Ukraina Rahvavabariik
(
ukraina keeles
Укра?нська Народна Республ?ка
) oli tanapaeva
Ukraina
alal tegutsenud riik aastatel 1917?1921.
1917. aasta novembris kukutasid
bol?evikud
oktoobripoorde
tulemusel
Petrogradis
Venemaa
Venemaa Ajutise Valitsuse
ning tulid seejarel voimule.
Ukraina Keskraada
reageeris sellele kolmanda universaaliga, millega kuulutas 20. novembril 1917 valja Ukraina Rahvavabariigi, mis pidi jaama tulevikus tekkiva demokraatliku Venemaa koosseisu.
[2]
-
Pikemalt artiklis
Noukogude-Ukraina soda (1917?1921)
- 26. detsembril 1917 langetas URV otsuse moodustada Ukraina rahvavabariigi armee.
[3]
- 25. jaanuaril
1918 andis Ukraina Keskraada valja neljanda universaali, millega kuulutas Ukraina Rahvavabariigi iseseisvaks. Dokumendile oli aga margitud 22. jaanuar 1918.
[4]
- 5. veebruaril
1918 hoivasid Ukraina bol?evike ja neid toetava Noukogude Venemaa
Punaarmee
vaed Kiievi ning kuu lopuks jai Ukraina Rahvavabariigi vagede katte vaid ala
Voloonias
,
?otomorist
laanes. URV oli sunnitud abi otsima valjastpoolt. Reaalseteks liitlasteks osutusid selles olukorras ainult
Keskriigid
ja 12. veebruaril esitaski URV valitsus neile sojalise abi palve.
Kuna aga enamik Laane-Ukrainat oli
Esimese maailmasoja
tulemusena okupeeritud
sojakuberner
valimarssal
Hermann von Eichhorni
juhitud
Saksamaa Keisririigi
vagede poolt, siis ei omanud Ukraina RV valitsus kontrolli ka Ukraina territooriumi ule. Saksa okupatsioonivagede toetusel kukutati Ukraina RV Keskraada ja moodustati Ukrainas
hetman
Pavlo Skoropadski
valitsus. Analoogne soltuvus Saksamaa okupatsioonivagedest oli ka Valgevenes, kus Saksa vagede poolt hoivatud
Minskis
kuulutas
Suure Valgevene Raada
Ulevalgevenelise Kongressi Taitevkomitee
9. martsil
valja
Valgevene Rahvavabariigi
, kuid mis edaspidi soltus taielikult Saksa okupatsioonivoimudest.
-
Pikemalt artiklis
Saksa okupatsioon Ukrainas (1914?1918)
3. martsil
1918
Brest-Litovskis
Venemaa Noukogude Vabariigi
ja Nelikliidu vahel solmitud
Brest-Litovski rahulepingu
6 punkti alusel kohustus Venemaa Noukogude Vabariik "kohe solmima rahu Ukraina Rahvavabariigiga ja tunnustama Ukraina ja Nelikliidu riikide vahel solmitud rahulepingut". Samuti pidi Venemaa Noukogude Vabariik puhastama Ukraina territooriumi "Vene vagedest ja Vene Punakaardist". Taiendavalt kohustus Noukogude Venemaa lopetama igasuguse Ukraina Vabariigi valitsuse- ja riigiasutuste vastase
agitatsiooni
.
1918. aasta novembris, parast
novembrirevolutsiooni
Saksamaal
ja vagede lahkumisel Ukrainast, alustasid Ukraina rahvuslaste vaed Ukraina Rahvavabariigi Direktooriumi sojaministri
Somon Petljura
juhtimisel Ukraina vabastamist.
22. jaanuaril
1919 leppisid URV ja
Laane-Ukraina Rahvavabariik
uhinemisaktiga
kokku uhinemises.
Baltimaadest
ja Valgevenest tagasitombuvate Saksa vagede kannul alustas laanesuunal 17. novembril liikumist Noukogude Venemaa Punaarmee
Laanearmee
, millele olid antud aga juhised lahinguist sakslastega hoiduda, vaed joudsid taanduvate Saksa vagede kannul 10. detsembriks joonele
Daugavpils
?
Minsk
?
Słuck
?
?atsolka
.
Ukraina Rahvavabariigil ei olnud tegelikku kontrolli oma territooriumi ule, sest territooriumil asusid ja osalesid sojategevuses Saksa ? Austria-Ungari, Briti ? Prantsuse vaed, Noukogude Venemaa Punaarmee ja vene valgekaartlaste
Anton Denikini
Louna-Venemaa Relvajoud
ning ka sageli vastavalt poliitilisele olukorrale liitlasi vahetavad algselt Ukraina Direktooriumi toetanud nn "rohelised",
Nestor Mahno
, Matvei Grigorjev,
Ангел
,
Зеленый
, Sokolovski, Tjutjunnik, ?epel.
-
Pikemalt artiklis
Noukogude-Ukraina soda (1917?1921)
-
Pikemalt artiklis
Noukogude-Poola soda
(
1919?1920
)
21. aprillil
1920 solmisid Ukraina Rahvavabariigi juht
Somon Petljura
ja Poola Vabariigi juht
Jozef Piłsudski
koostooleppe, mille kohaselt Poola tunnistas Petljura-poolset Ukraina valitsust "parast voitu
bol?evike
ule" ning lubas sojalist kaasabi voitluses Noukogude Venemaaga, mille eest vastutasuks tunnustas Petljura Galiitsia liitmist Poolaga igaveseks.
