu ( Укра?нська Нац?ональна Рада ). Livotskoist sai noukogu esimees ja Ukraina RV president eksiilis. Parast Livotskoi surma 17. jaanuaril 1954 valiti martsis 1954 toimunud noukogu kongressil presidendiks Stepan Votvotskoi. Parast Votvotskoi surma 9. oktoobril 1965 valiti 1967. aasta kongressil presidendiks Livotskoi poeg Mokola.

Parast Mokola Livitskoi surma 8. detsembril 1989 sai presidendiks Mokola Plavjuk. Parast Ukraina taasiseseisvumist peeti 14.?15. martsil 1992 noukogu viimane, erakorraline kongress, kus voeti vastu otsus noukogu tegevus lopetada ja voim ule anda uuele Ukraina valitsusele. 22. augustil 1992 toimunud Ukraina Ulemraada eriistungil loobus Plavjuk presidendiametist ja andis oma voimu ule 1. detsembril 1991 Ukraina presidendiks valitud Leonid Kravt?ukile , tunnistades riiki Ukraina RV oigusjarglasena.

Ukraina Rahvusnoukogu kongressid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. 16. juuli 1948, Augsburg
  2. 23.?27. juuni 1949, Leipheim ( Baieri )
  3. marts 1954, Munchen
  4. marts 1957, Munchen
  5. november 1961, Munchen
  6. 18.?22. marts 1967, Munchen
  7. detsember 1972, London
  8. juuni 1979, Munchen
  9. 14.?15. juuli 1979, Toronto
  10. 17.?19. juuni 1989, Bound Brook, New Jersey
  11. (erakorraline) 14.?15. marts 1992

Institutsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ukraina Rahvavabariigi valitsus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Ukraina riigipeade loend

Ukraina Rahvavabariigi valitsuseks oli Ukraina Direktoorium , mis asus alates 14. novembrist 1918 Bila Tserkvas , alates 14. detsembrist 1918 Kiievis, veebruarist 1919 Vinnotsjas , juulist 1919 Kamjanets-Podilskoiis , detsembrist 1919 ja mais-juunis 1920 Kiievis.

Direktooriumi esimees:

Ministrite Noukogu esimees:

Galerii [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Johannes Remy. Ukraina ajalugu. EKSA, 2018. Lk. 166.
  2. Johannes Remy. Ukraina ajalugu. EKSA, 2018. Lk. 153-154.
  3. T?oli, S. Lojaalsuskriis ja rahvusarmee formeerimine Ukrainas kolme Ukraina-Vene soja kontekstis - Eesti sojaajaloo aastaraamat, Vol 6 (2016) Lk. 172.
  4. Paul Robert Magosci. A History of Ukraine, University of Washington Press, 1998. Lk. 482.