Theatre-Italien (ka Theatre des Italiens ) oli Itaalia muusikutest, naitlejatest, lauljatest ja teatritegelastest komplekteeritud trupp, mis esitas Pariisis Itaalia heliloojate oopereid. Algselt loodi 1714 . aastal kui komodiantide trupp nimetusega Comedie-Italienne , mis tegutses Prantsuse oukonnas Itaalias sundinud kuningannade  Caterina de' Medici ja Marie de' Medici  juhtimisel ja kuninga toetusel ning andsid ka avalikke etendusi Pariisi  Hotel de Bourgogne 'i teatris. See teatrimaja oli esimene Prantsusmaal ehitatud avalik teater. Sel ajal tehti vahet legitiimsel teatril, mis tegutses kuninga loaga ja madalama staatusega tanavateatritel, mis ei allunud kuningliku tsensori kontrolli alla. Valdav osa Itaaliast Pariisi tulnud arvukatest komoodia- ja ooperitruppidest tegutsesid ilma kuningliku toetuseta.

Comedie-Italienne oli omal ajal uks Pariisi populaarsemaid teatriorganisatsioone, mis pakkus mitmesugust meelelahutust. Theatre-Italien i trupi moodustas  Napoleon I toetusel prantsuse naitlejanna ja teatridirektor Mademoiselle Montansier (kodanikunimega Marguerite Brunet) 1. mail 1801, kuid selle esialgne ametliku nimetus oli Opera Buffa . Lavalist tegevust alustati Marcello da Capua ooperi Furberia e Puntiglio ettekandmisega. Trupp andis esialgu etendusi Theatre Olympique ruumides, kuid kolis jaanuaris 1802 Salle Favart i, seejarel esines Theatre Louvois ' s ja siis kuni 1815. aastani Theatre de l'Odeon 'is .

Sellel varasemal tegutsemise perioodil esitas trupp esmakordselt Pariisis itaallaste Domenico Cimarosa , Giovanni Paisiello , Ferdinando Paeri  ja Johann Simon Mayri oopereid. Esitati ka esmakordselt Prantsusmaal itaalia keeles Mozarti ooperid Le nozze di Figaro , Cosi fan tutte ja Don Giovanni . Muusikajuhi ja dirigendina tegutsesid Gaspare Spontini ja Niccolo Antonio Zingarelli .

Bourbonide valitsemise restaureerimise ajal tahtis kuningas Louis XVIII  usaldada teatri juhtimise populaarsele sopranile  Angelica Catalanile , kuid Napoleoni tagasitulek ja tema 100-paevane valitsemisaeg segasid esialgu seda plaani. Saanud tagasi voimule viis Louis XVIII oma plaani ellu ja madame Catalani liitus trupiga. Kuid teatri juhtimine sopranile ei istunud. Ta laks Euroopa ringreisile ja jattis teatri juhtimise helilooja Ferdinando Paerile, kes esimesena Pariisis vottis esitamisele Rossini ooperi. Selleks oli koomiline ooper L'italiana in Algeri , mis esitati 1. veebruaril 1817 Salle Favart is. Lavastus oli aga aarmiselt kehv ja Paeri suudistati, et tahab saboteerida Rossini vastuvottu Pariisis.

1818. aastal tuhistati Madame Catalani kuninglik juhtimise privileeg ja esinemisluba ning teater suleti. Seejarel otsustati anda teater Academie Royale de Musique' i (Pariisi Opera tollane nimetus) juhtimise alla, kuid sailitades samas igas mottes autonoomia. Paer maarati muusikajuhiks, millisel kohal ta oli aastatel 1819?1824 ja 1826?1827.

Aastatel 1819?1825 esines trupp Salle Louvois ’s, mis mahutas vaid 1100 pealtvaatajat. Seal toimus Rossini ooperite Il barbiere di Siviglia (1819), Torvaldo e Dorliska (1820), Otello (1821) ja Tancredi (1822) Pariis esiettekanded. Rossini ooperid La gazza ladra (1821), Elisabetta, regina d’Inghilterra (1822), Mose in Egitto (1822) ja La donna del lago (1824, Rossini dirigeerimisel) olid nii populaarsed, et nende ettekandmised toimusid suuremas Salle Le Peletier 's.

Rossini ise saabus Pariisi 1. augustil 1824. Temast sai 1. detsembril 1824 Theatre-Italien i muusikajuht. Ta oli sellel kohal kuni novembrini 1826. Rossini hoolitses selle eest, et tema ja teiste Itaalia ning prantsuse ooperite ettekandmisel osalesid tollased Euroopa ooperielu juhtivad solistid  Maria Malibran , Henriette Sontag , Giuditta Pasta , Angelica Catalani , Pauline Viardot , Adelina Patti , Benedetta Rosmunda Pisaroni , Giorgio Ronconi , Filippo Galli , Luigi Lablache , Antonio Tamburini ,   Manuel Garcia , Giovanni Battista Rubini ja Giulia Grisi .

Theatre-Italien  alaliseks etenduste andmise kohaks sai 1841. aastal Salle Ventadour . Seal oli 1842. aastal maailma esiettekandel Rossini Stabat Mater . Kuulsaim maailma esiettekanne oli Donizetti ooper Don Pasquale (1843). Theatre-Italien esitas ka Giuseppe Verdi populaarsemaid teoseid. Kuni 1850. aastani oli trupp uks Pariisi populaarsemaid, kuid kaotas seejarel kiiresti oma tahtsuse ning oli sunnitud 1878. aastal tegevuse lopetama. Vaatamata Theatre-Italien i sulgemisele jatkati Itaalia ooperite esitamist Pariisis itaalia keeles Theatre de la Gaite , Theatre du Chatelet ', kuid eriti Opera poolt.