한국   대만   중국   일본 
Turumajandus ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Turumajandus

Allikas: Vikipeedia

Turumajanduse tunnuseks on uksikisikute spetsialiseerumine , konkurents ja majandusvabadus . Toodete hinna maarab turul noudluse-pakkumise suhe, mitte selle tootmiskulu. [1] [2] Turumajandus pohineb spetsialiseerumisel, loomuoigusel , erainitsiatiivil, eraomandusel ja hinnamehhanismil . Turumajanduse sees eristatakse kapitalistliku majandusmudelit, vabaturumajandust ja sotsiaalse turumajandus mudelit .

Turumajanduses mojutab investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse ule otsustamist turu hinnamehhanism . Turumajandusele vastandub burokraatlik plaanimajandus , milles investeerimis- ja tootmisotsuseid langetavad riigis taitevvoimu teostavad ametnikud.

Turumajandus tekib, areneb ja pusib uhiskondades , mille liikmed vaartustavad eneseteostuse vabadust , tahavad ise otsustada mida nad teevad ning julgevad votta enesele vastutuse enda ja oma lahendaste toimetuleku eest. Turumajanduse edu soltub inimeste valmidusest kohaneda keskkonnas toimuvate muutustega ja muuta enda tegevust vastavalt loodushoiu, seaduste ja turu nouetele. Turumajandusliku uhiskonna edu soltub turu labipaistvusest , rakendatud rahasusteemist (see maarab majandusmudeli ) ja inimeste sallivusest teistsuguste suhtes.Turumajandus on teadaolevaist tohusaim majandusvorm ja paljudest katsetest hoolimata pole seniajani avastatud uhtegi rakendatavat alternatiivi.

Turumajandus pohineb eraomandusel ja lahtub erahuvist , kuid selle jatkusuutlikkuse (turuvabadused) tagab riiklik institutsioon, mis kehtestab uhtse oiguskorra oma territooriumil ning lahendab tekkinud konflikte kohtute kaudu. Turumajanduslik majandusmudel on uhiskonnakorralduse aluseks linnriikides ja modernsetes riikides ning nendes on valitsus uheks turu subjektiks teiste korval. Valitsust eristab teistest turuosalistest see, et lisaks tasulistest teenustest laekuvatele tuludele voi laekuvad tema eelarvesse ka loivud . Koik turuosalised hangivad ja vahetavad omavahel kaupu hinnamehhanismi alusel. [3]

Turumajanduse ajaloost [ muuda | muuda lahteteksti ]

Turumajandus sundis esimestest kasitooliste ja kaupmeeste kogukondadest, kes panid aluse linnalisele eluviisile. Teadaolevatel andmetel tekkisid esimesed kaubalinnad 9. aastatuhandel e.m.a Lahis-Idas ( Jeeriko ), 8. aastatuhandel e.m.a Induse joe regioonis ( Mehrgarh ), millest arenes hiljem valja Induse kultuur ning 6. aastatuhandel e.m.a tanase Iraagi aladel ( Sumer ). Vanal ajal kandsid turumajanduslikku majandusmudelit edasi Foiniikia , Kreeka ja Rooma ning keskajal esindasid seda Itaalia ( Firenze , Genova , Veneetsia jt) ja Laane-Euroopa vabalinnad .

21. sajandi alguse seisuga ei ole uheski riigis ainulist turumajandust, sest avalikku voimu esindavad asutused ( institutsioonid ) ei kujunda majanduskeskkonda oiguslike satetega, vaid ka suunavad turumajanduse protsesse kasutades selleks fiskaalpoliitilisi vahendeid erineval maaral. [4] [5] Seetottu tuleks neid klassifitseerida segamajandusena . Naiteks esindab Ameerika Uhendriikide majandus segamajandust (markimisvaarne tururegulatsioon, pollumajandustoetused, teadustoo ja ravikindlustuse rahastamine riigi poolt), kuigi selle aluseks on endiselt turumajandus. EL kui institutsioon realiseerib sotsiaalriigi kontseptsiooni ning selle liikmesriikide majandustes on oluliselt rohkem plaanimajanduse elemente kui angloameerika riikides. Vaidlused selle ule, kui suurt rolli peaks valitsus mangima turumajanduse suunamisel ja turu toodetava ebavordsusega tegelemisel, on jatkunud labi aegade.

Turumajanduse vormid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kapitalism [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kapitalism viitab majandussusteemile, kus tootmisuksused kuuluvad suuresti voi tervenisti eraettevotjatele ja neid juhitakse kasumi saamise eesmargil, nad on ules ehitatud kapitali kogumiseks. Kapitalismis maarab investeeringud, sissetulekud ja hinnad uldiselt turg.

