한국   대만   중국   일본 
Tenochtitlan ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Tenochtitlan

Allikas: Vikipeedia

Tenochtitlan , tuntud ka kui Mexico-Tenochtitlan , oli suur Mehhiko linnriik praeguses Mexico ajaloolises keskuses. Linna asutamise tapne kuupaev on ebaselge, kuid kuupaev 13. marts 1325 valiti 1925 . aastal linna 600. aastapaeva tahistamiseks. [1] Linn rajati Mehhiko orgu tollase Texcoco jarve saarele. Linn oli 15. sajandil laieneva asteekide impeeriumi pealinn [2] kuni hispaanlased selle 1521. aastal vallutasid.

Oma haripunktis oli see Kolumbuse-eelse Ameerika suurim linn . Hiljem sai sellest Uus-Hispaania asekuningriigi cabecera . Tanapaeval asuvad Tenochtitlan varemed Mehhiko pealinna ajaloolises keskuses.

Geograafia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Madala Texcoco jarve laanekulg. Tenochtitlan on peasaare lounaosa (allpool punast joont). Pohjaosa on Tlatelolco .

Tenochtitlan i linna pindala oli umbes 8 kuni 13,5 ruutkilomeetrit, see asus saarel Texcoco jarve laanekuljel.

Hispaania vallutuste ajal holmas saar nii Tenochtitlan i kui ka Tlatelolcot . Linn ulatus pohjast lounasse, Tlatelolco pohjapiirist soodesse; linn loppes enam-vahem praeguses Avenida Bucareli asukohas.

Linn oli mandriga uhendatud pohja, louna ja laane suunas viivate sildade ja teedega. Teed vahel olid sillad, mis voimaldasid kanuudel ja muul veeliiklusel vabalt labi soita. Sillad oli voimalik vajadusel linna kaitseks ara tommata. [3] [4] Linn oli tais kanaleid , nii et koiki linnaosi sai kulastada kas jalgsi voi kanuuga . [5]

Texcoco jarv oli suurim viiest omavahel uhendatud jarvest. Kuna see tekkis aravooluta valglas oli Texcoco jarves riimvesi . Moctezuma I valitsemisajal ehitati " Nezahualcoyotl tamm", hinnanguliselt 12 kuni 16 km pikkune tamm sai valmis umbes 1453. Tamm hoidis Tenochtitlan umbruse vetes varsket allikast toidetud vett ja riimvett tammi taga ida pool. [6]

Kaks kahekordset akvedukti , kumbki rohkem kui 4 km pikk ja valmistatud terrakotast , [7] varustasid linna varske veega Chapultepec allikatest. See oli moeldud peamiselt puhastamiseks ja pesemiseks, joogiks eelistati magiallikate vett. Enamikule elanikkonnast meeldis kaks korda paevas vannis kaia.

Linnaplaan [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linn oli jagatud neljaks tsooniks ehk linnaosaks ; iga linnaosa jagunes 20 ringkonnaks ( calpulli , Nahuatli keeles calp?lli , mis tahendab "suur maja"). Linna labisid kolm peatanavat, millest igauks viis uhele kolmest mandrile viivast teest. [8] Bernal Diaz del Castillo kirjeldas, et need olid piisavalt laiad kumnele hobusele. Korgemal asuvate teede umber olid kunstlikud ujuvaiad kanalite ning aedadega. [9] Calpullid jaotati transportimiseks kasutatavate kanalite abil koos puidust sildadega, mis eemaldati oosel.

Varaseimad pildid linnast olid 1522. aasta paiku Augsburgis avaldatud puugravuurid . [10]

Turuplatsid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tlatelolco turg

Igal calpullil oli oma tiyanquiztli (turg), peaturg asus Tlatelolcos . Cortes hinnangul oli see kaks korda suurem kui Salamanca linn, kuna seal kauples iga paev umbes 60 000 inimest. Bernardino de Sahagun annab konservatiivsema hinnangu, et tavalistel paevadel on 20 000 ja pidupaevadel 40 000. Spetsiaalsed turud olid ka teistes Kesk-Mehhiko linnades.

