Tommaso Campanella ( 5. september 1568 ? 21. mai 1639 ) oli itaalia renessansiaegne filosoof, uks utopistliku sotsialismi alusepanijatest, teoloog , astroloog ja luuletaja.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Campanella sundis 5.septembril 1568 Kalaabrias Stilo linnakeses kirjaoskamatu kingsepa perekonnas. Juba viieaastaselt hammastas ta inimesi erakordse malu ja voimetega. 15-aastaselt otsustas Campanella kloostrisse astuda ning vottis endale Aquino Thomase auks munganimeks Tommaso. Kolm aastat hiljem pani ta kirja traktaadi "Asjade uurimisest", milles ta kutsus ules tuginema kogemusele ja aistingutele , suhtudes kohklevalt Aristotelese kreeklastest ja araablastest kommentaatorite toodesse, Euroopa filosoofia sajanditevanusesse skolastilisse traditsiooni ja dogmadesse. Ehkki traktaati kritiseerisid provintsi kloostrikooli opetajad, jatkas Campanella lootusrikkalt tood, vaimustudes Bernardino Telesio teostest, mis samuti rohutasid inimmoistuse, kogemuse, aistingute olulisust ja arvustasid Aristotelese filosoofiat.

Jatkates telesiaanliku filosoofia tundmaoppimist, muutus elu kloostris jarjest talumatumaks ? levisid kuuldused, et Campanella pooldab kahtlasi opetusi, loeb keelatud raamatuid ja solmib lubamatuid tutvusi. 1589 . aastal lahkus Campanella kloostrist Napolisse raamatu "Meelte poolt toestatud filosoofia" valminud kasikirjaga, mis ilmus 1591 . aastal. San Domenico Maggiore kloostri voimudele saabus aga salakaebus, et Campanella volgneb oma ebaharilikud teadmised noidusele. Campanella kuulati ule inkvisiitorite poolt ja talle pandi suuks telesiaanlikke vaated, mis kaisid vastu valitsevale Aquino Thomase opetusele ja ortodokssele teoloogiale. Ordu juhtkond otsustas saata Campanella kaugelasuvasse Kalaabria kloostrisse. Campanella aga tegutses teisiti, soitis Rooma ja sealt edasi Firenzesse . Tee peal tutvus ta paljude tolleaegsete intellektuaalidega, kaasa arvatud Galileo Galilei ja Paolo Sarpiga .

Kui Telesio teosed kanti katoliku kiriku poolt keelatud raamatute indeksisse , arreteeriti Campanella suudistatuna ketserluses . Labiotsimise kaigus konfiskeeriti koik Campanella kasikirjad. Jargnevad kaks aastat veetis ta suhtelises vabaduses eri kloostrites, kuni ta lasti taielikult vabaks.

Campanella naasis Napolisse , kus jatkas kirjutamist ja vaimustus astroloogiast . Usna pea suudistati teda jarjekordselt hereesias ja ta pages tagasi oma kodulinna, Stilosse. Seal uhines ta massulistega, kes voitlesid Hispaania rohujate vastu Itaalia lounarannikul. Vandenou aga reedeti ja Campanella voeti vangi. Et paaseda surmamoistmisest, teeskles Campanella vaimuhaigust. Inkvisitsioon taganes: Campanella moisteti eluks ajaks vangi, ilma igasuguse lootuseta vabaks saada.

Jargmised 25 aastat veetis Campanella vangikambris. Olgugi et ta uritas jatkata kirjutamist, keelati see tal korduvalt ning peaaegu koik tema kasikirjad konfiskeeriti. Oma peamist filosoofilist teost, ligi 1000-lehekuljelist "Metafuusikat" oli Campanella sunnitud malu jargi viis korda taastama. Lisaks kirjutas ta sel perioodil "Ratsionaalse filosoofia", "Reaalse filosoofia" ning hulgaliselt teoseid astronoomiast , astroloogiast , meditsiinist , poliitikast , historiograafiast ja loogikast . Kui inkvisitsiooniprotsessi hadaoht rippus Koperniku heliotsentrilise maailmasusteemi kohal, kirjutas Campanella uue kosmoloogia kaitseks "Galilei apoloogia".

Campanella olukord paranes 1626. aastal , mil tema vastu hakkas huvi tundma paavst Urbanus VII , kes kartis paaniliselt surma, mida astroloogid olid talle ennustanud, ning uskus nagu Campanellagi astroloogilis-maagilistesse manipulatsioonidesse, lootes, et Campanella aitab tal kauem elada. Campanellale hakati jark-jargult jareleandmisi tegema, kuni 1628. aastal ta vabastati ja talle anti koguni magistrikraad roomakatoliku teoloogias.

Kui olud taas kord pingestusid, tuli Campanellal pogeneda Prantsusmaale , kus ta veetis oma elu viimased aastad kirjutades ja nautides kasvavat populaarsust. Ka jai talle aega jagada nouandeid kardinal Richelieu 'le ja Louis XIII valitsusele. Campanella suri 21. mail 1639 .

Campanella teostest on tanapaeval tuntuim " Paikeselinn ", mis on uks mojukamaid renessansiaegseid utoopiaid .

Tahtsamad teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Paikeselinn"
• "Asjade aistmise voimest"
• "Voidetud ateism"
• "Paganliku filosoofia vastu"
• "Metafuusika"
• "Ratsionaalne filosoofia"
• "Galileo apoloogia"
• "Teoloogia"
• "Poliitika"

Teosed eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

Raamat [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Paikeselinn" ( La citta del sole ). Itaalia keelest tolkinud ja jarelsona: Kristiina Rebane . Loomingu Raamatukogu 2005 , nr 15, 64 lk; ISBN 9985853687

Luuletusi [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Filosofeerimise viis". Tolkinud Mart Valjataga ? Vikerkaar 2002 , nr 8/9, september, lk 1
• "Paikesele" ? kogumikus: Harald Rajamets , "Pegasos ja peegel: valimik tolkeluulet", Eesti Keele Sihtasutus , Tallinn 2004 , lk 70?72

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Alfred Stoeckli , "Campanella". Vene keelest tolkinud Ott Ojamaa . Eessona lk 3?5: akadeemik Sergei Skazkin . Eesti Riiklik Kirjastus , Tallinn 1963 , 348 lk
• Aleksandr Gorfunkel , "Tommaso Campanella". Tolkinud Juri Kivimae . Sisaldab lisana lk 116?120 osa Campanella eessonast traktaadile "Meelte poolt toestatud filosoofia". Sari Suuri motlejaid , Eesti Raamat , Tallinn 1983 , 128 lk

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Leo Luks , "Vanglas sundinud unistus parimast uhiskonnast" (raamatu "Paikeselinn" arvustus) ? Eesti Paevaleht / Arkaadia, 22. juuli 2005, lk 13
• Kaia Sisask , "Ei midagi uut Paikese all" (raamatu "Paikeselinn" arvustus) ? Sirp 9. september 2005, lk 4
• Tommaso Campanella, "Paikeselinnas nelja rauga juhatuse all" (katkend raamatust "Paikeselinn"; Raivo Juuraku artikli lisa) ? Opetajate Leht, 7. august 2009, lk 1
• Raivo Juurak , "Lenini lemmikautor ? Tommaso Campanella" ? Opetajate Leht, 21. august 2009, lk 8