Toompea Suur linnus
(
ladina keeles
castrum magnus
voi
castrum maius
) oli
Moogavendade ordu
kindlustatud asula, mida
1220. aastatel
ehitati ja arendati
Toompea paelava
kaguosas, kus varem oli asunud muinaseestlaste ja hiljem I Taani aja taanlaste
linnus
. Uldlahenduselt oli see
kastell
, mis II Taani ajal aastatel
1238
?
1346
jagati poikmuuriga kahte ossa.
13. sajandil
tekkis sinna tihe hoonestus, kus muuhulgas paiknesid
Taani kuninga
Harju, Viru, Ravala ning vahepeal ka Jarva
vasallide
ja
piiskopi
elamukrundid.
Aastatel
1227
?
1229
lasi ordumeister
Volquin
lavasaare edelaossa ehitada Tallinna esimese kivist ordulinnuse ehk ordulossi (
Ordensburg
voi
Ordenschloss
), mida tuntakse
Toompea Vaikese linnusena
(ladina keeles
castrum minus
voi
castrum parva
). Vaikest linnust uhendas suure linnusega Toompea kolmanda osana eeskaitseala (
cingele
).
Linnuse muuridele rajati
keskajal
arvatavasti 14
kaitsetorni
. Enamik neist (11) olid madalad
konsooltornid
, mille katked on osaliselt siiani jalgitavad. Peale selle oli ringmuuril veel kaks muuritorni ja uks
varavatorn
.