Avalikud hooned [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pilt Tenochtitlanist ja Templo Mayori modell Mehhiko riiklikus antropoloogiamuuseumis

Linna keskel olid avalikud hooned, templid ja paleed. Muuriga umbritsetud valjaku sees oli tseremoniaalne keskus. Seal oli umbes 45 avalikku hoonet, sealhulgas: Templo Mayor, mis oli puhendatud asteekide kaitsejumal Huitzilopochtli le ja Vihmajumal Tlalocile  ; Quetzalcoatl tempel; tlachtli (pallimanguvaljak); tzompantli ; Paikesetempel, mis oli puhendatud Tonatiuhile ; Kotkamaja, mida seostati sodalaste ja valitsejate iidse jouga; platvormid ohverdamiseks; ja moned vaikesed templid. [11]

Linn oli vaga summeetriline. Koik ehitused pidi heaks kiitma calmimilocatl , linnaplaneerimise eest vastutaja.

Moctezuma II palee [ muuda | muuda lahteteksti ]

Moctezuma II palees oli kaks loomaaeda , uks roovlindudele ja teine teistele lindudele , roomajatele ja imetajatele . Loomade eest hoolitsemisega tegelas umbes 300 inimest.

Seal oli ka botaanikaaed ja akvaarium . Akvaariumis oli kumme tiiki soolase veega ja kumme tiiki mageveega, milles oli erinevaid kalu ja veelinde. Selliseid kohti oli ka Texcocos , Chapultepecis , Oaxtepecis ja Texcotzingos . [12]

Sotsiaalsed klassid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tenochtitlanit voib sotsiaalse kihistumise poolest pidada Meso-Ameerika koige keerulisemaks uhiskonnaks. Keeruline susteem holmas paljusid uhiskonnaklasse . Macehualtin olid lihtinimesed, kes elasid valjaspool Tenochtitlani. Pipiltin olid aadlikud, kes olid juhtide ja endiste juhtide sugulased ning elasid saare piirides. Cuauhipiltin ehk kotkasaadlikud, olid lihtinimesed, kes avaldasid aadlikele muljet oma voitlusvoimega ja keda koheldi aadlikena. [8] Teteuctin olid korgeim klass, impeeriumi eri osade valitsejad, sealhulgas kuningas. Tlacohtin olid orjad. Lopuks pochteca olid kaupmehed, kes reisisid labi kogu Meso-Ameerika. Sellesse klassi kuulumine pohines parilikkusel. Pochteca voisid saada vaga rikkaks, sest nad ei maksnud makse, kuid nad pidid rahastama Xocotl Huetzi rituaalset pidusooki oma kaubaretkedelt saadud rikkustest.

Staatust naitas inimese elukoha asukoht ja tuup. Tavainimesed elasid mudaga pahteldatud pilliroost ja olgkattega majades. Inimestel, kellel oli parem olukord, olid lamekatusega tellistest majad. [8] Joukatel olid lamekatusega kivimuurist majad. Tenochtitlani korgemad ametnikud elasid suurtes paleekompleksides.

Asteekide sotsiaalsele kihistumise tegi veelgi keerukamaks calp?lli . Calp?lli on ruhm perekondi, kes on omavahel seotud kas suguluse voi laheduse kaudu. Need ruhmad koosnevad nii asteekide uhiskonna eliitliikmetest kui ka lihtrahvast. Eliit andis lihtrahvale pollumaad ja mittepollumajanduslikke ameteid ning lihtrahvas teenis pealikke ja andis neile makse. [13]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Monument Mexicos, mis meenutab Tenochtitlani asutamist

Tenochtitlan oli 1325. aastal asutatud Mehhiko Mexica tsivilisatsiooni pealinn. Mexica tsivilisatsiooni riigiusund ootas iidse ennustuse taitumist: randavad hoimud leiavad maaratud koha suurele linnale, mille asukohast annab marku kotkas, kelle nokas on madu, kes istub viigikaktuse tipus, mis on valja kasvanud Copili sudamest. [14] [15]

Mexica nagi seda nagemust tollal vaikesel soisel saarel Texcoco jarves, nagemus, mis on nuudseks jaadvustatud Mehhiko vapil ja Mehhiko lipul . Ebasoodsast maastikust hoolimata asusid nad chinampa susteemi abil oma linna ehitama.

