Trakeeni hobune
ehk
trakeen
(sks
Trakehner
) on
Ida-Preisi provintsist
Trakeeni
linnast parit
hobusetoug
.
[1]
[2]
See on uks vanemaid
soojaverelisi hobusetouge
.
[3]
Tou aretuses on kasutatud
araabia
ja
inglise taisverelisi hobuseid
.
[1]
Trakeenide turjakorgus jaab vahemikku 160?170 cm.
[4]
Nad on intelligentsed hobused, keda iseloomustab tugev tootahe, vastupidav narvikava ja hea iseloom.
[1]
Trakeeni toug sai alguse
Preisimaal
Trakeeni linnas (tanapaeva
Jasnaja Poljana
) ja selle mitmekesine ajalugu ulatub ule 300 aasta taha.
[1]
[2]
1732. aastal asutas Preisimaa kuningas
Friedrich Wilhelm I
kuningliku Trakeeni hobusekasvanduse, mida aastate jooksul sustemaatiliselt arendati. Selle hobusekasvanduse eesmargiks oli aretada koigile teistele riigi kasvandustele ratsatuubilisi hobuseid. Nii kuulus Trakeeni hobusekasvandusele lopuks mitu takutalli ja see oli suurim kasvandus Preisimaal.
[2]
Enne
teist maailmasoda
kasutati trakeene tollahobustena, kuid aastate jooksul aretuse suund muutus ja trakeenidest said ratsavaehobused. Parast teist maailmasoda havines Trakeeni kasvandus peaaegu taielikult, sest see asus lahingutegevuse piirkonnas.
[5]
Soja lopupoole paasteti Vene vagede pealetungist umbes 1000 hobust, kes koos sojapogenikega laande viidi. Karmide transporditingimuste tottu suri suur osa hobuseid, aga tou sailimiseks jai neid piisaval hulgal ellu.
[6]
20. sajandi alguses ja alates 1969. aastast on ka Eestisse toodud trakeene. Pohiline populatsioon kujunes valja aastatel 1960?1985, kui Venemaalt toodi takke, marasid ja nende jarglasi.
[1]
5. augustil 1999 kutsus Heimtali Hobusekasvandus kokku Eesti trakeenikasvatajad, et luua trakeenide haruselts. Haruseltsi eesmargiks sai trakeeni tougu hobuste puhasaretus ja Saksa Trakeeni Liidu rahvusvahelistele nouetele vastava dokumentatsiooni loomine ja korrastamine.
[1]
2004. aastal sai
Eesti Hobusekasvatajate Selts
loa pidada trakeenide aretusregistrit ja valjastada sellekohaseid dokumente. Touaretusorganisatsioonid, mis tegelevad puhasaretusega, jargivad Saksa Trakeeni Liidu touaretusprogrammi, sest Saksa Trakeeni Liidul on originaal
touraamat
, mis on tunnustatud kogu maailmas.
[1]
Trakeene aretatakse vastavalt aretusprogrammile, mis tahendab, et hobused peavad vastama toutuubis ette nahtud normidele.
[1]
Trakeenid on puhta trakeeni veresusega soojaverelised hobused.
[7]
Valimuselt on nad tavaliste taisvereliste hobuste moodi. Nad on kompaktse kehaga, keskmist kasvu ja kaalu hobused.
[6]
Turjakorgus jaab vahemikku 160?170 cm.
[4]
Trakeene iseloomustab sirge profiiliga pea, proportsionaalne kael ja turi, luhike tugev selg ja lihaseline tagakeha.
[6]
Neil on kuivad ja lihaselised jalad, mistottu on nad kerge sammuga.
[4]
Toumaradelt ja -takkudelt eeldatakse selgelt valjendunud sootunnuseid.
[8]
Trakeenide puhul on lubatud ja esindatud koik varvused, kuid pohilised on
korb
,
raudjas
, heleraudjas ja raudjas
kimmel
. Uldiselt on trakeeni tougu hobused uhevarvilised.
[5]
Trakeenid on iseloomult kuulekad, julged ja sobralikud. See toug parineb taisverelistest hobustest ja seetottu peetakse neid sageli tulisteks, aga tegelikult see nii ei ole.
[6]
Trakeeni tougu hobused on rahulikud ja tasakaalukad. Nad on intelligentsed hobused, keda iseloomustab tugev tootahe, vastupidav narvikava ja hea iseloom. Aretuses eelistatakse isendeid, kes on psuuhiliselt ja fuusiliselt koormust taluvad ning uleuldiselt hea tervise ja loomuliku viljakusega. Ei soosita loomi, kes ei kohane kergesti ja on narvilised voi arad.
[1]
Trakeenide aretuse eesmark on ratsa- ja sporthobuste mitmekulgsuse sailitamine. Seetottu on valikukriteeriumideks seatud polvnemine, valimus, liikumine (sealhulgas huppamine), iseloom, toovoime, temperament ja tervis.
[8]
Hobusekasvatajad, kes ei soovi temperamentseid taisverelisi hobuseid, kasutavad sageli aretuses trakeeni tougu takke.
[6]
Eesti Hobusekasvatajate Seltsi 2018. aasta andmete kohaselt peetakse trakeene ule Eesti ning touraamatusse on kantud koik hobused ja nende jarglased, kes aretusprogrammis osalevad. 2018. aasta 2. juuli seisuga on trakeenide toupopulatsioon Eestis 343 hobust. Sama kuupaeva seisuga on peatouraamatusse kantud 72 mara, 7 takku ja 4 ruuna. Touraamatus on 8 mara, 3 takku ja 5 ruuna. Eeltouraamatusse on kantud 97 mara, 38 takku ja 82 ruuna ning lisasse A on kantud 10 mara, 9 takku ja 1 ruun. Alates 2000. aastast on Eestis sundinud ule 494 trakeeni tougu hobuse.
[1]
- ↑
1,00
1,01
1,02
1,03
1,04
1,05
1,06
1,07
1,08
1,09
"Eesti Hobusekasvatajate Selts"
. Vaadatud 12.02.2020
.
- ↑
2,0
2,1
2,2
Lengerken, G., Ellendorf, F., Lengerken, J (2012).
Loomakasvatus
.
{{
raamatuviide
}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (
link
)
- ↑
"Trakehners International. History of the Trakehner"
. Vaadatud 12.02.2020
.
- ↑
4,0
4,1
4,2
Hermsen, J (1997).
Encyclopedia of Horses
.
- ↑
5,0
5,1
Briggs, K., Hamilton S. (2001).
Still Crazy for Horses
.
{{
raamatuviide
}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (
link
)
- ↑
6,0
6,1
6,2
6,3
6,4
Fitzpatrick, A. (2004).
The Ultimate Guide to Horse Breeds
.
- ↑
Whitaker, J., Whitelaw, I. (2007).
The Horse: A Miscellany of Equine Knowledge
.
{{
raamatuviide
}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (
link
)
- ↑
8,0
8,1
Eesti Hobusekasvatajate Selts (10.02.2011).
"Trakeeni tougu hobuste aretusprogramm"
. Vaadatud 12.02.2020
.