Tragikomoodia on draama?anr , millel on nii tragoodia kui ka komoodia tunnusjooni. Sundmuste esitus liigub koomikast traagikasse , traagiline uletatakse naeru abil, koomilise pealispinna all aga aimub traagika. Tragikomoodiaks nimetati algul onneliku lopuga kurbmangu ; omaette ?anriks kujunes see hilisrenessansi ajal, mil kogu Euroopas sai tuntuks itaalia kirjaniku G. B. Guarini "Ustav karjane" ( 1590 ). Tragikomoodiaklassikasse kuuluvad naiteks Shakespeare 'i " Moot moodu vastu ", Moliere 'i " Tartuffe " ja Anton T?ehhovi " Kirsiaed ". Klassitsistlik rangete normidega esteetika suhtus tragikomoodiasse halvustavalt kui vard?anri, romantism jagas talle taas tunnustust. 20. ja 21. sajandi elutunnetusele groteski ja absurdi kalduv tragikomoodia sobib. Tragikomoodia on lahedane ja osalt kattuv musta komoodiaga ning alati neid ei eristatagi.