Arenes edukas kultuur ja Mexica tsivilisatsioon hakkas domineerima teiste Mehhiko hoimude ule. Vaikest looduslikku saart suurendati pidevalt ning Tenochtitlan kasvas Mesoameerika suurimaks ja voimsaimaks linnaks. Tootati valja kaubateed, mis toid kaupu Mehhiko lahest , Vaiksest ookeanist ja voib-olla isegi Inkade impeeriumist . [16]

Parast Texcoco jarve uleujutust ehitati linn Ahuitzotl valitsusajal, aastatel 1486?1502 uuesti ules, stiilis, mis tegi sellest Meso-Ameerika koigi aegade uhe uhkeima.

Hispaania konkistadoor Hernan Cortes saabus Tenochtitlani 8. novembril 1519. Kuigi tapsed arvud puuduvad, on linna elanike arvuks hinnatud 200 000?400 000, [17] mis asetab Tenochtitlani sel ajal maailma suurimate linnade hulka. [18] Vorreldes Euroopa linnadega oleks voinud sellega konkureerida vaid Pariis , Veneetsia ja Konstantinoopol . See oli viis korda suurem kui Henry VIII aegne London . [8] Kirjas Hispaania kuningale kirjutas Cortes, et Tenochtitlan oli sama suur kui Sevilla voi Cordoba . [19]

Kuigi monede populaarsete allikate hinnangul ulatub elanike arv 350 000-ni, [20] on koige levinum hinnang ule 200 000 inimese. Uks vaheseid ulatuslikke akadeemilisi uuringuid Mesoameerika linnade ja linnade suuruste kohta joudis 212 500 elanikuni, kes elasid 13,5 ruutkilomeetril. [21] Samuti raagitakse, et omal ajal valitses Moctezuma peaaegu viie miljoni elanikuga impeeriumi Kesk- ja Louna-Mehhikos, sest ta oli laiendanud oma valitsemisala umbritsevatele aladele, et saada sojasaaki ja vange jumalatele ohverdamiseks. [9]

Vallutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tenochtitlani vallutamine

Kui Cortes ja tema mehed rundasid Tenochtitlan , otsustas Moctezuma II tervitada Cortesit suursaadikuna, et mitte riskida sojaga, millega voinuks kiiresti liituda allasurutud polisrahvad.

Kui Cortes lahenes Tenochtitlan ile, tahistas Tenochcah Toxcatli. Juhtima jaetud Hispaania juht Pedro de Alvarado muretses, et poliselanikud plaanivad ullatusrunnakut. Ta vottis kinni kolm poliselanikku ja piinas neid, kuni nad seda kinnitasid. Festivali ajal tulid hispaanlased linna ja sulgesid iga valjapaasu sisehoovist, et keegi ei paaseks. [22]

Aadlikud aaristasid linna peamist tanavat. Keskelt alla kondides tuli Moctezuma II, kelle korval oli kaks isandat, uks neist tema vend, Iztapalapa valitseja. Cortes tuli hobuselt maha ning valitseja ja tema isandad tervitasid teda, kuid tal oli keelatud Moctezumat puudutada. Cortes kinkis talle kristallidest kaelakee, asetades selle talle kaela. [23]

Mehhiko Ehecatli puramiid Metro Pino Suarez jaamas, Mexico metroos.

Seejarel viidi nad suurde majja, mis oli linnas viibimise ajal nende koduks. Moctezuma kuulutas, et koik, mida nad vajavad, on nende paralt. [24] Kuigi hispaanlased otsisid kulda, utles Moctezuma, et tal on seda vaga vahe, kuid koik see antakse Cortesile, kui ta seda soovib. [25]

Vera Cruzis sai vastutav ohvitser kirja Qualpopoca lt Nueva Almeria valitsejalt, kus ta palus saada hispaanlaste vasalliks. Ta palus ametnike saatmist tema juurde, et ta saaks oma vaidet kinnitada. Provintsi joudmiseks pidid ohvitserid randama labi vaenuliku maa. Vera Cruzi eest vastutav ohvitser otsustas saata neli ohvitseri Qualpopocaga kohtuma. [26]

