Tripoli (Foto: Patrick-Andre Perron)
Tripoli
(kreeka Tripolis/Τρ?πολι? 'kolm linna', araabia ?ar?bulus/??????) on
Liibua
pealinn ja suurim linn. Asub
Vahemere
kaldal.
Tripoli on Liibua peamine sadam, kaubandus- ja toostuskeskus.
Tanapaeva Tripoli kohale asutasid
foiniiklased
7. sajandil eKr
Oea
linna. Hiljem laks linn kreeklaste koloonia
Kurenaika
, seejarel
Kartaago
voimu alla.
2. sajandi lopus eKr kuulus linn
Rooma
riigi
Aafrika
provintsi ja kandis nime
Regio Syrtica
. 3. sajandi alguses tunti Oea,
Sabratha
ja
Leptis Magna
linnasid nime all Regio Tripolitana. Arvatavasti oli Leptis Magnast parit
Septimius Severuse
ajal tegemist eraldi provintsiga.
Kuna Tripoli on olnud pidevalt asustatud, ei ole sellest ajastust ehitisi peaaegu sailinud.
9. sajandi Parsia ajaloolase al-Baladhuri jargi hoivasid Tripoli juba 642. voi 643. aastal muslimid. Linn oli
Fatimiidide
, seejarel
Mamelukkide
dunastia voimu all. Mingil perioodil kuulus see
Almohaadide
impeeriumisse ja
Hafsiidide
kuningriigile.
1510. aastal hoivas linna Hispaania sojamees
Pedro Navarro
, 1523. aastal anti see
Malta ordule
. Ordu eesmark oli hoida linna sattumast kristlaste laevaliiklust kimbutanud berberi piraatide katte. 1551. aastal alistus linn Osmanitele. 16. kuni 19. sajandini oli Tripoli vaheaegadega
Osmanite riigi
osa.
1911. aastal kuulutas Itaalia oma Tripolis elavate kodanike kaitsmise ettekaandel Osmanite riigile soja. Jargmisel aastal solmitud rahulepinguga laksid Tripolitaania, Kurenaika ja Fezzani provintsid Itaalia voimu alla.
1943. aastal hoivasid Tripoli liitlasvaed ja kuni Liibua iseseisvumiseni 1951. aastal haldas linna
Suurbritannia
.
2014
?
2017
ei maandunud
kodusoja
tottu Liibua pealinnas Tripolis asuvas rahvusvahelises
lennujaamas
Tripoli International
reisilennukeid.
2016
. aastal alustati lennujaama taastamist. Reisilennukid maanduvad lennujaamas taas alates
2017
. aastast, mil Liibua lennuettevottele
Libyan Airlines
kuuluv lennuk
Bombardier
maandus Tripoli Internationalis.
[1]
