Toompea

See artikkel raagib korgendikust Tallinna kesklinnas; Vanalinna allasumi ja selle ajaloo kohta vaata artiklit Toompea allasum , perekonnanime kohta vaata artiklit Toompea (perekonnanimi) , mundi kohta vaata artiklit Kahekroonine munt .

Toompea on korgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal .

Toompea on Tallinna vanim asustatud piirkond. Seal paikneb Toompea linnus , mis oli enne eestlaste muistset vabadusvoitlust eestlaste , parast seda taanlaste linnus . Halduslikult oli Toompea kuni 1878 . aastani all-linnast eraldi seisev uksus, mis allus vahetult algul ordule ja hiljem ruutelkonnale . ^[1]

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toompea mae muistne nimi vois olla Harjapea ehk Harjanpaa (Harja neem ), mille jargi sai nime ka Harjapea jogi . ^[2] Kaudselt kinnitab seda ka Taani hindamisraamatus esinev Harju kirjapilt Hæriæ ehk Harja.

Toompea on nime saanud toomkiriku ( Domus Mariana ) jargi, mil 1486 . aastal viidati saksa keeles esimest korda sellele kui Domberg (`toomimagi`). Varasemad sailinud urikud mainivad piirkonda lihtsalt maena ( 1327 ladina mons , 1372 saksa bergh ) voi linnusena (ladina castrum ). ^[1]

Esimest korda mainis kirjalikes allikates Toompead eesti keeles Anton thor Helle 1732 . aasta nimeloendis, mis kajastas piirkonna jagunemist kaheks. Toompea all pidas ta silmas suurt linnust , kus asusid toomkirik ja aadli elamud. Ulejaanud Toompead ehk vaikest linnust nimetas ta Linnapeaks (vastavalt Toompa ja Linnapa). ^[1]

Eesti rahvaluule tunneb Toompead Kalevi kalmuna, mille on kokku kandnud tema lesk Linda .

Looduslik asend ja moodustumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toompea pind paikneb muust kesklinnast kuni 24 m korgemal kirde-edela sihilisel ligi 7 ha (umbes 400×250 meetri) suurusel paesel saarlaval, mis ulatub kuni 48 m ule merepinna (kultuurikihita 45,5 m). ^[3]

Geoloogiliselt on Toompea aluspohjalisel Tallinna keskkorgendikul asuv paene kirde-edelasihiline kovik , mille jalamiosaks on kambriumi liivakivid , kehamiks ordoviitsiumi lubjakivid Pakerordi lademest Lasnamae lademeni . Toompea lava labivad edelast kirdesse kaks tektoonilist rikkevood, jalamit palistab rusukalle . ^[3]

Toompea oli juba enne jaaaega Pohja-Eesti paelavast kulumise tagajarjel eraldunud panganeemik . Hiljem on Toompea pinnamoodi kujundanud mandrijaa , meremurrutus ja viimasel aastatuhandel peamiselt inimtegevus. Laanemere arenguloos ilmus Toompea esile saarekesena Antsulusjarve staadiumil. Litoriinamerest ulatus Toompea valja juba korge neemeotsana, mida ule Tonismae uhendas Ulemiste luiterannikuga kitsas tombololaadne kruusavall . ^[3]