Kui nad kohale joudsid, voeti nad kinni ja kaks tapeti, ulejaanud kaks pogenesid metsa. Vera Cruzi naasmisel oli vastutav ohvitser raevunud ja viis vaed Almeriat vallutama. Siin said nad teada, et vaidetavalt oli Moctezuma see, kes kaskis ohvitserid hukata. [27] Cortes pidas Moctezuma kinni ja kuulas ta ule. [28] Kuigi tosiste jareldusteni ei joutud, mojutas see Moctezuma ja hispaanlaste suhteid negatiivselt. [29]

Seejarel piiras Cortes Tenochtitlan i ule 90 paeva, pohjustades naljahada. [9] Saanud kontrolli, juhtis ta seejarel linna sustemaatilist havitamist ja tasandamist; ja alustas vastuseisust hoolimata selle ulesehitamist. Rekonstrueerimine holmas Hispaania kasutamiseks maaratud keskse ala ( traza ) loomist. Kohalikele kuuluv valimine osa, mida nuud nimetatakse San Juan Tenochtitlaniks , valitses jatkuvalt eelmine polisrahvaste eliit ja see jagunes samadeks alluksusteks nagu varem. [30]

Tenochtitlan elanikkond puutusid peagi kokku haigustega, mille vastu neil puudus immuunsus. Sumptomid viibisid sageli kuni kumme paeva, kui nakkus levis ule kogu keha, pohjustades haavandeid, valu ja korget palavikku. Inimesed olid nii norgad, et nad ei saanud liikuda ega hankida toitu ega vett. Surnute matmine muutub haiguse leviku tottu raskeks voi voimatuks. Tenochtitlani rahvas hakkas nalgima ja norgenema. Surmajuhtumite arv kasvas jargmise 60 paeva jooksul pidevalt. [31]

Koloniaalajastu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tenochtitlani linnaosad koos traza ga (hall)

Cortes asutas Tenochtitlani varemetele Hispaania koloonia Mexico. Vaatamata ulatuslikele umberehitustele, sailitas koht sumboolse jou ja legitiimsuse asteekide impeeriumi pealinnana. Charles Gibson puhendab oma klassikalise teose "The Astecs Under Spanish Rule" viimase peatuki linnale, [32] ning hilisemad ajaloolased tuginesid tema toole. [33] Hispaanlased asutasid cabildo voi linnavolikogu, kelle jurisdiktsioonis olid Hispaania elanikud. Hispaanlased rajasid linna keskele ainult eurooplastele moeldud tsooni, mis on 13 kvartali suuruse ala keskvaljaku umber, mida nimetati traza ks. Kuigi Tenochtitlani piiramise ajal suri palju poliselanikke, oli polisrahvastel linnas endiselt tugev kohalolek ja nad asusid elama saare kahes peamises piirkonnas, San Juan Tenochtitlaniks ja Santiago Tlatelolcoks, millest igauhel oli oma omavalitsusuksus. Hispaanlased panid paika traza tanavad ruudukujulise mustriga ning sirgete tanavate ja valjakutega, samas kui linna polisrahvaste osad olid paigutuselt ebakorraparased ja ehitatud tagasihoidlikest materjalidest. Koloniaalperioodil sailitasid nii San Juan Tenochtitlan kui Santiago Tlatelolco jurisdiktsiooni mandri asulate ule, mida nad voisid kasutada hispaanlaste noutud toojou ja maksude jaoks, kuid uha enam suutsid ka nendele alluvad asulad ( sujetod ) saavutada autonoomia oma valitsejatega ja eraldada suhted Hispaania valitsejatega. [34] Mure polisrahvastiku tervise parast varases vallutusjargses Mehhiko-Tenochtitlanis viis poliselanike jaoks kuningliku haigla rajamiseni. [35]

Tenochtitlan-Tlatelolco kohta on sailinud mitmeid koloniaalajastu pildilisi kasikirju, mis heidavad valgust hispaanlaste ja polisrahvaste vahel omandi ule kaivatele kohtuvaidlustele. [36] Teave Tenochtitlani sojast tema naabri Tlatelolco vastu 1473. aastal ja Hispaania vallutustest 1521. aastal parineb teosest Anales de Mexico y Tlatelolco, 1473, 1521?22 . [37] Antropoloog Susan Kellogg on uurinud koloniaalajastu Nahuade parimismustreid Mexicos, kasutades nahuatli ja hispaaniakeelseid testamente. [38]

