See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Kasutaja:Alanall/Tollimaks . Lisateavet artikli arutelust

Tollimaks on imporditavale voi eksporditavale kaubale rakendatav maks , mille eesmark on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mojutada kaubavahetuse struktuuri. ^[1]

Ekspordi- ja imporditollimaksud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ekspordimaksu eesmark on hoida vaheseid ressursse voi tooraineid riigis, seega ei rakendata ekspordimakse toodeldud toodetele. Ekspordimaks kehtestatakse tavaliselt toormaterjali tootvates riikides, vahem kasutatakse seda arenenud toostusriikides. Ekspordimaksuga saab kaitsta kohalike toostusharusid, naiteks vahendada toormaterjali valjaviimist ja soodustada kohalike toostuste arendamist. Ekspordimaksu kasutati esimest korda 1275. aastal Inglismaal , kus maksustati villa eksport . ^{[1] [2] [3]}

Impordimaksud on tollimaks, aktsiisid ja kaibemaks. Imporditollimaksu eesmark on siseturu kaitsmine valjastpoolt tuleva konkurentsi eest. Impordimaks on koige tahtsam ja koige tavalisem tollimaks. ^{[1] [4] [5]}

Kaibemaksu maksavad majandussubjektid, kes tegelevad kaupade ja teenuste muugiga. Maksu alus on muugihind, millele lisandub valitsuse kehtestatud maksumaar (kuni 18%). Kaibemaks ja tollimaks arvestatakse vaartuse jargi. ^{[5] [6]}

Aktsiisimaks kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mojutada. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikutus. Aktsiisimaksu maaramisel on maksustamise kord kaibemaksust ja tollimaksust erinev (naiteks tubaaktsiis arvestatakse koguse jargi, mootorsoiduki aktsiis soiduki vanuse ja silindrite toomahu jargi, kutuseaktsiis kilogrammi voi 1000 liitri kohta). ^{[5] [7]}

Kaitse- ja tulutollimaksud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaitsetollimaksude eesmark on oma riigi tootjate kaitsmine valismaise konkurentsi eest siseturul. Selleks et eesmarke taita, peavad kaitsetollimaksud olema piisavalt korged. Kaitsetollimakse voib liigitada omakorda kaheks:

- eritollimaksud on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomist antud riiki tahetakse muuta raskeks. Naiteks luksuskaupadel, mille tarbimist tahetakse piirata voi sellistel toodetel, mida saab toota oma riigis. ^[1]

- diferentseeritud tollimaksu eesmark on kehtestada erineva vaartusega tollimaksud erinevatele toodetele ( kriteeriumiks on tootluse tase). Diferentseeritud tollimaksuga puutakse saavutada erinev moju kaupade sisseveole. Naiteks puuab riik takistada toodeldud toodete importi, samal ajal kui ei taheta luua takistusi tooraine sisseveole. ^[1]

Kaitsetolli erijuhtumiks on keelutollimaks. Keelutollimaks on vaga korge tollimaks, mis peatab tollitud kauba sisseveo antud riiki taielikult. ^[1]

Tulutollimaksude eesmark on riigieelarve tulude poole taitmine. Tulutollimaksud ei jargi siseturu kaitsmise ega selle hindade mojutamise eesmarki ning seetottu on need maksud vaikesed. ^[1]

Tollimaarade kehtestamise pohimotetest lahtuvad tollimaksud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kindel tollimaks maaratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba uhikult. Kindla tollimaksu puhul ei voeta hindasid arvesse ning seetottu on see tollimaks diskrimineeriv ja efektiivne odavate kaupade suhtes, mojudes vahem kallite kaupade impordile. ^[1]

Ad valorem ehk vaartuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba vaartusest, transpordikulud voivad olla kaasa arvatud, kuid voivad ka mitte olla. Vaartuselise tollimaksu iseloomulikuks jooneks on absoluutsumma kasv proportsionaalselt imporditavate kaupade hinnaga. ^[1]

Kombineeritud tollimaks on kahe eelmise tollimaksu kombinatsioon , mille puhul kauba hinda arvesse vottes tasutakse vaartuseline tollimaks, millele lisandub kindel tollimaks kaubauhikult. ^[1]

Liikuv tollimaks ei ole maaratletud kindla rahasumma voi protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud maailmaturu noudluse ja pakkumise koikumisest. ^[1]

Tollimaksu kestvusest lahtuvad tollimaksud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lisatollimaksud ehk ajutised tollid kaitsevad alustavaid tootmisharusid. ^[1]

Tasakaalustavad tollid (ehk pidevad tollid) voetakse kasutusele kui kaubanduspartner subsideerib oma eksporti . Selle tollimaksu eesmargiks on neutraliseerida subsiidiumite negatiivset moju ekspordile. ^[1]

Optimaalne tollimaks [ muuda | muuda lahteteksti ]

Optimaalne tollimaks on maksumaar, mille juures maksu kehtestanud riigis summaarne voit kasvab vabakaubanduse situatsiooniga vorreldes koige rohkem. Mida elastsemad on noudmine ja pakkumine koduturul ning mida ebaelastsemad valisturgudel , seda suurem on voime kehtestada optimaalset tollimaksu. ^[1]

Tollimaks Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 1. maist 2004 rakendusid kaupade impordil kolmandatest riikidest tollimaksud, mis pohinevad Euroopa uhenduste tollitariifistikul. Uhendusse importimise ja uhendusest eksportimisega seotud uhenduse meetmete kohaldamiseks kasutatakse uhenduste integreeritud tollitariifistikku TARIC (Tarif Integre Communautaire). TARICi rakendamiseks Eestis on valja tootatud Eesti Tollitariifistik (ETT), mis sisaldab lisaks uhenduse meetmetele ka Eesti riiklikke meetmeid. ^{[4] [8]}

Eestis peab arvestama tollimaksu lisandumisega, kui imporditakse kaupa riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu . Euroopa Liidu sees tollimakse pole. Maksustatakse ainult need valjastpoolt Euroopa Liitu parit kaubad, mis uletavad teatud vaartuse. Vaartus soltub sellest, kas kaup saadetakse postiga voi tuuakse ise ule. Kaubasaadetiste puhul, mille vaartus on ule 150 euro , tuleb tollimaksuga maksustatavate kaupade korral tasuda tollimaks. Postisaadetis, mis on saadetud kolmanda riigi fuusiliselt isikult fuusilisele isikule mittekaubanduslikul eesmargil ning milles on voimalik esemed vaartuseliselt eristada, saavad maksuvabastuse need kaubad, mille vaartus ei uleta 45 eurot. ^{[3] [4] [9] [10]}

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ekspordikvoot
• Impordikvoot
• Toll (loiv)
• Tolliliit

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]