On olemas erinevaid kapitalismi vorme, millel on erinevad suhted turuga. Laissez-faire ’i ja vaba turu kasitluse puhul sekkub riik hinnakujundusse ning teenuste ja toodete pakkumisse vahe voi uldse mitte. Heaolukapitalismis , sekkuvas voi segamajandusel pohineval kapitalismis mangivad turud domineerivat rolli, kuid on monel maaral valitsuse poolt reguleeritud, eesmargiga korrigeerida turutorkeid voi soodustada sotsiaalset heaolu. Riigikapitalismis toetutakse turgudele koige vahem ? riik soltub suuresti kaudsest majandusplaneerimisest ja/voi riigiomandis olevate ettevotete akumuleerunud kapitalist.

Kapitalism on olnud laanemaailmas domineerivaks feodalismi lopust saati. Moiste " segamajandus " aga iseloomustab enamikku tanapaevastest majandustest, sest nad holmavad molemat ? nii era- kui ka riigi omanduses olevaid ettevotteid. Kapitalismis on hinnad noudluse ja pakkumisega vaga seotud. Naiteks, mida korgem on noudlus kindla toote voi teenuse jarele, seda korgemat hinda on voimalik selle eest kusida, ning mida madalam on toote voi teenuse noudlus, seda madalamat hinda selle eest kusitakse.

Turusotsialism [ muuda | muuda lahteteksti ]

Turusotsialism viitab erinevat tuupi majandussusteemidele, kus tootmisvahendid ja domineerivad majandusasutused on kas avalikus voi uhingute omandis, kuid juhitud vastavalt noudluse ja pakkumise vahekorra reeglitele. Sellist tuupi turumajanduse juured ulatuvad klassikalisse majandusteadusesse , Adam Smithi ja mutualistidest filosoofide toodesse. [6]

Turusotsialism erineb turuvalisest sotsialismist sellega, et turusotsialismis on olemas tootmistingimused vastavalt turu noudlusele ja ettevotete kasumi voimalus. Kasumit , mis on saadud avalikus omandis olevatelt ettevotetelt, voib kasutada mitmeti ? seda edasiseks tootmiseks uuesti investeerides, valitsuse pakutavate ja sotsiaalteenuste otseseks rahastamiseks voi jagada avalikkusele sotsiaaldividendina voi tavalise maksususteemi kaudu. [7]

Turumajandus Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Majanduskorraldus muutus Eestis parast taasiseseisvumist , kui parast 50-aastast Noukogude okupatsiooni sai kasumajandusest turumajandus. Vahetult parast taasiseseisvumist toimus akiline majanduslangus, mida pohjustas Noukogude kasumajanduse kaudu saadud odava kutuse ja tooraine kaotus.

Kui Noukogude ajal toodeti Eestis ainult pisitooteid voi vahesaadusi ning lopptooted valmisid mones teises Noukogude Liidu liiduvabariigis, siis parast iseseisvumist tuli Eesti ettevotted umberkorraldada. Tuli leida uusi kaubandus- ja majanduspartnereid, leida toodete muugiks uued turud.

Kuna taasiseseisvunud Eestis oli algusaastatel pidev majanduslangus ning vaga paljudel ettevotetel ja inimestel laks majanduslikult vaga halvasti, tekkis paljudel inimestel vale ettekujutus turumajandusest ning eelnenud kasumajandust peeti sellest paremaks. Eesotsas Mart Laariga voeti vastu uus maksususteem, mis aitas ettevotlusel Eestis areneda. [8] [9]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited  [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Altvater, E. (1993).  The Future of the Market: An Essay on the Regulation of Money and Nature After the Collapse of "Actually Existing Socialism . Verso. p. 57.
  2. ↑ Gregory and Stuart, Paul and Robert (2004).  Comparing Economic Systems in the Twenty-First Century, Seventh Edition . George Hoffman. p. 538.  ISBN 0-618-26181-8 . "Market Economy: Economy in which fundamentals of supply also demand provide signals regarding resource utilization."
  3. ↑ Paul M. Johnson (2005). A Glossary of Political Economy Terms, MArket Economy .
  4. ↑ Tucker, Irvin B. p 491. Macroeconomics for Today. West Publishing. p. 491
  5. ↑ Altvater, E. (1993).  The Future of the Market: An Essay on the Regulation of Money and Nature After the Collapse of "Actually Existing Socialism . Verso. pp. 237?238.
  6. ↑ McNally, David (1993).  Against the Market: Political economy, market socialism and the Marxist critique . Verso. lk 44.  ISBN 978-0-86091-606-2 .
  7. ↑ Marangos, John (2004). Social Dividend versus Basic Income Guarantee in Market Socialism . International Journal of Political Economy, vol. 34, no. 3.
  8. ↑ Habicht, Hans-Laur. Kasumajandusest turumajandusse - Eesti voimalused ja valikud (viimati vaadatud 19.11.2014)
  9. ↑ Toomes, Tarvo (2007). Kommentaar: Turumajandus ja Eesti . Estonian World Review
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Turumajandus&oldid=6356913 "