Varemed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Templo Mayori varemed.
Templo Mayori varemed
Fundacion de Mexico (Mexico asutamine) ? Roberto Cueva del Rio

Tenochtitlani peamine templikompleks Templo Mayor demonteeriti ja selle peale ehitati Hispaania koloniaallinna keskne piirkond. Suure templi havitasid hispaanlased katedraali ehitamise kaigus. Templo Mayori asukoht taasavastati 20. sajandi alguses, kuid suuremad valjakaevamised toimusid alles aastatel 1978?1982, parast seda, kui kommunaaltootajad leidsid massiivse kiviketta, millel oli kujutatud kuujumalanna Coyolxauhqui alasti tukeldatud keha. Ketas on 3,25 meetrise labimooduga ja seda hoitakse Templo Mayori muuseumis. ' [39]

Seitsme perioodi jooksul ehitatud ehitiste varemed asuvad uksteise peal. Konstruktsioonide kaal pohjustas nende vajumise Texcoco jarve settesse; varemed paiknevad nuud nurga all, mitte horisontaalselt.

Mexico Zocalo Plaza de la Constitucion asub Tenochtitlani algse keskvaljaku ja turu asukohas ning paljud algsed calzadad vastavad endiselt kaasaegsetele linnatanavatele. Asteekide kalendrikivi asus nendes varemetes. See kivi on 4-meetrise labimooduga ja kaalub ule 18,1 tonni. Kunagi asus see suurel puramiidil. See skulptuur nikerdati umbes 1470. aastal Tizoci eelkaija kuningas Axayacatli valitsemise ajal ning vaidetavalt raagib see Mehhiko ajaloost ja ennustab tulevikku. [40]

1987. aasta augustis avastasid arheoloogid 5 meetri sugavuselt tanava alt 1789 inimkonti. Matused parinevad 1480. aastatest ja asub asteekide pealinna puhas tseremooniapiirkonnas peatempli jalamil. Luud on parit lastelt, teismelistelt ja taiskasvanutelt. Leiukohalt leiti ka noore naise taielik luustik. [41]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Castillo Ledon, Luis (1925).
  2. ↑ "Tenochtitlan, la capital Azteca" . National Geographic (hispaania). Nr 54. Lk 76. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. marts 2012 . Vaadatud 8. aprillil 2011 .
  3. ↑ Thomas, Hugh (1994). The Conquest Of Mexico . Lk 277. ISBN   0-7126-6079-8 .
  4. ↑ Biar, Alexandra (2021). "Navigation Paths and Urbanism in the Basin of Mexico Before the Conquest". Ancient Mesoamerica . 34 : 104?123. DOI : 10.1017/S0956536121000328 . ISSN   0956-5361 – cit. via Cambridge Journals Online.
  5. ↑ Thomas, Hugh (1994). The Conquest Of Mexico . Lk 3?5. ISBN   0-7126-6079-8 .
  6. ↑ Thomas, Hugh (1994). The Conquest Of Mexico . Lk 493. ISBN   0-7126-6079-8 .
  7. ↑ Cortes, H.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 Coe, M. 2008, p. 193.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Walker, C. 1980, p. 162.
  10. ↑ "Newspaper About the Country that the Spaniards Found in 1521, Called Yucatan" . World Digital Library . 17. oktoober 2011 . Vaadatud 22. juunil 2014 .
  11. ↑ Coe, M. 2008, p. 193
  12. ↑ Cortes, H. 1520, p. 89.
  13. ↑ Coe, M. 2008, pp. 194?196.
  14. ↑ Bahr, Donald M. (2004). "Temptation and Glory in One Pima and Two Aztec Mythologies" . Journal of the Southwest . 46 (4): 742. ISSN   0894-8410 . JSTOR   40170283 .
  15. ↑ Aveni, A. F.; Calnek, E. E.; Hartung, H. (1988). "Myth, Environment, and the Orientation of the Templo Mayor of Tenochtitlan" . American Antiquity . 53 (2): 292. DOI : 10.2307/281020 . ISSN   0002-7316 . JSTOR   281020 .
  16. ↑ Blainey, G. A Very Short History of the World , 2007
  17. ↑ The Native population of the Americas in 1492 . Denevan, William M. (second ed.). Madison, Wis.: University of Wisconsin Press. 1992. ISBN   9780299134334 . OCLC   648253221 . {{ cite book }} : CS1 hooldus: teised ( link )
  18. ↑ Levy, Buddy (2008). Conquistador: Hernan Cortes, King Montezuma, and the Last Stand of the Aztecs . Bantam Books. Lk 106. ISBN   978-0553384710 .
  19. ↑ Butterworth, Douglas; Chance, John K. (1981). Latin American urbanization . CUP Archive. Lk 2. ISBN   978-0-521-28175-1 .
  20. ↑ Stannard, D. (1992)
  21. ↑ Smith (2005), p. 411
  22. ↑ Townsend, Camilla.
  23. ↑ Cortes, H. 1520, p. 69.
  24. ↑ Cortes, H. 1520, p. 71.
  25. ↑ Cortes, H. 1520, p. 70.
  26. ↑ Cortes, H. 1520, p. 72.
  27. ↑ Cortes, Hernan.
  28. ↑ Cortes, H. 1520, p. 77.
  29. ↑ Stannard, D. 1992, 214.
  30. ↑ Stannard, D. 1992, 109.
  31. ↑ Townsend, Camilla.
  32. ↑ Charles Gibson, The Aztecs Under Spanish Rule .
  33. ↑ Barbara Munday, The Death of Aztec Tenochtitlan, the Life of Mexico City .
  34. ↑ Gibson, Aztecs Under Spanish Rule , pp. 368?377.
  35. ↑ Leiby, John S. (1995). "The Royal Indian Hospital of Mexico City, 1553?1680". The Historian . 57 (3): 573?580. DOI : 10.1111/j.1540-6563.1995.tb02021.x . JSTOR   24451466 .
  36. ↑ Glass, John B. in collaboration with Donald Robertson.
  37. ↑ Glass and Robertson.
  38. ↑ Susan Kellogg, Law and the Transformation of Aztec Culture, 1500?1700 .
  39. ↑ Snow, Dean R. (2010). Archaeology of Native North America . Boston: Prentice Hall. ISBN   978-0-13-615686-4 .
  40. ↑ Walker, p. 162?167
  41. ↑ Williams, A.R. (31.08.2012). "Pictures: Mass Sacrifice Found Near Aztec Temple" . National Geographic .

