Trakeeni hobune

Allikas: Vikipeedia
Trakeeni hobune koolisoidul

Trakeeni hobune ehk trakeen (sks Trakehner ) on Ida-Preisi provintsist Trakeeni linnast parit hobusetoug . [1] [2] See on uks vanemaid soojaverelisi hobusetouge . [3] Tou aretuses on kasutatud araabia ja inglise taisverelisi hobuseid . [1]

Trakeenide turjakorgus jaab vahemikku 160?170 cm. [4] Nad on intelligentsed hobused, keda iseloomustab tugev tootahe, vastupidav narvikava ja hea iseloom. [1]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Trakeeni hobune 1927. aastal

Trakeeni toug sai alguse Preisimaal Trakeeni linnas (tanapaeva Jasnaja Poljana ) ja selle mitmekesine ajalugu ulatub ule 300 aasta taha. [1] [2]

1732. aastal asutas Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I kuningliku Trakeeni hobusekasvanduse, mida aastate jooksul sustemaatiliselt arendati. Selle hobusekasvanduse eesmargiks oli aretada koigile teistele riigi kasvandustele ratsatuubilisi hobuseid. Nii kuulus Trakeeni hobusekasvandusele lopuks mitu takutalli ja see oli suurim kasvandus Preisimaal. [2]

Trakeeni takk Pythagoras 1930. aastatel

Enne teist maailmasoda kasutati trakeene tollahobustena, kuid aastate jooksul aretuse suund muutus ja trakeenidest said ratsavaehobused. Parast teist maailmasoda havines Trakeeni kasvandus peaaegu taielikult, sest see asus lahingutegevuse piirkonnas. [5] Soja lopupoole paasteti Vene vagede pealetungist umbes 1000 hobust, kes koos sojapogenikega laande viidi. Karmide transporditingimuste tottu suri suur osa hobuseid, aga tou sailimiseks jai neid piisaval hulgal ellu. [6] 20. sajandi alguses ja alates 1969. aastast on ka Eestisse toodud trakeene. Pohiline populatsioon kujunes valja aastatel 1960?1985, kui Venemaalt toodi takke, marasid ja nende jarglasi. [1]

5. augustil 1999 kutsus Heimtali Hobusekasvandus kokku Eesti trakeenikasvatajad, et luua trakeenide haruselts. Haruseltsi eesmargiks sai trakeeni tougu hobuste puhasaretus ja Saksa Trakeeni Liidu rahvusvahelistele nouetele vastava dokumentatsiooni loomine ja korrastamine. [1]

2004. aastal sai Eesti Hobusekasvatajate Selts loa pidada trakeenide aretusregistrit ja valjastada sellekohaseid dokumente. Touaretusorganisatsioonid, mis tegelevad puhasaretusega, jargivad Saksa Trakeeni Liidu touaretusprogrammi, sest Saksa Trakeeni Liidul on originaal touraamat , mis on tunnustatud kogu maailmas. [1]

Trakeeni hobune

Valimus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Trakeene aretatakse vastavalt aretusprogrammile, mis tahendab, et hobused peavad vastama toutuubis ette nahtud normidele. [1] Trakeenid on puhta trakeeni veresusega soojaverelised hobused. [7] Valimuselt on nad tavaliste taisvereliste hobuste moodi. Nad on kompaktse kehaga, keskmist kasvu ja kaalu hobused. [6] Turjakorgus jaab vahemikku 160?170 cm. [4]

Trakeene iseloomustab sirge profiiliga pea, proportsionaalne kael ja turi, luhike tugev selg ja lihaseline tagakeha. [6] Neil on kuivad ja lihaselised jalad, mistottu on nad kerge sammuga. [4] Toumaradelt ja -takkudelt eeldatakse selgelt valjendunud sootunnuseid. [8]

Trakeenide puhul on lubatud ja esindatud koik varvused, kuid pohilised on korb , raudjas , heleraudjas ja raudjas kimmel . Uldiselt on trakeeni tougu hobused uhevarvilised. [5]

Iseloom ja kaitumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Trakeenid on iseloomult kuulekad, julged ja sobralikud. See toug parineb taisverelistest hobustest ja seetottu peetakse neid sageli tulisteks, aga tegelikult see nii ei ole. [6] Trakeeni tougu hobused on rahulikud ja tasakaalukad. Nad on intelligentsed hobused, keda iseloomustab tugev tootahe, vastupidav narvikava ja hea iseloom. Aretuses eelistatakse isendeid, kes on psuuhiliselt ja fuusiliselt koormust taluvad ning uleuldiselt hea tervise ja loomuliku viljakusega. Ei soosita loomi, kes ei kohane kergesti ja on narvilised voi arad. [1]

Trakeenide aretuse eesmark on ratsa- ja sporthobuste mitmekulgsuse sailitamine. Seetottu on valikukriteeriumideks seatud polvnemine, valimus, liikumine (sealhulgas huppamine), iseloom, toovoime, temperament ja tervis. [8] Hobusekasvatajad, kes ei soovi temperamentseid taisverelisi hobuseid, kasutavad sageli aretuses trakeeni tougu takke. [6]

Trakeenid Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi 2018. aasta andmete kohaselt peetakse trakeene ule Eesti ning touraamatusse on kantud koik hobused ja nende jarglased, kes aretusprogrammis osalevad. 2018. aasta 2. juuli seisuga on trakeenide toupopulatsioon Eestis 343 hobust. Sama kuupaeva seisuga on peatouraamatusse kantud 72 mara, 7 takku ja 4 ruuna. Touraamatus on 8 mara, 3 takku ja 5 ruuna. Eeltouraamatusse on kantud 97 mara, 38 takku ja 82 ruuna ning lisasse A on kantud 10 mara, 9 takku ja 1 ruun. Alates 2000. aastast on Eestis sundinud ule 494 trakeeni tougu hobuse. [1]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 "Eesti Hobusekasvatajate Selts" . Vaadatud 12.02.2020 .
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Lengerken, G., Ellendorf, F., Lengerken, J (2012). Loomakasvatus . {{ raamatuviide }} : CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend ( link )
  3. ↑ "Trakehners International. History of the Trakehner" . Vaadatud 12.02.2020 .
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Hermsen, J (1997). Encyclopedia of Horses .
  5. ↑ 5,0 5,1 Briggs, K., Hamilton S. (2001). Still Crazy for Horses . {{ raamatuviide }} : CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend ( link )
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Fitzpatrick, A. (2004). The Ultimate Guide to Horse Breeds .
  7. ↑ Whitaker, J., Whitelaw, I. (2007). The Horse: A Miscellany of Equine Knowledge . {{ raamatuviide }} : CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend ( link )
  8. ↑ 8,0 8,1 Eesti Hobusekasvatajate Selts (10.02.2011). "Trakeeni tougu hobuste aretusprogramm" . Vaadatud 12.02.2020 .
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Trakeeni_hobune&oldid=6038268 "