"Tulnukas" (originaalpealkirjaga "Alien" ) on Suurbritannia ja Ameerika Uhendriikide populaarne ulmeoudusfilm , millele on tehtud mitu jarge ja jaljendust.

See on umbertootlus 1958 . aastal tehtud filmist " It! The Terror from Beyond Space ". Film valmis 1979 . aastal. Filmi re?issoor on Ridley Scott , peaosataitja Sigourney Weaver .

Kuigi nimitegelased on vaga agressiivsed maavalise paritoluga olendid ksenomorfid , on filmi ja jargede peategelaseks naine nimega Ellen Ripley (Sigourney Weaver), kes kogu sarja jooksul nende olenditega voitleb. Tegemist on esimese suurema Ameerika Uhendriikide filmiga, milles marulikangelane on naine.

Lisaks Sigourney Weaverile (Ripley) mangivad filmis Tom Skerritt (kapten Dallas), Veronica Cartwright (piloot Lambert), Harry Dean Stanton (tehnik Brett), John Hurt (kapteniabi Kane), Ian Holm (teadusohvitser Ash), Yaphet Kotto (peainsener Parker) ja Bolaji Badejo (tulnukas).

1980. aastal said Hans Ruedi Giger , Carlo Rambaldi, Brian Johnson, Nick Allder ja Denys Ayling filmi eriefektide eest Oscari . Aastal 2002 tunnistati film kultuuriliselt oluliseks ning voeti National Film Registrysse .

Su?ee [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maale tagasiteel olev maagi vedamiseks moeldud kosmoselaev " Nostromo " saab raadiosignaali vooralt asustamata planeedilt, mis jaab laeva kursist kaugele. Laeva keskarvuti "Ema" muudab omal algatusel kurssi ja jargneb signaalile. Alles siis, kui laev on joudnud planeedilahedasele orbiidile, aratab arvuti meeskonna, kes viibis seni kulmutatud olekus. Meeskond peab signaali alguses hadasignaaliks.

Parast arutelusid kummalise raadiosignaali olemuse ule maandub meeskond tormisel ja korbelisel planeedil, et asja lahemalt uurida. Inimtegevusest jalgi ei leita, kuid avastatakse igivana, maavalise paritoluga tohutu suure kosmoselaeva vrakk, mille sees paistab olevat ainsa meeskonnaliikme kivistunud skelett. Kane siseneb veel uhte ruumi, kust ta leiab suure hulga hiigelsuuri munakujulisi moodustisi. Uudishimulik Kane tombab endale uhe munas oleva olendi tahelepanu. Muna avaneb, olend paiskub valja, huppab talle nakku ning klammerdub kombitsatega tema pea umber. "Nostromo" pardal ei onnestu voorkeha eemaldada, sest igal eemaldamiskatsel ahvardab see oma ohvri elule lopu teha. Imekombel aga kukub voorkeha jargmisel paeval oma ohvri kuljest surnuna lahti, Kane aga paistab olevat elus ja terve.

Varsti parast seda tuleb Kane'i rinnakorvist valja pisike tulnukas ning kaob laeva hamaratesse koridoridesse, mis moodustavad laburindi. Meeskond hargneb, et olendit otsida ja tappa, ent too vahepeal kasvab. Kapten Dallas ja Ellen Ripley on algul noutud, kuid otsustavad kindlalt olendist vabaneda. Seevastu pardaarst Ash soovitab looma mitte kahjustada.

Kui olendit vigastatakse, soobib tema veri labi kosmoselaeva mitme teki. Pogenema paasenud kulaline aga hakkab tohutul kiirusel arenema ning meeskonnal puuduvad vahimadki vahendid tema peatamiseks ning enesekaitseks.

Tegemist on tulnukaga (ksenomorfiga), kes on ebatavaliste voimete ja eksootilise valimusega uliohtlik kiskja. Ta paljuneb elusatel ohvritel parasiteerides. Tema veri on vaga tugev hape, mis soovitab labi metalli. Seetottu ei ole moeldav tema tulistamine kosmoselaevas. Sobivam relv temaga voitlemiseks on leegiheitja . Tema elutsukkel meenutab rippkehaliste oma.

Tulnukas votab vangi laeva kapteni, kes proovis teda loksu puuda. Seejarel votab juhtimise ule Ripley. Ta avastab, et kompanii, kellele laev kuulub, on selle meelega kursist korvale kallutanud, et uurida mitteinimparitolu hadasignaali ja hankida voora eluvormi naidis. Teadusohvitser Ash osutub androidiks , kelle kompanii on Thedusel luhikese etteteatamisega laeva peale pannud, et ta kaitseks tulnukat ja vajaduse korral vabaneks meeskonnaliikmetest. Ripley jaab laeval viibinud inimestest viimasena ellu, kaivitab laeva enesehavitusseadme, pogeneb sustikuga ja lopks tapab tulnuka, lastes tal ohuluusi kaudu avakosmosesse sattuda.