Bibliograafia [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Castillo Ledon, Luis (1925). "La Fundacion de la Ciudad de Mexico 1325?1925" Editorial CVLTURA p 5, 55, 56
  • Cortes, Hernan (1969). "Five Letters of Cortes to the Emperor" . Morris J.Baynard.
  • Coe, Michael D. (2008). "Mexico: From the Olmecs to the Aztecs" . New York, New York: Thames & Hudson.
  • Cohen, Sara E. (March 1972). "How the Aztecs Appraised Montezuma" . Society for History Education: The History Teacher. 5 (3): 21?30. doi:10.2307/491417. JSTOR 491417.
  • Diaz del Castillo, Bernal (1963) [1632]. "The Conquest of New Spain" . Penguin Classics. J. M. Cohen (trans.) (sixth printing (1973) ed.). Harmondsworth, England: Penguin Books. ISBN 0-14-044123-9 . OCLC 162351797.
  • Smith, Michael E. (May 2005). "City Size in Late Post-Classic Mesoamerica" . Journal of Urban History. Beverly Hills, CA: SAGE Publications. 31 (4): 403?434. doi:10.1177/0096144204274396. OCLC 1798556. S2CID 145452272. vaadatud 1. veebruar 2008.
  • Soustelle, Jacques (1984). "La vida cotidiana de los aztecas en visperas de la conquista" . Mexico City: Fondo de Cultura Economica.
  • Stannard, David E. (1992). "American Holocaust: Columbus and the conquest of the New World" . New York, New York: Oxford University Press.
  • Walker, Charles (1980). "Wonders of the Ancient World" . New York, New York: Crescent Books. ISBN 9780517318256 .
  • Townsend, Camilla. "Malintzin's Choices: An Indian Woman in the Conquest of Mexico" . Albuquerque: University of New Mexico Press, 2006. Print.
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tenochtitlan&oldid=6571393 "