25. aprillil
alustasid Poola vaed pealetungi Noukogude Venemaa poolt hoivatud Ukrainale ja kiire edasiliikumise tulemusena vallutasid 26. aprillil
?otomori
,
Berdit?evi
ja
Korosteni
; 28. aprillil
?merinka
; 29. aprillil
Vinnotsjaja
, 30 aprillil
Fastovi
linna ja
6. mail
1920 Ukraina pealinna Kiievi. Noukogude vaed taandusid
Dnepri
joe taha ja
Noukogude Ukraina
keskuseks jai
Harkivi
linn.
26. mail
1920 alustasid Noukogude edelarinde vaed uut pealetungi Poola vagedele Valgevenes ja Ukrainas, milles olulist rolli etendas
Semjon Budjonnoi
juhitud 1. Ratsaarmee (
Skviri labimurre
).
12. juunil
vallutasid vaed taas Kiievi, vasakul tiival vallutas Punaarmee 14. armee 8. juulil Vinnotsja, ?merinka ja
Mogiljov-Podolski
. Noukogude laanerinde ja Leedu vaed aga hoivasid
11. juulil
Minski
ja
14. juulil
Vilniuse
. Juuli lopuks hoivasid Noukogude vaed kogu Valgevene ja viisid ule sojategevuse Poola territooriumile.
Noukogude-Poola soja, mis toimus osaliselt ka Ukraina territooriumil, lopetas
Riia rahu
, mis solmiti uhelt poolt
Vene SFNV
(ka
Valgevene NSV
nimel) ja
Ukraina NSV
ning teiselt poolt Poola Vabariigi vahel
18. martsil
1921
Lati
pealinnas
Riias
.
Petljural onnestus pogeneda Poolasse
Tarnowi
linna, kus ta jatkas Ukraina eksiilvalitsuse juhtimist. Kuna Vene SFNV noudis Poolalt Petljura valjaandmist, korraldas Poola Petljura "kadumise", ning ta viidi salaja
Varssavisse
. Vene SFNV jatkas Petljura valjaandmise noudmist, mispeale 1923. aastal Petljura lahkus Poolast ning asus lopuks elama Pariisi.
Parast Petljura morva 1926. aastal jatkas tema tood toona Poolas elanud Andri Livotskoi. Juulis 1948
Augsburgis
korraldati Ukraina RV eksiilvalitsus umber, loodi Ukraina Rahvuslik Noukogu (
Укра?нська Нац?ональна Рада
). Livotskoist sai noukogu esimees ja Ukraina RV president eksiilis. Parast Livotskoi surma 17. jaanuaril 1954 valiti martsis 1954 toimunud noukogu kongressil presidendiks Stepan Votvotskoi. Parast Votvotskoi surma 9. oktoobril 1965 valiti 1967. aasta kongressil presidendiks Livotskoi poeg Mokola.
Parast Mokola Livitskoi surma 8. detsembril 1989 sai presidendiks Mokola Plavjuk. Parast Ukraina taasiseseisvumist peeti 14.?15. martsil 1992 noukogu viimane, erakorraline kongress, kus voeti vastu otsus noukogu tegevus lopetada ja voim ule anda uuele Ukraina valitsusele. 22. augustil 1992 toimunud
Ukraina Ulemraada
eriistungil loobus Plavjuk presidendiametist ja andis oma voimu ule 1. detsembril 1991 Ukraina presidendiks valitud
Leonid Kravt?ukile
, tunnistades riiki Ukraina RV oigusjarglasena.
- 16. juuli 1948,
Augsburg
- 23.?27. juuni 1949, Leipheim (
Baieri
)
- marts 1954,
Munchen
- marts 1957, Munchen
- november 1961, Munchen
- 18.?22. marts 1967, Munchen
- detsember 1972,
London
- juuni 1979, Munchen
- 14.?15. juuli 1979,
Toronto
- 17.?19. juuni 1989, Bound Brook,
New Jersey
- (erakorraline) 14.?15. marts 1992
-
Pikemalt artiklis
Ukraina riigipeade loend
Ukraina Rahvavabariigi valitsuseks oli
Ukraina Direktoorium
, mis asus alates
14. novembrist
1918
Bila Tserkvas
, alates
14. detsembrist
1918 Kiievis, veebruarist 1919
Vinnotsjas
, juulist 1919
Kamjanets-Podilskoiis
, detsembrist 1919 ja mais-juunis
1920
Kiievis.
Direktooriumi esimees:
Ministrite Noukogu esimees:
-
Esimene universaal
-
Neljas universaal
- ↑
Johannes Remy. Ukraina ajalugu. EKSA, 2018. Lk. 166.
- ↑
Johannes Remy. Ukraina ajalugu. EKSA, 2018. Lk. 153-154.
- ↑
T?oli, S. Lojaalsuskriis ja rahvusarmee formeerimine Ukrainas kolme Ukraina-Vene soja kontekstis - Eesti sojaajaloo aastaraamat, Vol 6 (2016) Lk. 172.
- ↑
Paul Robert Magosci. A History of Ukraine, University of Washington Press, 1998. Lk. 482.