Tiibeti keel
on uldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute
kesktiibeti
,
khami
ja
amdo keele
murrete kohta, mida ajalooliselt koneldakse
Hiina Rahvavabariigi
poliitilise kontrolli all olevatel
Tiibeti
aladel. Ka
klassikalist tiibeti keelt
ja
tiibeti kirjakeelt
nimetatakse sageli lihtsustatult tiibeti keeleks. Hiina Rahvavabariigi poliitilistes piirides koneleb tiibeti keelt emakeelena umbes 6 miljonit inimest. Ule 100 000 inimese koneleb tiibeti keelt muudes riikides, eelkoige pagulaskonnas
Indias
.
Tiibetlastel
puudub uldnimetus enda kui rahva ning tiibeti keele kohta. Lhasa ehk kesktiibeti keeles oeldakse kesktiibetlaste kohta
phoba
ning kesktiibeti keele kohta
phogje
; amdo keele konelejad on
amdoba
ja amdo keel
amdogje
; khami keele konelejate kohta oeldakse
khamba
ning nende keel on
khamgje
. Klassikalist kirjakeelt nimetatakse seadmusekeeleks (
t?hogje
), sest selles on kirja pandud
budistlik
ja
boniusu
puhakiri.
Mitmed ajaloolis-poliitilise
Tiibeti
ja Hiina Rahvavabariigi naaberriikides koneldavad tiibeti keeled, naiteks
dzongkha keel
ja
?erpa keel
, sarnanevad kesktiibeti keelega rohkem kui naiteks amdo keel, kuid poliitilistel pohjustel (Hiina Rahvavabariigi valispoliitika), aga ka ajalooliselt valjakujunenud identiteedi tottu (naiteks dzongkha keel
Bhutanis
) kasitletakse neid eraldi keeltena.
Et tegemist on uldnimetusega, mis holmab mitut konkreetset keelt, ei ole tiibeti keelele
ISO 639-3
koodi antud.
Tiibeti keele kirjutamiseks kasutatakse
tiibeti kirja
.
- Denwood, Philip. 1999.
Tibetan
. John Benjamins Publishing Company: Amsterdam/Philadelphia.
